Sõja ülevaade: 1631. päev – üha valusam on Ukraina süvalöökide seeria
Avaldatud: 12 august, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 12. august 2026:
rindejoonel muutusteta ja üha valusam on Ukraina süvalöökide seeria.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Krimmi ja Novorossiiski kandis ikka väga tugev kurtmine.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Juulis hukkus venemaa ja Ukraina sõjas rekordarv tsiviilelanikke viimase 2,5 aasta jooksul.
12. Armeenia näitab üha jõulisemalt kremlile hambaid ja soovib liitumist EL-iga.
13. Pärast Pensat ja Uljanovskit on Omskis alanud sundmobilisatsioon (tänavalt kinni ja sõtta).
14. Lühiuudised
Zelenski väidab, et Ukraina sõjaväeluure sai kätte venemaa sisedokumente, mis kinnitavad ettevalmistusi uueks mobilisatsiooniks sügisel, pärast seda, mida ta nimetas parlamendivalimiste imitatsiooniks. Zelenski sõnul plaanib putin selle aasta lõpuks kiiresti mobiliseerida mitusada tuhat venelast ja järgmisel aastal veel mitusada tuhat, lisaks käimasolevale lepingulisele värbamisele. Ukraina valmistab ette meetmeid nende plaanide keerulisemaks muutmiseks. Njah, see tundub usutavam kui suur üldmobilisatsioon ning enda arvates pole miskit uut ukaasi vaja, sest varasem mobilisatsiooni ukaas seni kehtib ja saabki tugineda vaid selle, lihtsalt järgmised nimed ette võetakse.
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 237 lahingukokkupõrget. Koos isikkooseisu kaotustega kipub jälle olema päev, kus suudetakse hoida enam-vähem keskmist survet ning selline keskmise survega päevade arvu kasv teeb head meelt ehk siis vene pool ei suuda hoida enam pidevalt väga kõrget survet. Põhjustest olen mitmetel kordadel varem kirjutanud ning ikka arvamusel, et see on paljude asjade koosmõjul.
Sumõ suunal oli pisu tihedam, aga see nii iga mitme päeva järel, suurim muutuja oli Kupjanski kant, kus kordades vene pool survet tõstis, eks loodavad linna uuesti oma kontrolli alla saada. Langus Lõmani suunal peab Ukraina edukaks tööks ning väga tihe ikka mujal Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal ning tugev surve langus lõunarindel annab lootust, et siingi muresid uute gruppide edasi saatmiseks kimbutama on hakanud.
Veel siiski liialt optimistlik ei oleks, sest varasemad päevad on näidanud kohati valusaid edenemisi ja võimalik, et peatselt selliste suundumuste jätkumisel võivad mites lõigus muutuda taktikalised olukorrad pisu suurematel maa-aladel Ukrainale kehvemasse seisu ning võib tekkida vajadus pikema sammuga elude hoidmiseks taanduda.
Taktikas muutusi pole tuvastanud.
Eile sooritas vaenlane kaks raketirünnakut, kasutades 13 raketti, ja 80 õhurünnakut, mille käigus heideti alla 284 juhitavat pommi. Lisaks kasutasid sissetungijad 11 155 kamikaze-drooni ja viisid läbi 3422 kaudtulelasku. Juba mitmes päev on tapjadroonide arv tõusuteel aga rekordini päris küünditud pole ja sellise muutuse sarnane jätkumine hakkab muret valmistama. Õnneks kaotab vene pool jätkuvalt palju igatsugu tehnikat.
1. Hersonis hukkus droonirünnaku tagajärjel kaks inimest ja veel kaks said vigastada.
2. Reuters: 10. augusti pärastlõunal ründasid droonid venemaa Tjumeni oblastis Tobolski linnas Lääne-Siberi naftakeemiatehast, mis on venemaa Föderatsiooni suurim naftakeemiakompleks. venemaa naftakeemiakompleks ZapSibNeftekhim Tobolskis Tjumeni oblastis Lääne-Siberis peatas pärast droonirünnakut tegevuse. 11. augustil ei olnud Peterburi rahvusvahelisel kaubabörsil (SPIMEX) müügil ühtegi veeldatud maagaasi kogust Tobolski laadimispunktist saatmiseks. See punkt müüs regulaarselt umbes 4000 tonni tööstuslikku propaani-butaani segu (SPB) päevas. Tööstusallikate andmetel toodab Tobolskis asuv ZapSibNeftekhim aastas ligikaudu 6 miljonit tonni toorainet, mis moodustab ligikaudu 40% venemaa butaani-propaani segu kogu tööstuslikust toodangust.
Orski naftatöötlemistehases jätkus mitu suurt põlemist veel eile õhtul venemaa Orenburgi oblastis (1500km kaugusel Ukraina piirist) pärast eile hommikust lööki.
Kolmapäeva, 12. augusti õhtul teatasid Sevastopoli okupatsioonivõimud ulatuslikust droonirünnakust. vene õhukaitse tulistas väidetavalt alla üle 30 drooni ja linnas puhkesid tulekahjud.
venemaa võimud on teatanud ulatuslikust droonirünnakust (kestis mitu tundi) venemaa Krasnodari krais. Telegrami kanalid teatavad tulekahjudest Novorossiiski sadamas, naftaterminalis ja sõjaväesadamas.
venemaa ametniku avaldus: „Kogu öö tõrjus Krasnodari krai mitmesaja Ukraina relvajõudude drooni ulatusliku rünnaku.” Tema sõnul olid rünnaku all Novorossiisk, Anapa, Gelendžiki ja Temrjuki rajoon.
Telegrami kanalid teatavad, et pärast öist rünnakut lõõmavad Novorossiiskis naftaterminalis ja sõjaväesadamas tulekahjud.
3. Kursk: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: jätkuvalt üritab vene pool saada enda kontrolli alla uusi Ukraina piirikülasid ning luua uusi sillapeasid põhiliselt Vovtšanski linna kandis. Rindejoon siiski muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupianskis vene soldateid on aga nad ei oma kontrolli terve linna üle ning Lõmani suunal on Ukraina suutnud tihedale vene poole konveierile edukalt oma vasturünnakutega hoida mitte ainult rindejoont muutusteta vaid kõlakate järgi on suutnud oma eesmisi possasid isegi edasi nihutada.
6. Siversk: pisu üllatusega jälle rindejoone muutusi ei tuvastanud.
7. Bahmut: siingi tundub, et vaatamataa tihedale vene poole survele, pole enam edenetud.
8. Donetsk: eile rindejoones muutusi ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: muutusteta. Küll jõuavad mitmes lõigus soldatid Ukraina poole kontrollitavate aladeni ja enamus tänu droonidele seal oma kanda pikalt maha ei saa. Paljus leitakse varju tühjadest Ukraina omade mahajäetud varjenditest.
10. Herson: muutusteta.
11. Moscow Times: 2026. aasta juulis hukkus venemaa ja Ukraina armee vastastikustes rünnakutes tsiviiltaristu vastu vähemalt 634 tsiviilisikut, keskmiselt üle 20 inimese päevas. Sellest teatasid augusti alguses Conflict Intelligence Team (CIT) analüütikud. CIT vabatahtlike koostatud mürskude ja rünnakute ülevaadete põhjal oli see näitaja kõrgeim nii kogu 2026. aasta jooksul – varasem rekord oli juunis, mil hukkus 451 inimest – kui ka vähemalt viimase kahe ja poole aasta jooksul.
Ligikaudu 30% hukkunutest langes venemaa Föderatsiooni territooriumile või okupeeritud Ukraina piirkondadele. Veel vähemalt 4590 inimest sai juulis erineva raskusastmega vigastusi.
CIT hinnangul hukkus 2026. aasta esimese seitsme kuu jooksul vastastikuste rünnakute tagajärjel kokku vähemalt 2491 tsiviilisikut. Kogu 2025. aasta jooksul, mis oli sõja jooksul – välja arvatud 2022. aasta – mõlema riigi tsiviilelanikkonnale kõige ohvriterohkem aasta, hukkus mõlemal pool rindejoont 2919 tsiviilisikut, nende hulgas 96 last. Vigastada sai 17 775 inimest, sealhulgas umbes 1000 alaealist.
Võrreldes 2024. aastaga suurenes hukkunute arv 12% ja kannatanute arv enam kui 25%.
ÜRO teatas omalt poolt, et 2026. aasta juulis hukkus Ukrainas kõige rohkem tsiviilisikuid pärast 2022. aasta märtsi, kui kinnitatud hukkunute arv ulatus 4313 inimeseni. Enne seda oli Ukraina tsiviilelanikkonna jaoks kõige ohvriterohkem kuu 2026. aasta juuni: ÜRO andmetel hukkus siis vähemalt 265 tsiviilisikut ja 1816 sai vigastada.
CIT täpsustab, et hukkunute ja vigastatute kohta andmeid kogudes tuginevad analüütikud eelkõige ametnike või okupatsioonivõimude avaldustele ning meedias ja muudes kanalites kättesaadavatele foto- ja videomaterjalidele.
Projekt rõhutab, et ülevaadetesse ei jõua kõik tsiviilisikute vigastamise ja hukkumise juhtumid mürsu- ja droonirünnakutes. Samuti ei arvestata statistikasse tsiviilisikuid, kes said kannatada sõjaliste objektide vastu suunatud rünnakute käigus.
12. Moscow Times: venemaa asevälisminister mihhail galuzin ütles TASS-ile, et Armeenia peab detsembriks otsustama, kas korraldada referendum Euroopa Liidu (EL) ja Euraasia Majandusliidu (EAEU) vahel valimise üle. Ta teatas, et Euraasia Majandusnõukogu hakkab samal kuul välja töötama edasisi ühiseid samme vabariigi jaoks, võttes arvesse nõukogu otsust.
„Loomulikult, kui referendumi üleskutset selleks ajaks ei kuulata, võtavad juhid seda arvesse,” rõhutas galuzin, lisades, et neile esitatakse ka aruanne Armeenia EAEU-st lahkumise võimalike tagajärgede kohta.
Armeenia peaminister Nikol Pašinjan teatas varem, et referendumit ei toimu enne, kui riik saab ELiga liitumise kandidaadi staatuse. Ta usub, et hääletuse varasem korraldamine on mõttetu, kuna kodanikud peavad valima EAEU ja alternatiivi vahel, mida veel ei eksisteeri. galuzin ütles, et Armeenia rahvale tuleks esitada küsimus juba praegu: „Kas olete valmis loobuma oma EAEU liikmelisusest tuleviku – mitte päris kindla – ELiga liitumise väljavaate nimel?”
Samal ajal nõudis venemaa, et Armeenia taastaks oma rahalised kohustused Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (KST) ees. galuzin teatas, et harta kohaselt ei vabasta KST-s osalemisest keeldumine ja selle eelarve kohta otsuste allkirjastamata jätmine vabariiki liikmemaksude maksmisest. Aseminister hoiatas, et Kollektiivse Julgeoleku Nõukogu, kuhu kuuluvad liikmesriikide juhid, võib oma 11. novembri kohtumisel Moskvas piirata Armeenia volitusi organisatsioonis.
Pašinjan teatas oma osalemise külmutamisest KST-s 2024. aasta veebruaris ja mais keeldus vabariik organisatsiooni töö rahastamisest, kuna see ei abistanud Armeeniat Mägi-Karabahhi relvastatud konfliktis Aserbaidžaaniga.
2026. aasta juunis teatas venemaa välisminister sergei lavrov, et KST riigid kaaluvad harta sätete kohaldamist Jerevani suhtes kaheaastase võlgnevuse tõttu. Armeenia kaotab hääleõiguse ja võimaluse nimetada oma kodanikke organisatsiooni kvootidele.
Jerevani ja Moskva suhted on viimastel kuudel pingestunud seoses vabariigi lähenemisega EL-ile. Alates aprillist, kui Pašinjan rääkis putinile demokraatiast ja internetiblokeeringu puudumisest Armeenias, hakkas venemaa kehtestama piiranguid Armeenia toodete tarnimisele. Mais keeldus Pašinjan osalemast Moskvas toimunud võidupüha paraadil ja teatas, et ei toeta venemaad Ukraina küsimuses.
Vastuseks kutsus putin Armeeniat üles määrama oma välispoliitiline kurss referendumi abil, viidates Ukraina saatusele, mille vastu sõda algas just pärast selle katset EL-iga liituda.
Njah, kreml loodab refendumine puhul kõigile vahenditele, millega hääletustulemust mõjutada ning nagu ikka tavapäraselt, on selleks lubatud kõik vahendid. Arvatavalt viimane vahend Armeenia kinnihoidmiseks on sarnaselt Ukrainaga – sissetung maa vallutamiseks ning enda meelse valitsuse paika panemine…
13. Moscow Times: Omskis on hakatud mehi tänavatel kinni pidama sunniviisilise Ukrainas võitlema kutsumise eest. Nagu 31-aastase Dmitri S. sugulased Ostorozhno Novostile rääkisid, istus ta 8. augustil õllepudel käes pingil, kui mitu tsiviilisikut tema juurde sõitsid, ta kinni pidasid ja tundmatusse kohta ära sõidutasid.
Hiljem teatas mees, et teda hoitakse kinni Sirius 55 sõjaväe värbamiskeskuses, kus talle avaldati survet kaitseministeeriumiga lepingu allkirjastamiseks. „Ta ütles, et talle tehti dokumendid ja pangakaardid. Nad sundisid teda lepingule alla kirjutama. Tema pass ja sõjaväe ID on kodus. Ta on abielus ja ametlikult tööl,” teatasid sugulased. Nad võtsid ühendust prokuratuuriga, kuid seal paluti tal koguda lisadokumendid ja tagasi tulla.
Sarnane intsident leidis aset Omskis juulis. Seejärel pidas politsei bussipeatuse lähedal kinni linnaelaniku. Mehe poja sõnul kõndis ta töölt koju ja oli kergelt joobes. Ta ütles, et tema isa sai löögi ribidesse ja viidi Moskovka tänaval asuvasse 5. politseijaoskonda, kus nad veetsid ligi kaks päeva, püüdes teda füüsilise ja psühholoogilise surve abil lepingule alla kirjutada. Mees keeldus ja vabastati alles pärast seda, kui sugulased teatasid tema kadumisest.
Kinnipidamisi ajateenistusse sundimise eesmärgil viiakse läbi ka teistes piirkondades. Kõige teravam olukord on tekkinud Penza oblastis, kus politsei korraldab haaranguid, kuhu kaasatakse sõjaväe värbamisbüroo töötajaid. Kohalike elanike sõnul viiakse haaranguid läbi ettekäändel tuvastada ajateenistusest kõrvalehoidjaid, kes pole registreerunud naturaliseeritud migrantidena ja kes on sõjaväest loata lahkunud, kuid praktikas peetakse kõiki kinni, antakse neile kohtukutseid ja sunnitakse neid ähvardusel lepingule alla kirjutama.
Uljanovski elanikke saadetakse sarnasel viisil sõtta. Projekti „Mine metsa” kohaselt peeti juunis oma kortermaja lähedal kinni joobes 52-aastane linnaelanik ja viidi sõjaväe komandandi kabinetti, kus ta sunniti lepingule alla kirjutama. Peagi sattus ta okupeeritud Mariupoli. Teine Uljanovski elanik oli sunnitud vaatamata silmakaotusele lepingule alla kirjutama.
Saate „Mine metsa” režissööri Grigori Sverdlini sõnul on venemaa võimudel üha raskem leida sõjas võitlemiseks vabatahtlikke, mistõttu nad avaldavad potentsiaalsetele lepingulistele sõduritele üha suuremat survet. Kasutatavate meetodite hulka kuuluvad tänavavahistamised, ametnike külaskäigud nende kodudesse ja töökohtadesse ning võlgnike, tingimisi karistatute ja hiljuti demobiliseeritud ajateenijate värbamine, selgub Saksamaa Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Instituudi teaduri Janis Kluge poolt läbi vaadatud piirkondlike valitsuste dokumentidest.
„Nad [võimud] teavad, kellel on võlad, kes on uurimise all, kes on hiljuti juhiloa kaotanud, ja just neid inimesi nad sihikule võtavad,” ütles ta Financial Timesile.
14. Lühiuudised
Rumeenia hävitas kaks venemaa Gerbera drooni, mis triivisid Mustal merel Neptun Deepi gaasiprojekti lähedal. Droonid avastas enne hävitamist avamere gaasiplatvormi lähedal töid tegev laev.
venemaa lõpetas reaktiivmootoriga Geran-3 tootmise, mis oli Ukraina uudisteagentuuri HUR andmetel üleminekuperiood Geran-4 suunas. Geran-3 säilitas suures osas Geran-2 kere, asendades selle kolbmootori Telefly JT80 reaktiivmootoriga. Uuem Geran-4 kasutab hoopis spetsiaalselt võimsama Telefly LX-WP-160 jaoks kohandatud kere, suurendades nii lennukiirust kui ka lennuulatust.
USA välisministeerium väidab oma 2026. aasta aruandes, et Ukraina vastab fiskaalse läbipaistvuse miinimumnõuetele. Vaatamata sõjaseisukorrale hoidis Ukraina oma eelarve ja võlakohustused veebis laialdaselt kättesaadavana, jätkas täielikult keskpika perioodi eelarve koostamist ja avaldas riigihangete teabe. Aruandes öeldakse, et eelarvedokumendid annavad kavandatud tuludest ja kuludest sisuliselt täieliku ülevaate, samas kui sõjaaegsed eelarvevälised kontod jäävad sõltumatu auditi alt välja.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
