Riigikontroll: üle veerand miljardi riigi raha seisis veel hiljuti SmartCapi fondides investeerimise ootel
Avaldatud: 13 august, 2026
Riigikontrolli ülevaade näitab, et riik on kandnud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tütarettevõtte SmartCap riskikapitalifondidesse sadu miljoneid eurosid, millele alles hakatakse investeerimisvõimalusi otsima. Samal ajal kui raha on investeeringu ootuses fondi tähtajalisel hoiusel seisnud, on Rahandusministeerium pidanud võtma laenu, et katta riigikassa igapäevaseid kulusid. Selline tegevus on näide ebaotstarbekast rahakasutusest. Eelmise aasta lõpus oli SmartCapi fondide tulevasteks investeeringuteks ja kuludeks vaba raha 261 miljonit eurot.
„Riigi tugi riskikapitalituru arendamisele võib olla põhjendatud, kuid miljoneid riigieelarve raha ei peaks kandma lihtsalt ootele ja maksma ootel raha eest veel ka valitsemistasu, samal ajal kui riigi igapäevaste kuludega toimetulekuks emiteeritakse lühiajalisi võlakirju,” ütles riigikontrolör Janar Holm. „Selline lähenemine ei ole vastutustundlik – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab suutma paremini arvestada, millal raha investeeringuteks vaja on. Samuti tuleks ministeeriumil selgelt määratleda, milliseid tulemusi ja millal oodatakse ning kuidas tulemuste saavutamist hinnata. Praegu ei ole eesmärkide ebamäärasuse tõttu võimalik sisukalt hinnata seniste riskikapitalinvesteeringute tulemuslikkust ega põhjendatust.”
SmartCapi riskikapitalifondides osalemiseks on riigieelarvest eraldatud kokku ligi 466 miljonit eurot, kuid sissemaksete maht ja ajastus pole olnud seotud fondide tegeliku investeerimisvajaduse ja -tempoga. SmartCapi selgituste kohaselt on riskikapitaliinvesteeringute lepinguteni jõudmine mitmeaastane protsess, ühe investeeringu tegemiseks tuleb läbi analüüsida sadu potentsiaalseid investeerimisprojekte. Portfellis oli 2025. aasta lõpuks investeeringuid kokku 17 ettevõttesse ja 16 allfondi, kellega oli investeerimislepinguid sõlmitud 230,4 miljoni euro ulatuses ja välja makstud 119,5 miljonit eurot. Vaba raha tulevasteks investeeringuteks ning kuludeks oli SmartCapi fondidel 261 miljonit eurot, mis on seisnud suures osas tähtajalistel hoiustel.
Suurt osa riigieelarvest SmartCapile makstud kapitalist ei ole veel investeeringuteks kasutatud, vaid on oodanud hoiustel ja teeninud intressi. Riskikapitalifondide tavapärases tööloogikas kannavad investorid raha fondi siis, kui seda on vaja varem võetud investeerimiskohustuse täitmiseks. SmartCapi fondidesse aga on riik kandnud raha, millele alles hakatakse investeerimisvõimalusi otsima. Samal ajal kui raha investeeringu ootuses tähtajalisel hoiusel seisis, pidi Rahandusministeerium võtma laenu, et katta riigikassa igapäevaseid kuluvajadusi.
Fondidele seatud eesmärgid on sõnastatud laialt, mõõdetavaid sihttasemeid ei ole. SmartCapi valitsetavad riskikapitalifondide eesmärgid on parandada innovaatiliste ettevõtete kapitali kättesaadavust, arendada rohetehnoloogiaid ja tugevdada kaitsetööstust. Neile eesmärkidele ei ole määratud selgeid sihttasemeid ega tähtaegu. Ebamäärase sihiseade korral on riigil sisuliselt võimatu hinnata, kas tehtud investeeringud saavutasid tulemuse ja kas fondivalitseja tegevus vastas ootustele.
Riskikapitaliinvesteeringute juhtimisel on poliitikakujundaja, omaniku ja järelevalve funktsioonide rollipiirid hägustunud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on SmartCapi fondide puhul korraga poliitikameetmete väljatöötaja, investor ja rahastamislepingute täitmise järelevalvaja ning see tekitab rollide kattuvuse riski ja vähendab otsustusprotsesside läbipaistvust.
Investeerimise sisulised reeglid paiknevad laiali mitmes dokumendis ning on suures osas konfidentsiaalsed. Kuigi fondi tingimused sisaldavad ärisaladust, hõlmavad need ka teavet, mis ei ole oma olemuselt konfidentsiaalne ja mis võiks olla avalik, pidades silmas, et fond investeerib riigieelarvest tulnud raha.
Valitsusele raha eraldamiseks esitatud otsustusmaterjalid ei anna piisavat tasakaalustatud ülevaadet fondide finantsseisundist, riskidest, kuludest ja võimalikest eelarvemõjudest. Seletuskirjad on sageli keskendunud Eesti riskikapitaliturul eksisteeriva turutõrke kirjeldusele ja oodatavale positiivsele mõjule, kuid investori vaates olulised riskid, alternatiivid ja kulud on olnud ebaühtlaselt käsitletud.
SmartCapi fondid investeerivad Eesti kapitalituru arendamise eesmärgil ka piiriüleselt. Üle poole fondiinvesteeringute kohustuste kogusummast on suunatud välismaistele fondivalitsejatele eeldusega, et tulevikus suure mahuga allfondidest Eestisse tagasi tulevad investeeringud ületavad SmartCapi algset investeeringut.
Oma vastuses Riigikontrollile märkis majandus- ja tööstusminister, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on juba ajakohastanud fondide aruandlust ning alustanud riigi riski- ja erakapitali sekkumiste mõjuanalüüsi tegemist. Samuti otsitakse võimalusi SmartCapi vaba raha hoiustamiseks riigikassas ning plaanitakse rollide ja vastutuse selgemaks eristamiseks ajakohastada SmartCapi omaniku ootusi ja valitsemismudelit.
Taust
Riigikontroll koostas ülevaate SmartCapi fondidele eraldatud rahast, investeerimistegevusest ning analüüsis, kuidas on korraldatud SmartCapi fondide eesmärgistamine ja järelevalve.
AS SmartCap on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) tütarettevõte. SmartCapi valitsetavate riskikapitalifondide investor ja osakute omanik on Eesti Vabariik ning omaniku esindaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Riigi investeeringud SmartCapi fondidesse hoogustusid 2021. aastal Taaste- ja Vastupidavusrahastu 100 miljoni euro suuruse Rohefondi meetme toel. Arengufondi järglasena oli ASi SmartCap valitsemisel juba varem Riskikapitalifond, millele valitsus otsustas aastatel 2022–2023 eraldada veel 230 miljonit, ning Kaitsefondi paigutamiseks eraldati aastatel 2024–2025 kokku 100 miljonit eurot.
| Riskikapitalifond | Rohefond | Kaitsefond | |
| Sissemakstud kapital | 265,7 miljonit eurot | 100 miljonit eurot | 100 miljonit eurot |
| Fondi vara puhasväärtus 31.12.2025 | 273,7 miljonit eurot | 101,7 miljonit eurot | 100,5 miljonit eurot |
| Investeeringuteks välja makstud summad 31.12.2025. a seisuga | 55,7 miljonit eurot | 59,2 miljonit eurot | 4,51 miljonit eurot |
| Rahastamisallikas | Riigieelarve | Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu | Riigieelarve |
| Eesmärk ja strateegiline fookus | Fondi vara väärtuse kasvatamine, Eesti kapitalituru ja innovaatiliste ettevõtete kasvu panustamine | Fondi vara väärtuse kasvatamine, toetades innovaatiliste rohetehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu ning panustades Euroopa Liidu keskkonnaeesmärkidesse | Eesti kaitsetööstuse arendamine, innovatsiooni ja majanduskasvu toetamine ning pikaajaline fondi vara väärtuse kasvatamine |
| Sihtgrupid asukoha järgi | Peamiselt Eesti fookusega fondid; võimalikud ka rahvusvahelised fondid, kui toetavad Eesti turu arengut või strateegilisi eesmärke | Fondi tingimustes pole geograafilist piirangut seatud | Peamiselt Eestis või NATO liikmesriikides tegutsevad ettevõtted, kui investeering loob strateegilist väärtust |
| Investeerimisperiood | Tähtajatu, tulu reinvesteeritakse | Investeerimiskohustusi võeti kuni 2026. aasta II kvartalini. Reinvesteerimise või väljamaksete tegemise otsustab fondivalitseja | Tähtajatu, tulu reinvesteeritakse |
Aruande täistekst:
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
