Kurioosum: minister salastas andmed, mis on avalikult kättesaadavad
Avaldatud: 6 mai, 2026Paistab, et minister Igor Tarol (Eesti 200) on lollus pähe löönud. Kuidagi muud moodi ei saa seletada, et ta salastas andmed, mis on avalikult kättesaadavad.
Asja kohta andis sotsiaalmeedias ülevaate riigikogu liige Raimond Kaljulaid:
Ma ei tea, kas nutta või naerda, aga minister Igor Taro tõesti püüdis salastada avalikult kättesaadavat infot, mis on justiitsministeeriumi kodulehel üleval.
Mulle on olulisem asja sisu, millest ma NÜÜD siis saan rääkida, kuna andmed, millele ma postituses viitan on kõik pärit avalikest allikatest. Kontrollisin üle, nad on tõesti kõik avalikus veebis olemas kui pisut otsida.
Pange hoolikalt tähele kahte näitajat.
Sinine joon graafikul on isikute arv, kelle suhtes anti jälitusluba. Nt kajastub siin statistikas Riigikogu liige Tõnis Mölder, Helme nõunik Kersti Kracht ja muidugi ka tavakurjategijad, uimastitega kaubitsejad jne. Punane joon graafikul tähistab neid, keda neid isikuid jälitades samuti varjatult jälgiti, nt pealtkuulatud telefonikõne teine osapool ja kellele esitati sellekohane teade.
Neid andmeid aastate lõikes võrreldes joonistub välja muster, mis vajaks täiendavat selgitamist. 2017-2019 oli neid inimesi, keda teavitati 2-3 korda rohkem kui neid, keda jälitati. Alates 2020 saavad graafiku jooned kokku. 2022 oli koguni nii, et jälgiti ligi 500 inimest, kuid seal juures riivati vähem kui 400 inimese eraelu puutumatust.
Millega on need erinevused aastate vahelises arvestuses selgitatavad?
Võimalik, et ongi mingi objektiivsed põhjused. Inimesed on aja jooksul eraelulisi vestlusi hakanud pidama mingites muudes kanalites, millele puudub ligipääs. Ma ei tea, mis see vastus on.
Selle kohta ma ministrilt küsisin, aga Taro vaatas mulle suurte silmadega otsa. Ega minister ei peagi kõike teadma, aga ta saab välja selgitada ja edastada vastuse hiljem kirjalikult. Seda tehakse rutiinselt. Selle asemel hakkas Taro seda statistikat ära peitma ja varjama.
Rõhutan veel kord: võimalik, et sellele kõigele on mingi täiesti objektiivne ja mõistetav selgitus. Täitevvõim peab selle põhjenduse seadusandlikule võimule ja ka avalikkusele esitama.
Me peame olema veendunud, et riik täidab alati kohustust teavitada inimesi, kelle põhiseaduslikku õigust eraelu puutumatusele on riivatud. Kas seadust täidetakse või mitte?









