Kardioloog: seks päästab elu
Avaldatud: 6 mai, 2026
Seksuaalelu ja südame tervis on teemad, millest räägitakse sageli eraldi, kuid tegelikult on need omavahel tihedalt seotud. Ida-Tallinna Keskhaigla kardioloog Henri Kaljumäe sõnul ei ole regulaarne seksuaalelu mitte ainult elukvaliteedi küsimus, vaid võib olla seotud ka parema prognoosiga südamehaiguste kontekstis.
Ida-Tallinna Keskhaigla kardioloog dr Henri Kaljumägi tõdes, et ühe hiljutise vaatlusandmetel põhineva uuringu alusel on madalaim riskkardiovaskulaarhaiguste kujunemise ja üldsuremuse seisukohast neil inimestel, kes seksivad umbes 52–103 korda aastas ehk keskmiselt üks kuni kaks korda nädalas. Oluline on rõhutada, et tegemist ei ole põhjusliku seosega. „Seda ei peaks siiski võtma normi või eesmärgina. Pigem näitab see, et seksuaaltervis on osa üldisest tervisest,” lisas Kaljumäe.
Samas mainis dr Kaljumäe, et südamelihase infarkti risk on kõrgeim just vahetult pärast seksuaalvahekorda. Ta selgitas, et risk suureneb eelkõige 1–2 tunni jooksul pärast vahekorda, kuid see puudutab peamiselt inimesi, kellel on juba olemasolev südamehaigus või kelle kardiovaskulaarne risk on kõrge. „Hinnanguliselt on vaid umbes üks protsent kõikidest infarktidest seotud seksuaalvahekorraga, seega on absoluutne risk väga madal ja seetõttu ei tohiks seda riski üle dramatiseerida, vaid pigem mõista konteksti,” rõhutas kardioloog.
Seks pärast infarkti
Dr Kaljumäe sõnul on koronaarhaigusega patsientide puhul oluline enne seksuaalelu juurde naasmist hinnata nende koormustaluvust ja kaebuste esinemist kehalisel koormusel. „Vajadusel saab seda teha koormustesti abil. Kui inimene talub vähemalt 3–5 MET-i koormust ilma isheemia tunnusteta, peetakse seksuaalvahekorda üldjuhul madala riskiga tegevuseks. Lihtne praktiline mõõdupuu on igapäevaelust: kui inimene suudab kõndida tempokalt või minna trepist üles kahe korruse jagu ilma sümptomiteta, on ka seksuaalvahekord tõenäoliselt ohutu,” kirjeldas kardioloog, kuidas hinnata, kas patsient võib muretult suguelu elada.
Infarktijärgses perioodis on tema sõnul seksuaalelu juurde naasmine sageli seotud hirmude ja ebakindlusega. Dr Kaljumäe rõhutas, et tervishoiutöötaja poolne nõustamine on siinkohal vägagi tähtis. „Komplitseerumata infarkti järel võib seksuaalelu juurde naasta juba umbes nädala pärast, eeldusel et patsient talub kuni mõõduka intensiivsusega füüsilist koormust. Pärast südame veresoonte laiendamist võib seksuaalelu alustada mõne päeva möödudes, kuid avatud südameoperatsiooni järel tuleb oodata 6–8 nädalat, kuni rinnak on paranenud. Ebastabiilse stenokardiaga, kontrollimata südamepuudulikkuse või oluliste rütmihäiretega patsientidel tuleb enne seksuaalelu taastamist kindlasti alustada haiguse ohjamisega,” märkis dr Kaljumäe.
Ta tõi välja, et turvalise seksuaalelu eelduseks on ka kontekst. Püsipartneri ja tuttava keskkonnaga seostatakse madalamat äkksurma ja infarkti riski. Samuti soovitatakse enne vahekorda vältida suuri eineid ja alkoholi, kuna need võivad südamele lisakoormust tekitada. Füüsiliselt aktiivsetel inimestel on vahekorra ajal tekkiv risk üldiselt madal.
Kas ravimid võivad põhjustada erektsioonihäireid?
Ravimitest rääkides lükkab dr Kaljumäe ümber levinud hirmu, et südameravimid põhjustavad erektsioonihäireid. „Enamik kardiovaskulaarseid ravimeid seda ei tee. Näiteks RAAS-inhibiitoritel on pigem soodne mõju, tiasiiddiureetikumidel ja kaltsiumikanali blokaatoritel on leitud olevat neutraalne efekt. Mõningast ettevaatust nõuavad tsentraalselt toimivad ravimid, beetablokaatorid ja antiarütmikumid, mis võivad olla seotud erektsioonihäirega, kuigi ka siin on erandeid, näiteks nebivolool, millel võib olla hoopis positiivne mõju,” tõi dr Kaljumäe näiteid.
Sageli tekitab tema sõnul patsientides küsimusi ka statiinravi. Kardioloog tõdes, et uuringutulemused on vastukäivad ja mõnedes uurimustes on seostatud näiteks atorvastatiini kasutamist erektiilse düsfunktsiooni tekkimisega. „Pigem võib probleem olla seotud juba olemasoleva veresoonkonna haigusega. Seetõttu ei tohiks hirm seksuaalfunktsiooni halvenemise ees olla põhjuseks, miks vajalikku ravi edasi lükata või katkestada.”
Ennetus on parim riskide maandaja
Siin tuleb mängu ka laboridiagnostika roll. SYNLAB Eesti laboriarst dr Anneli Raave-Sepp rõhutab, et südame-veresoonkonnahaiguste risk ei teki üleöö ning seda on võimalik hinnata ja seeläbi ka varakult ennetama hakata vereanalüüside abil. Klassikaline lipiidide paneel – kolesterool, LDL, HDL, mitte-HDL ja triglütseriidid – annab esmase ülevaate, kuid lisauuringud nagu lipoproteiin (a), apolipoproteiinid ja põletikumarkerid aitavad riski täpsemalt hinnata.
Dr Raave-Sepp selgitas, et erektsioonihäire võib olla üks esimesi märke veresoonte kahjustusest. „Kuna peenise veresooned on väiksemad kui südame pärgarterid, võivad probleemid avalduda seal varem. See tähendab, et seksuaaltervise muutused ei ole ainult elukvaliteedi küsimus, vaid võivad viidata südame-veresoonkonnahaiguse riskile või juba varjatud südamehaigusele. Laborianalüüsid aitavad selliseid riske varakult avastada ning annavad võimaluse sekkuda enne tõsiste tüsistuste tekkimist.”
Seega ei ole seksuaalelu käsitlemine esmatasandil kui ka kardioloogias vaid kõrvalteema, see on oluline osa patsiendi terviklikust käsitlusest. Regulaarne seksuaalelu, hea füüsiline vorm ja teadlik riskide hindamine käivad käsikäes. „Õigetes tingimustes ja teadlikult tegutsedes ei ole seks mitte oht, vaid osa tervislikust elust, mis võib tõepoolest aidata südant hoida,” võttis dr Kaljumäe eelneva kokku.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
