Sotsiaalministeerium saatis arutelule ettepanekud perearstiabi tugevdamiseks
Avaldatud: 6 mai, 2026Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile perearstiabi tugevdamise väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on pakkuda lahendusi, et üle Eesti oleks perearstiabi ühtlaselt kättesaadav ja kvaliteetne.
Tegemist ei ole veel valmis eelnõuga, vaid aruteludokumendiga, millele oodatakse tagasisidet perearstidelt, tervisekeskustelt, patsientide esindajatelt, omavalitsustelt ja teistelt partneritelt.
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on perearstiabi enamiku inimeste esmane kontakt tervishoiusüsteemiga ning just hea perearst koos inimese enda panusega on peamine tegur selleks, et inimene elaks võimalikult kaua tervena. Tugev perearstiabi on ka eeltingimus tervise- ja sotsiaalsüsteemi koostööle.
Juba täna on enam kui 132 000 inimest nimistus, kus puudub alaline perearst ja teenust osutab asendusarst. Kui me süsteemi otsustavalt ei reformi ning paindlikumaks ei muuda, siis probleem süveneb ning see mõjutab nii inimeste tervist kui kogu tervishoiusüsteemi tervikuna, tõdes Joller.
„Meie perearstid teevad suurepärast tööd, kuid perearstiabi korraldus on viimastel aastatel sattunud üha suurema surve alla: perearstide järelkasv ei kata kõigis piirkondades vajadust, osa arste jõuab lähiaastatel pensioniikka, asenduste leidmine on keeruline ning teenuse kvaliteet ja kättesaadavus ei ole üle Eesti ühtlane,” tõdes Joller. „Oleme sellest aastast muutnud perearstiteenuse rahastamist selliselt, et see soodustaks koostööd ja väärtustaks kvaliteeti. Samuti ühtlustasime alates 1. maist perearstiabi töökorraldust ja suhtluskanaleid viise patsientidega, kuid väljatöötamiskavatsusega soovime üle vaadata kogu süsteemi tervikuna ja leida lahendused põhimõttelistele, meid vääramatult tulevikus ootavatele küsimustele.”
Väljatöötamiskavatsuse järgi jääb perearstiabi aluseks nimistupõhine süsteem ehk inimese püsiv suhe oma perearstiga. Samas vajab senine korraldus rohkem paindlikkust, et paremini juhtida nimistute suurust, asendusi ja perearstide töökoormust.
Patsiendi jaoks tähendab see eelkõige kindlust, et perearstiabi ei katkeks ootamatult ning abi oleks kättesaadav ka keerulisemates olukordades. Näiteks siis, kui perearst lahkub töölt, haigestub pikemaks ajaks või piirkonnas on perearste vähe.
Väljatöötamiskavatsuses pakutakse ühe lahendusena välja laiendatud ülesannetega tervisekeskuste loomine. Need oleksid tugevamad perearstikeskused, kelle ülesanne ei oleks ainult oma nimistute teenindamine, vaid ka piirkonna perearstiabi laiem toetamine näiteks asenduste korraldamisel, väiksemate praksiste toetamisel, samuti elutähtsa teenuse osutamisel.
Samuti soovitakse täpsustada, millistel tingimustel võib üks perearst teenindada rohkem kui ühte nimistut, millal on vajalik lisapersonal ning kuidas vältida olukorda, kus perearsti töökoormus kasvab ebamõistlikult suureks.
Teine oluline mõju on perearstiabi kvaliteedi ühtlustumine. Praegu võivad inimeste kogemused perearstiabi kättesaadavuse ja töökorraldusega piirkonniti erineda. Väljatöötamiskavatsus näeb ette selgemad nõuded tervisekeskustele, riikliku kvaliteedistandardi loomise ning järelevalve muutmise ennetavamaks.
Tervisekeskustele kavandatakse ka selgemat õiguslikku raamistikku. Uute tervisekeskuste puhul soovitakse liikuda suunas, kus tervisekeskus toimib sisuliselt ühtse meeskonnana, mitte ainult samas majas tegutsevate eraldi praksistena.
Kolmas oluline mõju puudutab perearstide töökoormust. Kui nimistute suuruse, asendamise ja lisapersonali reeglid muutuvad selgemaks, aitab see vähendada ülekoormust ja läbipõlemise riski. See on oluline ka perearsti eriala järelkasvu jaoks. Noored arstid valivad eriala suurema tõenäosusega siis, kui töökorraldus on selge, meeskonnatugi olemas ning vastutus ei lange üksnes ühe inimese õlule.
„Perearstiabi tugevdamine tähendab paremat teenust patsiendile, kuid ka seda, et perearstidel ja pereõdedel oleks võimalik teha oma tööd mõistliku koormuse ja tugeva meeskonnaga. Kui tahame, et noored arstid valiksid peremeditsiini, peab süsteem neid toetama,” ütles Joller.
Väljatöötamiskavatsus saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Terviseametile, Tervisekassale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, perearstide ja pereõdede esindusorganisatsioonidele, tervisekeskuste liidule, tervishoiutöötajate ühendustele ning patsientide esindusorganisatsioonidele.









