Ukraina sõja õppetund: Balti riigid tugevdavad tervishoiu kriisivalmidust
Avaldatud: 5 mai, 2026
Eesti, Läti ja Leedu terviseministrid allkirjastasid täna Vilniuses ühisdeklaratsiooni Balti riikide tervishoiusüsteemide vastupidavuse tõstmiseks kriisiolukordades. Koostööd tugevdatakse tervishoiusüsteemide planeerimisel, piirkondliku meditsiiniõppe ja õppuste korraldamisel ning meditsiinivarude ja reservide arendamisel.
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on Balti riikide tervishoiusüsteemid igapäevaolukordades tugevad, kuid suuremahuline kriis tooks kiiresti esile vajaduse tihedama piirkondliku koostöö järele.
„Balti riigid on juba praegu head partnerid, kuid kriisis ei piisa heast tahtest. Venemaa sõda Ukraina vastu on muutnud Euroopa julgeolekukeskkonda ning näidanud, kui oluline roll on tervishoiul ulatuslikes kriisides ja relvakonfliktides. Suur osa kannatanutest võib vajada abi just tsiviilhaiglates, mistõttu peavad tervishoiusüsteemid olema valmis suuremaks ravikoormuseks, katkestusteks tarneahelates, küberrünnakuteks ning patsientide ümberjaotamiseks riikide vahel,” ütles Joller.
Balti riigid plaanivad süvendada koostööd kolmes põhisuunas. Esiteks soovitakse parandada tervishoiusüsteemide ühist kriisiplaneerimist, sealhulgas haiglavõrkude koordineerimist, patsiendivoogude ja kriitiliste ressursside kohta info jagamist, erakorralise meditsiini piiriülest koostööd ning küberturvalisust. Teiseks nähakse ette rohkem ühiseid koolitusi, praktilisi õppusi ja simulatsioone arstidele, õdedele, parameedikutele ning tervishoiu juhtidele. Kolmandaks soovitakse arendada koordineeritumat lähenemist ravimite, meditsiiniseadmete, verekomponentide, kirurgiliste tarvikute ja intensiivravi jaoks vajalike varude planeerimisel.
„Tervishoius on sageli kõige piiratum ressurss personal ja eriarstiabi võimekus. Just seetõttu peame teadma, kus on meie ühised tugevused ja kuidas üksteist vajadusel kiiresti toetada,” lisas Joller.
Deklaratsioon lähtub Balti riikide senisest koostööst, sealhulgas 2024. aastal allkirjastatud vastastikuse abi memorandumist tervisekriiside juhtimisel ning 2025. aasta memorandumist vere ja verekomponentide, seadmete ja materjalide varustuskindluse kohta. Uus deklaratsioon ei ole õiguslikult siduv ega loo kohustusi kaitseministeeriumidele, kuid annab tervisevaldkonnale selge poliitilise suuna praktilise koostöö tugevdamiseks.
Deklaratsioon allkirjastati Vilniuses toimuva kõrgetasemelise Resilient Medicine konverentsi raames.
Vilniuses toimub täna ka 20. Balti poliitikadialoog, mille teema on pikaajaline hooldus. Kohtumisel arutavad Eesti, Läti ja Leedu terviseministrid koos Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regiooni ja Euroopa tervisesüsteemide ja -poliitika vaatluskeskusega (OBS), kuidas toetada tervena vananemist, parandada pikaajalise hoolduse kvaliteeti ja innovatsiooni ning tagada kestlik tervishoiu- ja hooldustöötajate järelkasv.
Eesti sõnum Balti poliitikadialoogil on, et vananeva rahvastiku tingimustes ei piisa ainult hooldekodukohtade lisamisest. Oluline on ennetus, inimeste iseseisva toimetuleku toetamine, kodu- ja kogukonnapõhiste teenuste tugevdamine ning tervishoiu- ja sotsiaalteenuste parem lõimimine, et inimene saaks õigel ajal õiget abi ja perede hoolduskoormus väheneks.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
