Riigikontroll: haldusreform on aidanud asutuste arvu omavalitsustes koomale tõmmata
Avaldatud: 8 mai, 2026
Haldusreformist möödunud kümnendiga on omavalitsused oma asutuste arvu koomale tõmmanud ja osaliselt vabanenud ka liigseks osutunud kinnisvarast, leiab Riigikontroll oma täna avalikustatud ülevaates. Kuigi leidub erandeid, on üldine trend olnud suhteliselt ühesuunaline ja järginud reformi ühte alaeesmärki kasutada ära omavalitsuste liitmisel tekkiv mastaabiefekt, et korrastada teenuste juhtimist, vähendada dubleerimist ja muuta teenused majanduslikult tõhusamaks.
Pärast 2017. aasta haldusreformi seisid paljud omavalitsusjuhid silmitsi keerulise optimeerimisülesandega, sest ühelt poolt soovisid kogukonnad olemasolevat säilitada, teisalt sundisid majanduslik reaalsus ja vajaduse äralangemine vähendama asutusi, hooneid ja ametikohti, mis jäid mitme omavalitsuse kokkupanemise järel ülearuseks. Nagu reform ise, ei olnud valikud tihti kerged. Protsessi pikendasid mitmel pool kuni 2021. aasta kohalike valimisteni kehtinud ühinemislepingud, millega olid suuremad muudatused välistatud. Tasakaal kogukondlike huvide, vajaduste ja majandusliku otstarbekuse vahel tuleb igal omavalitsusel ise leida, kuid näib, et reformiga eesmärgiks seatud optimeerimise poole on valdav osa omavalitsustest liikunud küll.
Kui vahetult haldusreformi järel oli omavalitsustel 2070 hallatavat asutust, siis 2025. aasta maikuu lõpuks oli neist alles 1457 ehk kolmandiku võrra vähem. Põhiliselt ongi muutus tulnud haldusreformi läbi teinud omavalitsustest, kelle seas on asutuste arvu vähendanuid 96%. Muudatusi on tehtud peamiselt teenuste kvaliteedi ja juhtimise parandamiseks, samuti dubleerimise vähendamiseks.
Teenused on senistes tegevuskohtades siiski valdavalt alles, lihtsalt neid korraldavaid asutusi on vähem. Näiteks asulates, kus oli võimalik 2016. aastal külastada raamatukogu, oli seda 91% juhtudel võimalik teha ka 2025. aastal. Paljud tegevuskohad on muudetud suurema asutuse kohalikeks teenuspunktideks. Juurde on tekkinud ka tegevuskohti, kuhu on koondatud mitme asutuse – raamatukogu, rahvamaja, noortekeskuse – tegevus. Multifunktsionaalseid tegevuskohti on kõigist tegevuskohtadest ligikaudu kolmandik (31%).
Koos asutuste koomaletõmbamisega on varasemast vähem valdkonnajuhte ja aeglustunud on juhtimisalaste personalikulude kasv.
Asutuste ja teenuste ümberkorraldamine on kaasa toonud samuti muutusi kinnisvaraportfellis. Näiteks oli kasutuseta jäänud endistest valla- või linnavalitsuse hoonetest 2025. aasta lõpuks võõrandatud 19, plaan on võõrandada veel 11 hoonet ja 5 hoonet on antud rendile. Kuna tegevuskohad on valdavalt säilinud, ei saa muudatusi omavalitsuste kinnisvaraportfellis siiski pöördelisteks nimetada.
Kui võtta näiteks suuremad tervikhooned suurusega alates 100 m2, nähtub Riigikontrolli kogutud andmetest, et 2016. aasta hoonetest oli 2024. aastal jätkuvalt omavalitsuste omandis 85%. Ülejäänud on põhiliselt müüdud või lammutatud. Samas on suuremate hoonete koguarv enamikus omavalitsustes (58%) viimastel aastatel mõnevõrra kasvanud. On ehitatud uusi, soetatud kordategemiseks vanu, võetud arvele peremehetut vara jne. Osalt on see märk, et vajadust uute kaasaegsete ruumide järele rahuldatakse kiiremini, kui realiseeritakse kasutuseta jäänud hooneid. Kasutuseta jäänud hoonete rendile andmist või müüki on omavalitsuste väitel takistanud eelkõige vähene turunõudlus. Hooned on spetsiifilised või asuvad maapiirkonnas suurematest keskustest eemal. Katse hoonet müüa võib kesta seetõttu aastaid.
Hoonete majandamiskulud on koos üldise elukallidusega paratamatult suurenenud. 60%-l juhtudel on kasv olnud seejuures inflatsioonist kiirem. Põhjus peitub ka asjaolus, et hoonete majandamiskuludes on oluline energiakulu komponent, mille hind on kerkinud kiiremini kui tarbijahinnad üldiselt.
Enamikus omavalitsustes on elanike arv langustrendis ja rahvastikuprognoosid muutust ette ei näe, mistõttu on optimeerimiskohtade otsimine kestev töö. Enamik omavalitsustest peab jätkuvalt vajalikuks optimeerida samuti hoonefondi. Kasutuseta hooneid oli üldiselt 4–6%, kuid paiguti ka kordades rohkem (nt Ida-Virumaal).
Oluline on parandada samuti olukorrateadlikkust oma kinnisvarast ja juhtimisarvestust. Näiteks suutsid töös detailsemalt analüüsitud omavalitsustest vaid vähesed tuua hoonete kaupa välja energiakulu. Osa hoonete puhul jäi vastuseta ka küsimus, kuidas hoone raamatupidamises kajastub või kuidas see omavalitsuse tegevuses täpsemalt kasutust leiab.
Taustaks
Riigikontroll analüüsis, kuidas on asutuste võrku ja hoonete portfelli haldusreformijärgsel ajal optimeeritud ning kuidas on see mõjutanud teenuste kättesaadavust ja kinnisvara ülalpidamiskulu. Ülevaade on jätkuks Riigikontrolli varasematele töödele, millega on jälgitud ja analüüsitud haldusreformi mõju. Andmeid koguti kõikidelt omavalitsustelt. Detailsem analüüs viidi läbi 10 omavalitsuses: Alutaguse vald, Hiiumaa vald, Lääne-Harju vald, Lääneranna vald, Mulgi vald, Narva-Jõesuu linn, Põhja-Sakala vald, Pärnu linn, Tartu linn ja Tõrva vald.
Aruande täisteksti leiab siit:
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
