Eurobaromeeter: enamik eurooplasi peab ELi liikmesust oma riigile kasulikuks
Avaldatud: 8 mai, 2026
9. mail tähistatava Euroopa päeva eel avaldatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt usub peaaegu kolm neljandikku eurooplastest ja 82% eestlastest, et ELi kuulumine on nende riigile kasulik.
Keerulises ülemaailmses olukorras näevad eurooplased ELi üha enam stabiilsuse tagajana ning toetus ühisele kaitse- ja julgeolekupoliitikale on rekordkõrge. 75% nii ELi kui ka Eesti elanikest peab ennast Euroopa Liidu kodanikuks.
EL – stabiilsuse ja julgeoleku tugisammas
Ülemaailmse ebakindluse kontekstis peab ELi stabiliseerivaks jõuks 73% ELi ja 57% Eesti kodanikest. Liikmesriikide toetus ühisele kaitse- ja julgeolekupoliitikale on jõudnud tagasi viimase kahe aastakümne kõrgeimale tasemele (ELis 81%, Eestis 79%). Ligikaudu kaheksa eurooplast kümnest leiab, et EL peaks mitmekesistama oma kaubandussuhteid (80%) ja looma partnerlusi väljaspool ELi asuvate riikidega (79%).
Jätkuv tugev toetus ELi tegevusele Ukraina toetamisel
76% vastanutest ELis ja 71% Eestis leiab, et Venemaa sissetung Ukrainasse ohustab ELi julgeolekut. Toetus ELi vastusele sissetungi suhtes on endiselt suur – 55 % ning see näitab kasvutrendi. Suur enamik eurooplasi toetab peamisi abimeetmeid, sealhulgas sõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmist (EL 80%, Eesti 76%), rahalise ja humanitaarabi andmist (EL 75%, Eesti 71%) ning Venemaa-vastaste sanktsioonide säilitamist (EL 70%, Eesti 73%). Üldiselt on 76% nõus, et EL peaks jätkama Ukraina toetamist, kuni saavutatakse õiglane ja püsiv rahu. Lisaks kiidab 57% eurooplastest ja 59% Eesti elanikest heaks Ukrainale kandidaatriigi staatuse andmise ning 56% ELi ja 65% Eesti elanikest toetab Ukrainale kaitseotstarbelise varustuse ostmist ja tarnimist.
Usaldus ELi vastu tugevneb
Euroopa Liitu kui institutsiooni usaldab 51% ELi ning 49% Eesti elanikest. Kõige rohkem on usaldus suurenenud Prantsusmaal (+11 protsendipunkti), Taanis (+9 protsendipunkti) ja Portugalis (+8 protsendipunkti) ning see on jõudnud kõrgeimale tasemele 15–24aastaste noorte seas (61%). Peamiste põhjustena ELi usaldamiseks mainivad vastajad demokraatiat ja põhiväärtuste kaitset (42%), millele järgneb kaitse välisohtude eest (33%) ning seisukoht, et EL on õige tasand üleilmsete probleemide lahendamiseks (31%). Optimismi ELi tuleviku suhtes väljendab 60% ELi ja 62% Eesti elanikest. Kogu ELi peale on kõige optimistlikumad 15–24aastased noored (68%). Peaaegu kuus ELi kodanikku kümnest (57%) on rahul sellega, kuidas demokraatia ELis toimib.
Peamised mured on ülemaailmne olukord ja elukallidus
Eurooplastele valmistavad üha enam muret sündmused maailmas. Lähis-Ida konflikti peab peamiseks probleemiks 25% ELi ja 23% Eesti elanikest, laiemat rahvusvahelist olukorda 23% nii Eesti kui ka ELi elanikest ning Venemaa sõda Ukraina vastu 20% Eesti ja ELi elanikest. Samal ajal on riiklikul tasandil peamine mure endiselt elukallidus (ELis 36% ja Eestis 45%).
Järsult on kasvanud nende ELi kodanike osakaal, kelle jaoks Ameerika Ühendriikide kuvand on negatiivne (74%, +14 protsendipunkti), ületades kaugelt positiivse arvamuse Ameerika Ühendriikidest (24%). Hiina kohta on negatiivne arvamus 61%-l ja positiivne 33%-l vastajatest. Venemaa kuvandi suhtes on negatiivsel arvamusel 83% ja positiivsel 14%.
Eurooplased toetavad kindlalt eurot
Toetus eurole on ELis endiselt 74%, mis on kõrgeim tase alates selle kasutuselevõtust 2002. aasta jaanuaris. Euroalal on see näitaja veelgi suurem: enam kui kaheksa küsitletut kümnest (82%) avaldas ühisrahale toetust. Eesti elanikest toetab eurot koguni 87%. Bulgaarias, mis on viimane euroalaga ühinenud riik, on toetus pärast eelmist Eurobaromeetri standarduuringut märkimisväärselt suurenenud (+13 protsendipunkti), kusjuures enamik vastajatest (55%) pooldab nüüd eurot.
44% küsitletud eurooplastest leidis, et ELi majanduse seis on hea. 42% ELi ja 37% Eesti elanikest arvab, et Euroopa majanduslik olukord jääb järgmise 12 kuu jooksul samaks. Vastavalt 36% ja 33% arvavad, et olukord halveneb, ning 15% ja 17% leiavad, et olukord võib paraneda.
Mis puudutab ELi eelarvest tehtavate investeeringute prioriteete, siis rohkem kui kaks viiest ELi kodanikust (41%) ning 46% Eesti elanikest sooviks, et ELi eelarve vahendeid kulutataks eelkõige tööhõivele, sotsiaalküsimustele ja rahvatervisele. Julgeolek ja kaitse on nii ELi kui Eesti tasandil teisel kohal (38% ja 41%). Haridus, koolitus, noored, kultuur ja meedia on ELi tasandil kolmandal kohal (37%) ja Eestis 41%-ga samal pulgal kaitseküsimustega.
Taust
Eurobaromeetri standarduuring 105 (kevad 2026) viidi läbi ajavahemikus 12. märtsist kuni 5. aprillini 2026 kõigis 27 liikmesriigis. Kokku küsitleti näost näkku 26 415 ELi kodanikku. Intervjuud viidi läbi ka üheksas kandidaatriigis ja potentsiaalses kandidaatriigis (kõik peale Ukraina) ning Ühendkuningriigis.
Lisateave
Eurobaromeetri standarduuring nr 105
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
