Läti kaitseminister on valmis droonirünnaku ebaõnnestunud tõrjumise tõttu tagasi astuma
Avaldatud: 8 mai, 2026
Kuvatõmmis. Läti kaitseminister Andris Sprūds on märkimisväärse poliitilise surve all, kuna opositsioonierakonnad nõuavad tema vallandamist ja tema koalitsioonipartnerid ei ole valmis talle hiljutiste droonide sissetungi juhtumite käsitlemisel ühemõttelist toetust pakkuma.
„Midagi läks valesti. Me ei saa endale lubada, et see olukord jätkub,” ütles peaminister Evika Siliņa, rääkides õhukaitse probleemidest droonide märkamisel, mobiilside hoiatussõnumite hilinemisest pärast droonide sisenemist Lätti ja Sprūdsi katsetest rahustada avalikkust juhtunu pärast 7. mai pressikonverentsil, vahendab lsm.lv.
Riiklike relvajõudude (NBS) kasutatavad akustilised süsteemid ei olnud saabuvat drooni tuvastanud, mis lõpuks jõudis Rēzekne linna ja kukkus tühjale kütusehoidlale. Mobiilside hoiatused ilmusid Rēzekne elanike mobiiltelefonidesse alles tund aega pärast droonirünnakut.
Siliņa ütles eile neljapäeval 7. mail, et ootab Sprūdsilt täielikku selgitust, kuid näib, et viimase 24 tunni jooksul pole seda vestlust veel toimunud.
„See vestlus saab olema väga tõsine,” kui see lõpuks toimub, ütles Siliņa – kuigi tundub, et selline vestlus toimub alles järgmise nädala alguses, pärast seda, kui Sprūds naaseb lühikeselt pausilt, mida ta väidetavalt isiklikel põhjustel palus.
„Ma tahan öelda [Läti idapoolse piirkonna] Latgale elanikele, et ma ei jäta seda olukorda nii nagu see on. Me ei saa endale lubada, et see olukord jätkub,” ütles Siliņa, viidates sellele, et relvajõud peavad droonide sissetungide korral oma tegutsemisreegleid ümber hindama.
„Kaitsevaldkond on valdkond, millele oleme andnud märkimisväärset toetust, võttes raha teistelt valdkondadelt ära. Kahe miljardi euro suurune eelarve nõuab aga ka ministrilt paremat arusaamist sellest, mida temalt oodatakse,” ütles Siliņa.
Kui peaministrilt korduvalt küsiti, kas Sprūds peaks tagasi astudes vastutuse võtma, vastas ta: „See pole lihtne olukord, ministrile on antud ülesandeid, aga ma kindlasti ei hinda seda olukorda heaks ja rahuldavaks. Ta teab seda.”
Samal ajal on opositsiooniparteid Läti Kõigepealt, Rahvusliit ja Ühisnimekiri teatanud, et nõuavad Sprūdsi tagasiastumist drooniintsidentide pärast. Parlamendi umbusaldushääletus toimub suure tõenäosusega järgmisel neljapäeval. Nii selle kui ka Sprūdsi äraoleku tõenäoline ajastus näib suurendavat tema tagasiastumise tõenäosust järgmise nädala alguses.
Oktoobri alguses toimuvad Seimi valimised on veel üks tegur, mida nii tema enda erakond Progressiivsed kui ka selle koalitsioonipartnerid Uus Ühtsus ja ZZS tõenäoliselt arvesse võtavad. On küsitav, kas ta saaks nende toetusele loota, kui asi peaks usaldushääletusele jõudma.
Alles 6. mail osales Sprūds Varssavis kaitsekonverentsil ja kirjutas sotsiaalmeedias: „Julgeolek rajaneb tänapäeval enamal kui lihtsalt armeedel. See on ühiskond, kaitsetööstus ja kiirus, millega me tegutseme,” sõnad, mis tunduvad juba üsna vananenud olevat.
Tänase reede hommikul Läti televisioonile antud intervjuus ütles Sprūds, et on valmis vastutuse võtma ja austab Seimi otsust tema tagasiastumistaotluse kohta.
„Võtan täieliku vastutuse. Seetõttu austan opositsiooni ettepanekut [nõuda tagasiastumist] ja austan ka Seimi otsust selles olukorras,” ütles ta.
Sprūds kinnitas ka, et praegune oletus on, et neljapäeva öösel Läti territooriumile lennanud droonid pärinesid Ukrainast.
„Need ründavad agressorriigi territooriumil asuvaid legitiimseid sihtmärke, kuid uurimine on veel pooleli ja suhtlus Ukraina poolega on käimas. Selged tulemused selguvad pärast uurimise lõppu,” lisas minister.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
