Kliimaministeerium suurendab metssigade küttimise toetamist ja seiret
Avaldatud: 8 mai, 2026
Kliimaministeerium suunab valitsuse eraldatud 350 000 eurot metssigade küttimistoetuse maksmiseks, droonimeeskondade väljaõppeks ning Jahinduse Infosüsteemi arendamiseks, et tõhustada sigade Aafrika katku (SAK) ennetust. Küttimistoetus suunatakse eelkõige piirkondadesse, kus viiruse leviku risk metssigade seas ja metsast farmidesse on suurim.
Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming selgitas, et täiendav rahastus aitab jätkata ja tugevdada koostööd jahimeestega, kes on sigade Aafrika katku leviku piiramisel olnud riigile väga oluline partner. „Tänu jahimeeste suurele panusele metssigade küttimisel, proovide kogumisel ja hukkunud loomade kõrvaldamisel suudame paremini kaitsta nii Eesti loodust kui ka maapiirkondades olulist seakasvatust,” ütles Tooming.
Eelmisel jahiaastal (2025/2026) jäi metssigade küttimismahu täitmine 85 protsendi juurde – eesmärgiks seatud 19 800 isendist kütiti 16 847. Andmed näitavad selget seost: maakondades, kus küttimismahtu ei täidetud, oli SAK-leidude arv märkimisväärselt suurem. Eriti paistavad silma Valgamaa, Viljandimaa ja Põlvamaa.
Sel aastal on eesmärk suunata küttimist eelkõige piirkondadesse, kus SAK-i leviku risk metssigade seas ja metsast farmidesse on praegu suurim – Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal. Samas tuleb jätkata küttimist ka ülejäänud maakondades, et metssigade arvukust madalal tasemel hoida. Toetuse maksmise täpsemad tingimused lepitakse kokku koostöös Keskkonnaameti ja Eesti Jahimeeste Seltsiga (EJS).
„Toetused aitavad katta jahimeeste kulutusi, mis viimasel ajal seoses kütuse hindade kallinemisega on oluliselt tõusnud. See omakorda kindlustab küttimise jätkumise. Toetuste eraldamine väärtustab samuti ka jahimeeste aega, mis tuleb võtta mingi muu tegevuse arvelt. Paljudes piirkondades on seoses nii katku levikuga kui ka intensiivse küttimisega metssigade arv oluliselt kahanenud. Mida väiksem on metssigade arvukus, seda kulukam on iga järgmise isendi tabamine. Samuti on väljakutsete rikkam suvine küttimine, mida katkuvälisel ajal tehakse minimaalselt,” ütles Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust.
Eelmisel aastal maksti küttimistoetust ajavahemikus 29. augustist kuni 5. oktoobrini. Iga kütitud metssea eest sai jahipiirkonna kasutaja 65 eurot. Selle tulemusel kütiti toetusperioodil 2059 metssiga, mis on enam kui kaks korda rohkem kui aasta varem samal ajavahemikul (991 metssiga).
Osa eraldatud rahast läheb droonijuhtide süsteemseks väljaõppeks ja droonimeeskondade tegevuse toetamiseks. 2025. aastal soetati SAK-i tõrjeks 10 termovaatlusseadmega drooni, millega tehti kokku 85 lendu kogukestusega ligi 151 tundi. Drooniseire keskendus piirkondadele, kus SAK-i leviku risk oli suurim. Tänavu anti viis drooni Eesti Jahimeeste Seltsi kasutusse, ülejäänud droonidega teeb Keskkonnaamet metssigade seiret, hindamaks küttimistulemuste täitmist.
Sigade Aafrika katku risk Eestis püsib kõrge – viirus levib jätkuvalt metssigade seas. Tänavu on viirust leitud metssigadelt eelkõige Saaremaal, Järvamaal, Harjumaal ning Lääne- ja Ida-Virumaal.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
