Uuring: Eesti õpilased on kurnatud, sest nende eksamitulemustest võivad sõltuda õpetajate boonused
Avaldatud: 20 veebruar, 2024
Kersti Peenema. Foto: erakogu Mullu sügisel ideekonkursi Solve For Tomorrow raames läbi viidud õpilaste heaolu teemalisest uuringust selgus, et noortes pulbitseb tihti kooliga seonduv vastumeelsus. Ligi pooled 9.-12. klassis õppivatest noortest tabavad end iganädalaselt mõnel päeval mõttelt, et nad ei taha kooli minna.
Õpilaste vaimse heaoluga tegeleva algatuse Helge Kool asutaja, Kersti Peenema märkis, et selline tunne aeg-ajalt on normaalne, kuid nii sagedase vastumeelsuse puhul tasub selle sisusse süüvida. „Oluline on välja selgitada, et millest see vastumeelsus tuleb. Juhul, kui see tunne tekib iga nädal samal päeval, siis võib see asi olla mõningates sel päeval toimuvates tundides. Kord kuus me tunneme kõik end mõnel hommikul väsinuna ning tegelikult ongi mõtet võtta vahel see üks päev ja puhata. Mind paneb imestama, et tööl käivatel inimestel on tervisepäevad, mida saab võtta ka vaimse tervise jaoks, kuid lastel see võimalus puudub,” märkis Peenema ning lisas, et noori tasub usaldada, mitte karta, et noored tervisepäeva võimalust hirmsasti valedel põhjustel ära kasutama hakkavad.
Peenema hinnangul panevad ühe kurnava saavutuskoorma õpilastele peale õpetajad ja teise lapsevanemadm „Ma olen kuulnud koolist, kus matemaatikaõpetaja käskis noortel eksami hästi ära teha, sest tema tulemustasu sõltub nende tulemustest. Teine koorem tuleb vanematelt, isegi, kui õpilase enda vanemad ei ole rõhuvad. Kui noorel on kolm sõpra, kellest kahel on nõudlikud vanemad, siis noorel paratamatult võib tunne tekkida, et tal on ka vaja endale pinge peale panna,” ütles Peenema.
Solve For Tomorrow raames läbiviidud uuringust selgus, et klassides 9.-12. õppivate noorte peamiseks stressiallikaks on akadeemilised probleemid, selle märkis ära 65% vastanutest.
Peenema märkis, et ka Helge Kool viib õpilaste seas laia valimiga uuringuid läbi, mille andmetest on täheldanud, et kui noored tunnevad vastumeelsust kooli osas, siis põhikooli kolmandas astmes võivad vastumeelsuse üheks oluliseks põhjuseks olla pigem halvad suhted klassikaaslastega ning kiusamine, siis gümnaasiumiastmes muutuvad kriitilisemaks suhted õpetajatega.
Samsungi tellitud uuringus tõid 9.-12. klassi õpilased välja noored teise olulise stressitegurina välja pereprobleemid, mille märkis ära 26% uuringule vastanutest.
„Ma arvan, et üldiselt kärgperendus ja lähedaste inimeste puudus muudab noored üksikumaks. Maailmas on täna investoreid, kes otsivad lahendusi, miks tooks sotsiaalmeedias turvalised kogukondlikud inimsuhted fookusesse selliste lahenduste nagu näiteks TikTok, instagram ja Facebook. Usun, et kümne aasta pärast on meil sellised lahendused, mida täna veel olemas ei ole, kasutusel,” kommenteeris Peenema.
Uuring telliti Samsungi Solve For Tomorrow ideekonkurssi raames, mille eelmise aasta fookus oli luua õpilastele läbi nende oma innovaatiliste ideede õnnelikum koolikeskkond. Baltikumiülese konkursi võitis Väätsa Põhikooli tiim BeePeace Väätsa noorte kooliäpi Käpp idee suunab õpilased vahetundides liikuma ja omavahel suhtlema. Näiteks saavad õpilased rakenduse Käpp abil vahetundides sporditurniire korralda ja teisi osalema kutsuda ning kogu koolipere saab läbi äpi omavahel hõlpsalt suhelda. Vajaduse korral saavad õpilased rakendusest ka kooli tugipersonali probleemset olukorda lahendama kutsuda.
Võitjad said pärjatud 10 000 euro suuruse auhinnarahaga.
Samsungi tellitud uuringu viis läbi uuringufirma Norstat, kes küsitles ajavahemikul 11. september kuni 21. september kokku 251 inimest.
Viimased uudised
Aitame Jüri Ratase Brüsselisse
Loading ...Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
