Sõja ülevaade: 820. päev – Briti luure väidab, et Hiina alustas Venemaale surmavate relvade tarnimist
Avaldatud: 23 mai, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 23. mai 2024:
Klišiivka ja Krasnohorivka hetkel suurimad murekohad.
1. Vist vaid piiri- ja rindelähedus.
2. Siingi infot vähe.
3. Harkiv: hetkel rinne peab.
4. Kupiansk-Kreminna: survet jagus palju nii rinde kesk- kui lõunaosas, muutusi see ei toonud.
5. Siversk: vene pool jätkas Bilohorivka suunal kolmas päev tugevat rünnakut, rinne ikka muutusteta.
6. Bahmut: siin ni hästi kahjuks ei ei lähe ja kahes kohas vene pool edasi sai.
7. Donetsk: Krasnohorivkas läks keerulisemaks.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. Briti luure: Hiina on alustanud Venemaale surmavate relvade tarnimist. USA seda siiski veel ei kinnita.
11. Venemaa võttis tagasi teate riigipiiride muudatuste kohta Läänemere NATO riikide lähistel.
12. Kaks Yamal Airlinesi lennukit läksid 24 tunni jooksul õhus rikki.
13. Erdoğan sai volituse kuulutada Türgis välja üldmobilisatsioon.
14. Venemaa andis Ukrainale üle kuus „evakueeritud” last.
15. Rootsi kaitseminister oli kriitiline.
16. Lühiuudised
1. Varahommikuks info rindest ja piirist kaugemal pommitamistest puudus.
2. Eile kella 14 paiku tabas ATACMS-rakett väidetavalt Venemaa õhutõrjekompleksi Mospino lähedal Donetski oblasti okupeeritud osas, sihikul oli tõenäoliselt S-300/400 süsteem.
3. Harkiv: hetkel rinne püsib, ka Vovtšanski linnas pole tugev lahingute jätkumine rinnet muutnud.
4. Kupiansk-Kreminna: Kupianskist läänes ja kagus tugev vene surve jätkus, edenemisi siiski ei tuvastanud. Pinge on hakanud tõusma Kreminna metsades ning uuesti hakati proovima nii Ternõ kui Lõmani suunal, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Siversk: juba kolmas päev käib nii soomuse kui jalaväega surumine Bilohorivka küla suunal, seni õnneks edutult. Rünnakuid jagus ka mujale, u 10 neid sellel rindel kokku oli.
6. Bahmut: Tšassiv Jarist kagus idapool Siverki Donetsi-Donbass kanalit paar põlluriba ja üks metsatukk vene saagiks langes. Kuna seegi jääb kanali idakaldale, siis veel väga ei muretse. Eriti hästi ei lähe ka üleeilse edenemise jätkamine Tšassiv Jari linnas ning siin rindejoone muutusi ei tuvastanud.
Juba teist päeva on murekoht Klišiivka küla, kus nüüd kinnitus olemas, et vene pool suutis küla keskosa vallutada.
7. Donetsk: kui mujal hull surumine edu ei toonud, siis muret jagus eile Krasnohorivka linnas, kus vene poolel õnnestus ühe rünnakuteravikuga jõuda linna lääneservale ja ohtu sattus kogu sealt lõunapoole jääva linna kaitse kuna logistikaahel jääb otse silmnähtavusse.
Ukraina kindralstaap teatab, et Donetski oblastis tulistati Pokrovski suunas alla järjekordne Venemaa ründelennuk Su-25.
8. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: ootab suuremat surve tõusu.
Tokmaki suund: põhiline tegevus ikka Robotines ja siingi muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: muutusteta.
10. Briti kaitseminister Grant Shapps ütles, et Hiina on alustanud Venemaale surmavate relvade tarnimist Ukraina sõjas kasutamiseks. „Meil on tõendeid selle kohta, et Venemaa ja Hiina teevad koostööd Ukrainas kasutatava sõjavarustuse osas. Ameerika ja Briti luure avaldab teavet, et Hiinast tuleb surmavat abi Venemaale ja seejärel Ukrainasse,” vahendab BBC Shappsi sõnu. Ta ei täpsustanud, millist tüüpi relvadest ta räägib.
Shapps ütles, et kaubavahetus kahe riigi vahel on kasvanud 65 protsenti ja see „näitab, et me räägime siin palju tihedamast suhtest”. „See on värske luureteave, millelt võin täna salastatuse kustutada – see räägib sellest. Ma arvan, et see on väga oluline,” ütles minister.
Reuters teatas aprilli lõpus, et Hiina andis kaikoha vene kaubalaevale, mis tegeles relvade transportimisega Põhja-Koreast Venemaale. Jutt oli vene laevast Angara, mis on alates 2023. aasta augustist vedanud Venemaa sadamatesse tuhandeid konteinereid, arvatavasti Põhja-Korea laskemoonaga.Hiina on end seni positsioneerinud Venemaa-Ukraina konfliktis neutraalse osapoolena, kuid teda ei saa enam selliseks pidada, ütles USA suursaadik NATO juures Julianne Smith toona. Tema sõnul näeb USA Hiinast Venemaale „üha aktiivsemat materiaalset toetust”.
USA-l puudub teave otseste relvatarnete kohta Hiinast Venemaale, kuid Washington täpsustab seda infot Briti poolega. Rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan teatas sellest briifingul. „2022. aastal seisin selle poodiumi taga ja rääkisin murest, et Hiina võib osutada Venemaale otsest surmavat abi. Me ei näinud seda 2022. aastal, me ei näinud seda 2023. aastal ja me pole seda näinud enne kui nüüd,” ütles Sullivan.
Samas meenutas Valge Maja nõunik, et USA väljendas hiljuti muret, et Hiina varustab Venemaad sõjatööstuskompleksi tarvis ressurssidega. Aga relvade otsetarnetest siis veel juttu ei olnud. Sullivan ütles, et ootab pikisilmi rääkimist Briti poolega, et tagada „ühine tegevuspilt”. Samuti rõhutas ta, et soovib mõista, mida Briti kaitseminister Grant Shapps oma kommentaaris mõtles. „Hiinast Venemaale ja seejärel Ukrainasse voolab või hakkab praegu saama surmav abi ning ma pean seda oluliseks arenguks,” ütles ta.
11. Venemaa võimud on loobunud ideest laiendada ühepoolselt riigi territoriaalvett Läänemeres nelja NATO riigi – Poola, Leedu, Eesti ja Soome – piiri lähedal. Teisipäeval, 21. mail avaldatud valitsuse määruse eelnõu riigipiiri geograafiliste koordinaatide muutmise kohta kadus kolmapäeval normatiivaktide portaalist. Selle ametlikul lehel veebisaidil Regulation.gov.ru teatatakse, et „projekt on kustutatud”. Selle otsuse põhjuseid ei selgitatud.
Kaitseministeeriumi koostatud dokumendi kohaselt kavatses Venemaa oma sisemereveeks kuulutada osa Soome lahe idaosas, samuti Kaliningradi oblastis asuvate Baltiiski ja Zelenogradski linnade lähedal asuvast akvatooriumist.
Selleks oli kavas muuta nende punktide geograafilisi koordinaate, mis määravad lähtejoonte asukoha, millest mõõdetakse Vene Föderatsiooni territoriaalmere laiust, ja osaliselt tunnustada NSVL ministrite nõukogu dekreeti 1985. aastast kehtinud Baltikumi riigipiiride kohta. Praegused geograafilised koordinaadid „ei vasta täielikult praegusele geograafilisele olukorrale” ja pärast nende selgitamist „muutub Vene Föderatsiooni riigipiir merel”, seisis dokumendis.
Vahetult enne projekti eemaldamist teatas riigiagentuur RIA Novosti vene välisministeeriumi allikale viidates, et Venemaa piiride muutmise plaanid Läänemerel on „ja ei ole”. Venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov soovitas kolmapäeval briifingul mitte näha riigipiiri nihutamise idees „midagi poliitilist”. Pingete eskaleerumine ja vastasseisu suurenemine Balti regioonis „nõuab, et meie asjaomased ametkonnad astuksid meie julgeoleku tagamiseks vajalikke samme,” ütles ta.
Kaitseministeeriumi algatus, mis sai tuntuks samaaegselt taktikalise tuumarelva kasutamise õppuste algusega, tekitas NATO riikides terava reaktsiooni. Läti välisministeerium nimetas seda „planeeritud provokatsiooniks eskaleerumise eesmärgil”, mille eesmärk on „hirmutada naaberriike” ja nende kodanikke. Leedu välisminister Gabrelius Landsbergis süüdistas Moskvat katses „hirmu külvata”. „See on ilmne eskalatsioon NATO ja ELi vastu, mis nõuab adekvaatset ja karmi reageerimist.”
Soome välisminister Elina Valtonen kutsus Venemaad täitma ÜRO mereõiguse konventsiooni, mis reguleerib rannajoone ja territoriaalvete küsimusi. Ta seostas Moskva otsust ka hübriidoperatsioonidega ja ütles, et Soome jälgib olukorda.
Varem hoiatasid Balti riigid, aga ka Euroopa võtmeriigid, sealhulgas Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa, et putin võib minna otsesesse sõjalisse konflikti NATO-ga. Selleks viis kreml läbi Venemaa sõjaväeringkondade reformi, luues taas Leningradi sõjaväeringkonna, kirjutasid Ameerika Sõjauuringute Instituudi (ISW) eksperdid.
12. Venemaa lennufirmad seisavad kodanike transportimisel jätkuvalt silmitsi tehniliste probleemidega. Kolmapäeval, 22. mail olid kaks Jamali lennukit sunnitud rikete tõttu kiiresti maanduma Tjumenis, teatab Uurali transpordiprokuratuur. Hommikul Ufast Novõi Urengoisse lennanud Suhoi Superjet 100 meeskond teatas automaatika rikkest. Lennuki komandör otsustas lennata Tjumenis asuvale Roštšino asenduslennuväljale. Maandumine läks sujuvalt. Pärastlõunal tegi samale lennujaamale hädamaandumise piloodikabiini rõhu alanemise tõttu teine Jamali lennufirma Airbas 320, mis lendas Ufast Nojabrskisse. Pardal oli 93 reisijat, keegi viga ei saanud.
Novõi Urengoi transpordiprokuratuur ja Venemaa uurimiskomitee piirkondadevahelise transpordi keskjuurdluse osakond viivad lennuintsidentide asjaolude selgitamiseks läbi uurimist. Päev varem ei suutnud lennufirma Red Wings lennuk SSJ-100 tehnilise rikke tõttu lennata Tšeljabinskist Novõi Urengoisse. Lend hilines 16,5 tundi. Sellele registreerus 38 reisijat. 21 neist paigutati ootamise ajaks hotelli.
Tehnilistest riketest põhjustatud lennuintsidentide ja raskemate õnnetuste arv on kasvanud pärast seda, kui Venemaa lennutööstust tabasid Ukraina sõja tõttu EL-i ja USA sanktsioonid. 2023. aastal registreeriti õhus vähemalt 74 erinevat tüüpi lennuki rikkeid, mis on 38 võrra rohkem kui 2022. aastal, arvutas Saksa uuringufirma Jacdec. Uuringufirma Ciriumi analüüsi kohaselt juhtus iga 100 000 lennu kohta peaaegu 10 õnnetust, aasta varem oli see vaid viis.
Föderaalse lennutranspordiagentuuri andmetel juhtus eelmisel aastal vaid 11 kuuga riigis 670 lennuintsidenti, millest 400 olid seotud seadmete, sealhulgas mootorite rikkega. Probleemid on ilmsed: vedajad ei saa legaalselt uusi välismaiseid lennukeid ja originaalvaruosi osta ning lennuametid lubavad kasutada osi kauem, kui ohutusstandardid lubavad, mis toob kaasa õnnetusi, märkis RunAvia juht Andrei Patrakov.
Venemaa pole veel suutnud oma tootmist luua. Konsultatsioonifirma Oliver Wymani prognoosi kohaselt väheneb aastaks 2026 riigi lennukipark enam kui poole võrra. 2022. aasta septembris tähistas Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) lennuohutusauditi tulemuste põhjal Venemaa „punase lipuga”. 193 riigist, mis on ICAO liikmed, on sama näitaja vaid Bhutanil, Kongo Demokraatlikul Vabariigil ja Libeerial.
13. Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on saanud volituse kuulutada riigis sõltumatult välja üldine või osaline mobilisatsioon, vastavalt uutele seadustele, mis avaldati ametlikus valitsuse väljaandes Resmi Gazete. Riigipeal on õigus selliseid abinõusid kasutada sõja, ülestõusu või vabariigi territoriaalset terviklikkust ähvardavate sisemiste või väliste ohtude ilmnemisel. Varem oli mobilisatsiooni väljakuulutamine Türgi ministrite nõukogul.
Nüüd loetakse dokumendi kohaselt mobilisatsiooni korral reservi kõik relvajõududest, sandarmeeriast ja rannavalvest vabastatud Türgi kodanikud. Reservi võib arvata ka need, kes teenistusest vabastati pärast 2016. aasta riigipöördekatset Türgis. Samuti tuleneb resolutsioonist, et president sai õiguse kehtestada mobilisatsioonitegevusega seotud dokumentidele salastatuse kategooria.
Lisaks kehtestatakse riigis ajateenistuse eeskirjad välismaal asuvatele kodanikele. Pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist avaldavad diplomaatilised esindused nimekirjad reservväelastest, kes peaksid naasma kodumaale. Selle teabe avalikus omandis avaldamist käsitletakse ametlikuna.
Mõned päevad varem, 14. mail pidas Recep Tayyip Erdoğan erakorralise nõupidamise riikliku luureorganisatsiooni juhi ja justiitsministriga, kus ta teatas, et kõrged politseiametnikud on võtnud vandenõu Türgi juhtkonna vastu ja valmistuvad korraldama putš.
Järgmisel päeval tunnistas siseministeeriumi juht Ali Erlikaja vandenõu olemasolu ja ähvardas hävitada vandenõulaste seatud „lõksud” ja „meelitada valitsuse vaenlased kõigist aukudest välja, kus nad olid. peidavad end”. Minister teatas ka erioperatsioonist 62 maakonnas, mille käigus peeti kinni 544 kahtlusalust, ning politseireidist Ankara julgeolekuosakonnas ja kõrgemate ametnike kodudes, mille tulemusena peeti kinni rühm korrakaitsjaid.
Seoses riigipöörde ettevalmistamisega alustasid õiguskaitseorganid uurimist artikli alusel, mis käsitleb ebaseadusliku organisatsiooni loomist riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra vastaste kuritegude toimepanemiseks.
14. Venemaa viis Katari vahendusel Ukrainasse lasterühma, mis koosnes kuuest poisist, ütles Vene Föderatsiooni presidendi alluvuse laste õiguste volinik maria lvova-belova (see on see tagaotsitav tädi…). „Sellele sündmusele eelnes suur töö kõigi läbirääkimisprotsessis osalejate, diplomaatide, Katari Venemaa saatkonna töötajate, Vene Föderatsiooni presidendi alluvuses asuva laste õiguste voliniku büroo, vastavate osakondade, piirkondlike lasteombudsmanide poolt ja Ukraina pool,” ütles ta. Üleandmisüritus toimus Moskvas Katari saatkonnas. Suursaadik Ahmed bin Nasser bin Jassim Al Thani sõnul jätkab Katar Ukraina laste tagasipöördumise hõlbustamist, kuna see on „hea põhjus”.
Mullu märtsis andis Haagi Rahvusvaheline Kriminaalkohus välja putini ja maria lvova-belova vahistamismääruse. Presidenti ja ombudsmani süüdistati sõjakuritegudes – laste ebaseaduslikus küüditamises okupeeritud Ukraina aladelt Venemaale. Peagi võttis Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee vastu resolutsiooni, milles nimetati Ukraina laste väljasaatmist genotsiidiks.
Ukraina riikliku teabebüroo andmetel on Vene Föderatsiooni täiemahulise sissetungi algusest saadik ära viidud üle 19 tuhande lapse ja veel umbes kaks tuhat peetakse kadunuks. Moskva ametlikel andmetel on ära viidud laste arv 700 tuhat.
Venemaal paigutatakse lapsed spetsiaalsetesse laagritesse, kus neid koheldakse julmalt. Eelkõige kihutatakse Ukraina vastu alaealisi, neile öeldakse, et nad on „venelased”, nad on sunnitud õppima Venemaa hümni ja kui nad ei kuuletu, siis neid pekstakse.
Aprilli lõpus pidasid Moskva ja Kiiev Kataris esimest korda silmast silma läbirääkimisi röövitud laste üleandmise üle. Seejärel saadeti lvova-belova sõnul läbirääkimiste tulemusel koju tagasi 28 last.
15. Rootsi kaitseminister Paul Jonsson usub, et Vene Föderatsioon tõusis jalule kiiremini kui lääs – NATO riikidel on vaja kuni kaks aastat, et saavutada Ukrainale ihaldatud potentsiaal relvadega varustada. Rootsi kaitseministeeriumi juht ütles seda Bloombergile antud intervjuus. „Venemaa tõusis jalule kiiremini kui Euro-Atlandi kogukond. Ootan, et jõuame järele, kuid arvan, et kulub aasta-kaks, enne kui näeme täit efekti,” rõhutas ta.
Rootsi kaitsejuht ütles, et pärast NATO liikmeks saamist kulub kuni kaks aastat, enne kui riik saavutab soovitud suutlikkuse varustada Ukrainat rohkem laskemoonaga ja tugevdada oma relvajõude. Jonson tõi Rootsile välja ka kolm eesmärki kaitsevaldkonnas: Ukraina võidu tagamine sõjas Vene Föderatsiooniga, Rootsi lõimumine alliansiga ja riigi relvajõudude arvu suurendamine.
Kaitseminister märkis, et Rootsi on alates 2020. aastast sõjalisi kulutusi juba kahekordistanud ning plaanib 2030. aastaks kulutada kaitsele 2,6% SKT-st. Ta usub, et lühiajaliselt ei pruugi sellest piisata, et võidelda vastase vastu, kes seab majanduse sõjalisele alusele.
16. Lühiuudised
Mongoolia pangad hakkasid blokeerima arveldusi Venemaaga.
Zelenski külastab Prantsusmaad, kus ta kutsub NATO-t üles tulistama alla Venemaa rakette Ukraina kohal – Politico.
Rumeenia president Klaus Iohannis ütles, et riik saab anda Ukrainale õhutõrjesüsteemi Patriot ainult siis, kui ta saab vastutasuks midagi muud.
Rootsi valitsus leppis valitsusmeelse parteiga Rootsi Demokraadid kokku Ukrainale täiendava sõjalise toetuse programmis kokku ligikaudu 7 miljardi dollari ulatuses kolme aasta jooksul.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
