Sõja ülevaade: 771. päev – 65 vene poole rünnakut tõid edenemise
Avaldatud: 4 aprill, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. aprill 2024:
65 vene poole rünnakut tõid vaid Donetski rindel hallis alas sammhaaval vene poole edenemist, vene pool üritab vist Harkivit maatasa pommitada ning mitu suuremat plahvatust erinevatel objektidel Venemaal.
1. 110 sajus.
2. Sinnani, kuhu Ukraina ulatub, toimus mitu plahvatust.
3. Kupiansk-Kreminna: hull põhiliselt soomusega surumine rinde lõunalõigus, rinne seni muutusteta.
4. Siversk: vaid Bilohorivka ja Spirne suunal.
5. Bahmut: eile vene poole jätkuedenemist Tšassiv Jari suunal ei tuvastanud.
6. Donetsk: hallis alas ikka sammhaaval vene pool edeneb.
7. Lõunarinne: muutusteta.
8. Herson: muutusteta.
9. Venemaa kavatseb alates 1. juunist mobiliseerida 300 tuhat sõdurit, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
10. Hiina ja Saudi Araabia paluvad EL-i mitte nõustuda Venemaa külmutatud reservide konfiskeerimisega.
11. Ukraina ründas üht Venemaa suurimat põllumajanduskompleksi.
12. Kadõrov nõudis ametnikelt tšetšeenide võlgade tasumist.
13. Hiina keeldub Venemaale autotehaseid ehitamast.
14. Rohkem kui pooled venelastest usuvad, et Crocust ründas Ukraina.
15. Prantsusmaa kaitseminister helistas šoigule esimest korda pärast 2022. aasta oktoobrit.
16. Lühiuudised
1. Harkivi ja linna ümbruse massiline pommitamine jätkub. Ikka nii liugpommide kui droonidega. Järjest tuleb teateid purustustest ning hukkunutest.
Piiri ja rinde lähedus ikka väga eluohtlik on ning valimatu pommitamine jätkub…
2. Astrahani gaasitöötlemistehas Venemaal peatati „plaanivälise remondi” tõttu, mille ajastus on siiani teadmata. Katkestuse põhjus ja detailid pole selged, Gazprom keeldus kommentaaridest.
Moskva lähedal Podilskis toimus plahvatus, elekter kadus osast linnast. Vene meedia kirjutab, et raudteejaama lähedal plahvatas alajaam.
Belgorodis sai tabamuse üks suurimaid Venemaa põllumajandustootjaid (vt 11).
Tuula kohal olla mõni droon alla lastud.
Miks Rostovis läks põlema sealne naftabaas, on veel teadmata.
3. Kupiansk-Kreminna: suurem surve ikka Ternõ suunal ning põhiliselt soomusega vene pool ründab. Proovitakse nii pikkade vahedega kui pundis koos tulles, nii jalavägi soomusel kui ilma, aga juba päevi pole siin edasi saadud. Parimat relvaliikide koostööd Ukraina poolel siin sektoris jagub. Piisavalt pikk eelhoiatus tänu heale seirele annab aega end valmis seada ning miinivälja sissesõitnud soomuse kolonni hävitatakse nii droonide, kaudtule kui tankitõrjerelvadega, njah, juba igapäevaseks läheb selle kordamine…
Kreminna kanti tõi vene pool juurde 90. tankidiviisi (u 300 T-72 tanki). Arvatavalt on siin suunal soomuse kulu nii suur, et oli vaja juba tuua juurde lisaüksusi.
4. Siversk: Bilohorivka ja Spirne küla ikka üritatakse vallutada, aga seni ebaõnnestunult.
5. Bahmut: tugevam lahingute laine Ivaniske (Bahmutist läänes) juures jätkus, õnneks üleeilsele lisa vene pool juurde ei saanud. Kiitlevad, et suudavad Ukraina possasid ka liugpommidega piisavalt töödelda. Lisaks andis vene pool teada, et Ukraina rajab kiirendatud korras Siversk Donetsi-Donbass kanali taha kaitserajatiste liini. Klisiivka ja Andriivka juures pole juba pikemalt vene pool edasi saanud, kuigi suruvad siingi.
6. Donetsk: üle poole vene rünnakutest ikka siin rindel. Hallis alas Avdiivkast läänes enne veekogude liini vene pool sammhaaval edeneb, aga valusate (njah, neil ju pole seni valusaid kaotusi) kaotustega.
Pervomaiske juures eile vene pool edasi ei saanud, kuigi üritati üleeilset edenemist jätkata.
Krasnohorivka-Marinka-Novomõhailivka ikka kogu rinde kuumim lõik ning vene poole soomuse kõige kiirem kulumise koht.
7. Lõunarinne: muutusteta
Berdjanski suund: pisu olla kumbki pool torkinud/kompinud.
Tokmaki suund: seni pole leidnud kinnitust vene poole kiitlemistele, et Robotõne keskosas on nad kanna maha saanud. Küll saab nõustuda sellega, et hukkunute ja romude arv seal tõuseb ning kipuvad maaga püsivalt ühendust jätkavat. Njah, egas ka Ukraina omad ei saa seal rahulikult vene poole laipu ära vedada, sest jäädakse kohe vene tule alla.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: juba mitmendat päeva on vene poole rünankute arv Krõnki suunal kõrge ning konveierina põhiliselt jalaväge lääne suunal teele saadetakse, njah, isegi mitu vene blogijat ei andnud edenemisest teada. Küll anti teada, et teisel pool Dneprit ehitavat Ukraina tugevat kaitseliini, et kaitsta end vene poole rünnakute eest. Kahjuks jagub siiagi lõigule liugpomme ning kõik asulad, mis lennuulatusse jäävad, neid saama kipuvad.
9. Venemaa kavatseb alates 1. juunist mobiliseerida 300 tuhat sõdurit, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski. „Võin öelda, et 1. juunil valmistub Venemaa mobiliseerima 300 tuhat täiendavat sõjaväelast,” vahendab Interfax-Ukraina agentuur Zelenskit.
Vastates küsimusele, kui palju värvatuid sel aastal Ukraina sõjaväkke mobiliseeritakse, selgitas president, et neid jääb alla 500 tuhande. „Mis puudutab konkreetset mobiliseeritavate inimeste arvu, siis ma ei oska öelda… Meil pole poolt miljonit vaja,” lisas Zelenski.
Märtsi lõpus teatasid Vestki allikad, et Venemaa võimud kavatsevad koondada vähemalt 300 tuhat inimest, et alustada operatsiooni Harkivi ümberpiiramiseks. Neist ühe sõnul „keegi ei taha muuta Ukraina suuruselt teist linna teiseks Mariupoliks”, nii et „on idee” teha see näide sellest, kuidas venelased „oskavad tsiviliseeritud viisil sõdida”.
Osana „mobilisatsioonist 2.0” võidakse „mobilisatsiooni 2.0” raames rindele viia reservväelasi, neid, kelle sõjaväekaartidele on kleebitud mobilisatsioonijuhised ja ajateenijaid, kes on sunnitud lepingule alla kirjutama. Ei saa välistada täieõiguslikku teist mobilisatsioonilainet.
kreml peab Harkivi vallutamist „realistlikuks eesmärgiks”, mille järel võib sõda järk-järgult lõppeda, kirjutas Meduza. Enne seda oli putin korduvalt öelnud, et Belgorodi oblasti regulaarse pommitamise peatamiseks on vaja selle ümber luua „sanitaartsoon”. Samal ajal pommitatakse vene piirkonda just nimelt Ukraina Harkivi oblastist.
Venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov eitas Ukraina presidendi Vladimir Zelenski sõnu Venemaal ettevalmistatava täiendava mobilisatsiooni kohta. „See pole tõsi,” ütles peskov TASS-ile.
10. Riigid, mida Moskva nimetab „sõbralikuks”, kutsuvad Euroopa Liitu üles mitte konfiskeerima Venemaa varasid, mis külmutati pärast Ukraina sõja algust. EL ise otsustas pärast pikki arutelusid Ukraina abistamiseks kasutada ainult Venemaa Panga reservidest saadavat kasumit. Kuid USA ja Ühendkuningriik sunnivad Brüsselit konfiskeerima ning Belgia on teinud ettepaneku kasutada neid varasid võlakirjade emiteerimiseks tagatisena.
Hiina, Saudi Araabia ja Indoneesia esindajad paluvad eraviisiliselt EL-il Washingtoni ja Londoni taotlusega mitte nõustuda, ütlesid neli asjaga kursis olevat ametnikku Politicole. Neist ühe sõnul on need riigid selle idee suhtes „äärmiselt skeptilised”, kartes, et selle rakendamine „loob pretsedendi”.
Pretsedenti, mis võib õõnestada investorite usaldust euro vastu ja sundida neid vähem investeerima Euroopa väärtpaberitesse, kõigutades sellega Euroopa valuutareservi staatust, kardetakse ka EL-is endas. Euroopa Keskpank hoiatas sama eest. Seetõttu otsustasid bloki riigid kasutada ainult Eurocleari depositooriumis asuvate 190 miljardi euro eest Venemaa Panga ostetud võlakirjade teenitud kasumit. See on ligikaudu 3–4 miljardit eurot aastas, 90% laekuvast summast läheb Ukrainale relvade ostmiseks.
Venemaa suhtes sõbralike riikide arvamust ei pruugi mõjutada ainult hirm pretsedendi ees, kirjutab Politico: nad ei pruugi olla huvitatud sellest, et Euroopa aitaks Ukrainal vene armeed lüüa. „Ma kujutan ette, et venelased võisid paluda oma sõpradel seda kära tekitada,” ütles väljaandele EL-i mittekuuluva riigi kõrge diplomaat.
Nii sõjaline eskalatsioon kui ka Venemaa lüüasaamine ei ole Pärsia lahe riikide huvides, ütleb konsultatsioonifirma Gulf State Analytics vanemnõunik Theodore Karasik: nad „ei taha, et Venemaa laguneks”, arvestades nende ärisidemeid ja investeeringuid.
Samal ajal esitasid USA-s mõlema partei kongresmenid eelmisel aastal eelnõu nimega REPO Act, mis lubab presidendil konfiskeerida Venemaa reserve (5-8 miljardit dollarit) ja kasutada neid Ukraina abistamiseks. USA parlamendis on Ukrainale enam kui 60 miljardi dollari suurune abipakett on alates sügisest seiskunud, esindajatekoja spiiker Mike Johnson ütles pühapäeval, et püüab aprillis jõuda seadusandjate seas üksmeelele uute ettepanekute osas Kiievi toetamiseks. Nende ettepanekute hulgas nimetas Johnson REPO seaduse vastuvõtmist.
Seda ideed toetatakse Valges Majas. Presidendi riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja ütles väljaandele Politico, et valitsus toetab seaduseelnõu eesmärke. Samuti arutab ta aktiivselt reservide kasutamist liitlaste ja partneritega, sealhulgas G7 riikidega, et „võtta ette koordineeritud meetmeid, et panna Venemaa maksma” Ukrainale tekitatud kahju eest.
Kuigi külmutatud Venemaa reservid on peamiselt Euroopas, mitte USA-s, annab Washingtoni otsus konfiskeerida USA-le jõudu nõuda ka eurooplastelt rohkem, ütles Brookingsi Instituudi eelarve- ja rahapoliitika keskuse direktor David Wessel.
11. Ukraina relvajõud ründasid drooniga üht Venemaa suurimat agrotööstuskompleksi – Belgorodi oblastis asuvat Agro-Belogorjet, teatab sotsiaalmeedia Telegrami kanal Mash. Selle andmetel heitis Harkivi oblastist välja lastud droon ettevõtte territooriumile neli lõhkekeha. Plahvatuste tagajärjel sai vigastada seafarmi juures olnud 41-aastane tööline. Ta viidi kinnise peatrauma, muljumise ja hulgihematoomiga haiglasse.
Agro-Belogorje on üks kümnest suurimast põllumajanduskompleksist Venemaal. See on Belgorodi piirkonna suurim sealihatootja. Ettevõte tegeleb ka piimakarjakasvatuse ja söödatootmisega. Ettevõte on kantud Venemaa süsteemselt oluliste organisatsioonide nimekirja.
Ukraina relvajõudude rünnakute tõttu Belgorodi oblastile võivad mõned toiduained, sealhulgas kanaliha Venemaal kallineda, kirjutas Bloomberg varem. Agentuur märkis, et Belgorodi piirkond on suur põllumajandustoodete tarnija. Piirkond moodustab 14% riigi kogu looma- ja linnukasvatustoodangust.
Ukrainaga piirnevates Venemaa piirkondades on toiduainete hinnatõus juba 5 protsendipunkti kõrgem kui Moskvas, vahendab Bloomberg Economics. Kui rünnakud nende vastu sagenevad, võib inflatsioon levida naaberpiirkondadesse.
Majandusteadlane Aleksandr Isakov hoiatab, et Belgorodi oblast on „Venemaa toiduga kindlustatuse võti” ja põllumajandustavade häired „viivad toiduainete hindade tõusuni kogu riigis”. Tema sõnul võivad Belgorodi elanikud rünnakute taustal hakata massiliselt lahkuma teistesse piirkondadesse, mis toob kaasa nõudluse ning eluaseme ja kaupade hindade kasvu kogu Venemaal.
12. Tšetšeenia juht Ramzan Kadõrov kutsus piirkonnaametnikke üles tasuma kauplustes kohalike elanike võlgu. „Paljud inimesed on rahaliste vahendite puudumise tõttu sunnitud ostma kaupu võlgu. Oleks tore aidata neil need tasuda. Hea, kui kõik võtavad mingi piirkonna ja maksavad võlad ära. Maksan ära võlad, mis on piirkonnas, kus ma elan,” vahendab RIA Novosti Kadõrovi sõnu.
Tema sõnul teavitas teda olukorrast võlgadega tema tütar, Tšetšeenia pea ja valitsuse administratsiooni juhi asetäitja Khadizhat Kadõrova.
Tšetšeenias on tava osta kaupu laenuga. Selliseid juhtumeid tuleb ette väikestes naabruskonna poodides, kus üksteist tuntakse ja usaldus on kõrge, täpsustab amet. Kaks aastat tagasi juba kutsus Kadõrov jõukamaid kodanikke üles katma kauplustes tšetšeenide võlgu.
13. Hiina ei ole huvitatud autotehaste ehitamisest Venemaale, eelistades eksportida Venemaale enda toodetud autosid. Seda ütles kolmapäeval AvtoVAZ JSC president Maxim Sokolov. Tema sõnul viivad Hiina kaubamärgid Venemaa autoturul läbi „agressiivset” hinnatõusu, mis pärast sõja algust ja sanktsioone kaotas peamised Lääne tarnijad.
Hiina kaubamärgid „ei ole huvitatud ega näe stiimulit oma tootmist Venemaale lokaliseerida, mis koormaks Venemaa komponenditööstust lisatellimustega”, ütles Sokolov (teda tsiteeris Kommersant). AvtoVAZ-i juhi sõnul on mitmetel Venemaale tulnud idapoolsetel kaubamärkidel puudus varuosadest ning autoteeninduskeskustel on raskusi hooldus- ja remonditööde varuosade tellimisega.
Hiina autoettevõtetel ei ole kasulik investeerida Venemaa toodangu arendamisse, neil on vaja vabaneda oma toodete ülejääkidest, mistõttu nad suurendavad eksporti, sealhulgas Venemaale. Hiina presidendi Xi Jinpingi poliitika stimuleerida tööstuslikku tootmist, et vähendada sõltuvust lääneriikide impordist ning Hiina juhtide aktiivne üleminek elektrisõidukitele on viinud sisepõlemismootoriga (ICE) autode ületootmiseni. Elektrisõidukite ja pistikhübriidide müük kasvas 2023. aastal 38% (ühikutes oli nende osakaal 31%), samas kui automüügi üldine kasv oli oluliselt väiksem – 12%. Selle tulemusena kannatab autotööstus ICE-sõidukite ülepakkumise all.
Eelmisel aastal edestas Hiina autode ekspordis Jaapanit, peamiseks ostjaks sai Venemaa.
Autostati andmetel oli mullu iga teine Venemaal müüdud auto hiinlane ning detsembris ulatus Hiinast pärit autode osakaal 61%-ni. Umbes kolmandiku turust hõivas aasta lõpu seisuga AvtoVAZ ning ülejäänu moodustasid teised Venemaa kaubamärgid ja Venemaalt lahkunud ettevõtete tooted, mis jäid ladudesse või imporditi paralleelimpordiga.
Kodumaine autode tootmine ulatus 2023. aasta lõpus 537 tuhande ühikuni. Ja kuigi võrreldes sõja esimese aastaga kasvasid toodangumahud 19%, võrreldes sõjaeelse 2021. aastaga, registreeris Rosstat languse 60%.
Samal ajal toodeti novembris 1,8 korda vähem autosid kui 2021. aasta novembris (64,2 versus 112,4 tuhat), detsembris – 2,1 korda vähem kui 2021. aasta detsembris (55 versus 126 tuhat), selgub Rosstati andmetest.
14. Enamik venelasi usub Venemaa võimude versiooni, et Crocuse kontserdimajas toimunud terrorirünnaku taga oli Ukraina. Seda näitas Inglise-Ukraina veebiküsitlus OpenMinds, mille tulemused avaldas Financial Times. Uuringu tulemuste kohaselt süüdistas üle 50% venelastest Ukraina juhtkonda terroriakti organiseerimises. Umbes 27% osutas Islamiriigile. Veel 6% peab tragöödia eest vastutavaks „kollektiivset Läänt”, nimelt USA-d, Suurbritanniat ja NATO-t.
Umbes 4% arvas, et terrorirünnaku võisid läbi viia Ukraina sõja veteranid ja 3% väitis, et selle taga on Venemaa võimud. Umbes 10% ei osanud kindlalt öelda, kes on juhtunus süüdi.
Samas peab OpenMindsi andmetel enam kui 75% venelastest putinit terrorirünnaku kohta kõige usaldusväärsemaks infoallikaks.
„Kui propaganda ja võimud süüdistavad põhiloona Ukrainat, siis inimesed usuvad seda, sest kontroll inforuumi üle on peaaegu absoluutne,” kommenteeris uuringu tulemusi Levada keskuse direktor Denis Volkov.
putin ütles päev pärast rünnakut, et Crocuse terrorirünnaku taga võib olla Kiiev, milles hukkus 144 ja sai vigastada veel 551 inimest. putin ütles 23. märtsil pöördumises venelastele, et terroristid kavatsesid varjuda Ukrainas, kus neile oli korraldatud „aken” riigipiiri ületamiseks. Mõni päev hiljem, 25. märtsil märkis putin kohtumisel julgeolekuasutuste juhtide ja valitsusliikmetega, et kuigi rünnaku korraldasid radikaalsed islamistid, olid selle kliendid erinevad.
„Üks asi on täiesti selge <…> – see on hirmutamisakt. Ja kohe tekib küsimus: kellele see kasulik on? See julmus võib olla vaid lüli terves reas katsetes nende poolt, kes on alates 2014. aastast meie riigi vastu võidelnud neonatsliku Kiievi režiimi käe läbi. Ja natsid ei kõhelnud oma eesmärkide saavutamiseks kasutamast kõige räpasemaid ja ebainimlikumaid vahendeid. Eriti täna, kui nende väljareklaamitud vastupealetung on täielikult läbi kukkunud,” ütles putin.
Hiljem süüdistasid Venemaa julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev ja FSB direktor Aleksandr Bortnikov Ukrainat terrorirünnaku toimepanemises. Viimase sõnul pole klienti veel tuvastatud, kuid FSB-l on „andmeid”, mis väidetavalt viitavad sellele, et selle rünnaku taga on USA, Suurbritannia ja Ukraina.
Crocuse rünnaku eest võttis vastutuse ISISe rakk Afganistanis Vilayat Khorasan. Ja Venemaa väiteid „Ukraina jälje” kohta, mida ametnike järel propageerivad sõjameelsed blogijad ja riigimeedia, seostatakse kremli katsetega „õigustada sissetungi Ukrainasse” ja esitada seda „eksistentsiaalse ohuna Venemaale”, märkisid Ameerika Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütikud.
15. Prantsusmaa relvajõudude minister Sebastien Lecornu vestles telefonikõnes Venemaa kaitseministri sergei šoiguga. Sellest teatas Le Monde viitega Prantsuse kaitseministeeriumi pressiteatele. See vestlus oli esimene pärast 2022. aasta oktoobrit.
Lecornu mõistis hukka 22. märtsil Islamiriigi võitlejate toime pandud terrorirünnaku Moskva lähedal Crocuse kontserdimajale. Samuti rõhutas Prantsusmaa kaitseministeeriumi juht, et Pariisil puudub teave terroristide väidetavast seotusest Ukrainaga, mida kreml jätkuvalt väidab. Minister kutsus Venemaa Föderatsiooni üles lõpetama katsed vastutust Kiievile lükata.
Lecornu mõistis hukka ka vallutussõja, mille Venemaa vallandas Ukrainas, ja tuletas meelde, et Prantsusmaa „jätkab Ukraina toetamist nii kaua ja nii tugevalt kui vaja tema vabadusvõitluses, et tuua Euroopasse rahu ja turvalisus”.
16. Lühiuudised
Mitusada Venemaa kodakondsuse saanud migranti tuli Jekaterinburgi liikluspolitseisse juhilubasid vahetama, kuid järjekorras tehti neile kutsed sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroosse, edastab E1.RU. Mehed ei tulnud ülevaatusele juhuslikult: seaduse järgi on alates selle aasta 1. aprillist kõik Venemaa kodanikuks saanud välismaalased kohustatud asendama juhiloa Venemaa omaga. Üleantud kutsetes on kirjas, et homme, 4. aprillil peavad need saajad ilmuma sõjaväelise registreerimise ja värbamise büroosse ning registreeruma ajateenistusse.
Ukraina uudiste esilehtedele jõudnud uudis meitelt: Eesti president: Pean Ukraina rünnakuid sõjalistele sihtmärkidele Venemaa liinide taga täiesti legitiimseks.
New Yorgi osariigi ülemkohus lükkas tagasi 45. presidendi Donald Trumpi 175 miljoni dollari suuruse tsiviilpettuse kautsjonipaberi, kuna poliitikul puuduvad jooksvad finantsdokumendid. Sellest teatas Newsweek.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Aitame Jüri Ratase Brüsselisse
Loading ...Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
