Sõja ülevaade: 538. päev – Ukrainat tabas raketirünnak
Avaldatud: 15 august, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. august 2023:
Kupianski suunal pingeline, Bahmuti suunal üritab vene pool inistsiatiivi tagasi saada, Donetski rindel suht vaikne, lõunarindel ikka possakaupa lõuna poole ning Ukraina sillapead püsivad.
1. Kuni Lvivini ulatus öine raketirünnak ning Ukraina piiri ja rindelähedaste asulate hõredam pommisadu jätkus.
2. Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblastis ikka mõni plahvatus.
3. Kupiansk-Kreminna: Ukraina vasturünnakud pisu seisu stabiliseerisid kuid pingeline seis jätkub ja pisu vene pool edenes.
4. Siversk: Bilohorivka küla saatus selgines ja ikka Ukraina kontrolli all.
5. Bahmut: vene pool üritab seni küll kaotustega ja edutult initsiatiivi tagasi saada.
6. Donetsk: Avdiivka ja Marinka…
7. Lõunarinne: kahes lõigus jätkas Ukraina possakaupa edenemist.
8. Herson: kolm Ukraina sillapead Dnepri idakaldal püsivad ja vene pool on hakanud siia üksusi appi tooma.
9. venemaa keskpank üritab päästa rublat devalveerumisest.
10. venemaa meediakanalites jätkub aktiivne kampaania investeerimisvõimalustest välismaal.
11. Mobiilsed vene õigeusutemplid.
12. Lühiuudised
1. Täna öösel ründas vene erinevate rakettidega Ukrainat kuni Lvivi linnani. Ukraina õhutõrje töötas enamuses riigi läänepoolsetes oblastites. Hetkel on teada, et plahvatusi oli nii Lvivi kandis kui Lutskis, on hukkunuid. Lisaks pommitati Zaporižžia linna S-300 rakettidega ja siingi on hukkunuid. Dnipro linnas sai tabamusi üks tööstusettevõte. Ukraina piiri ja rindelähedaste asulate pommisadu jätkus eile hõredamalt (u 1/3 tavapärasest). Jätkuvalt paneb imestama, et Hersoni linnast ei taha inimesed vähemalt sõjaajaks ära kolida.
2. Pisu tavapärasest vähem tuli vene poole kurtmist Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblastist.
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianskist kirdes jätkab vene pool surumist, tundub, et eile siiski üleeilsele edenemisele lisa ei tulnud. Olla Ukraina pisu oma vasturünnakutega Sinkivka juures olukorda parandanud. Pingeline seis siiski jätkub. Lisaks jätkab vene pool kuni kompanii suuruste üksustega Ukraina kaitses nõrkuste otsimist kuni rinde keskosani (Karmazynivka küla sillapeani üle Zerebetsi). Eile õnnestus vene poolel u 1 km uuesti kuni mõne kilomeetri laiuselt oma sillapead lääne suunal pikendada. Lisaks tundub, et proovitakse sellest sillapeast põhjapool uut teha. Eile see küll ebaõnnestus. Kreminnast edelas asuvas metsaalas käib vilgas mõlemapoolne tegevus ja rindejoone muutusi see siiski ammu toonud pole. Pisu ootel, et mis plaan võib Ukrainal Kupianski suunalt olla…
4. Siversk: Bilohorivka küla seis selgus, küla siiski Ukraina kontrolli all, aga põhjapoolsed järsakud sai vene pool enda kontrolli alla ning mõnisada meetrit sai külale lähemale idaküljelt. Ringles üks video, et vene pool mõned Ukraina võitlejad vangi võttis.
5. Bahmut: vene pool jätkas eile tugevaid rünnakuid Klisiivka ja Andriivka suunal, et saada tagasi oma kaotatud possad. Kummalgi suunal see aga ei õnnestunud ja pisu soomust neil vigastatult maha jäi. Kuna kasutati ka T-90 tanke, siis arvab, et siia parimad vene üksused on kohale jõudnud rindes initsiatiivi üle võtmiseks. Eile oli Bahmuti alas kohal ka Ukraina president Zelenski. Tundub, et jõudis lausa kahte kohta, nii Bahmuti põhja- kui lääneküljele. Eks arvata hetkel ei oska, kas Ukraina põhieesmärk on siin suunal järjest enam vene üksuste sidumine, andmaks sellega mujal suuremaks pealetungiks paremad võimalused, või siiski monitooritakse jooksvat seisu ja võimalusel siitki suunalt miskit suuremat tehakse.
6. Donetsk: Avdiivka ja Marinka, rindejoones muutusi polnud. Hetkel on vene poole initsiatiiv kuidagi „kokku kuivanud”, aga nende uue surve võimekus ei tohiks veel kadunud olla. Njah, siit kandist tuleb vist enim vene soldatite deserteerumise, purjutamise, narkootiliste ainete tarvitamise ja kakluste, marodööritsemiste jne juhtumeid (teine aktiivsem kant on Hersoni oblasti vene poole käes olev ala). Juba on hakanud vene sisekaitse üksused maja kaupa pidevaid kontrolle tegema, aga seni pole moraali langusele suudetud piiri panna. Isegi tuleb järjest enam infot, et vangi langenud vene soldatid paluvad, et neid välja ei vahetataks ning pole ka enda tahtlike vigastamiste arv vähenenud.
7. Lõunarinne: karmid lahingud jätkuvad ja ikka possakaupa Ukraina edeneb.
Berdjanski suund: Urozhany külast enamus on Ukraina kontrolli all. Külast ida pool mingid uued possad Ukraina omad lisaks said. Vasturünnakutega vene pool küll jätkab, ent seni edutult. Järjest enam tuleb vene poolelt kurtmist, et üksuste omavaheline koordinatsioon on puudulik.
Tokmaki suund: Robotine küla ümber ja Verbove suunal lahingud jätkusid ja siingi pisu Verbove suunal Ukraina edenes (ikka possakaupa). Tundub, et siin suunal on paras soomustehnika kompott Ukraina poolel.
Melitopoli suund: lahinguid ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Ukraina kaudtuli ulatus kuni Musta mereni. Ikka sügise ootel, kuigi liigub lääne analüütikute arvamusi, et käib töö juba Ukraina uue kevadise suure pealetungi toimetamiseks ja ikka liigub arvamusi, et karta on, et mõnedes riikides võib Ukraina abistamise soov jahtuda.
8. Herson: Ukraina sillapead on alles ja tundub, et vene pool hakkab siia siit varem ära viidud üksusi tagasi tooma. Seni on siiski initsiatiiv Ukriana poolel ja tundub, et Ukraina SOF üksused ulatuvad mitmekümne kilomeetri kaugusele Dneprist. Seni lisandub vangi langenud vene soldatitest videosid ja Ukraina kaudtuli domineerib sellel rindelõigul.
Kuumalaine Ukrainas üle 30 kraadiste päevadega (öösel kuni 20) jätkub veel vähemalt nädala ja selle serv korraks ka meitele põikab. Hetkel veel suuri vihmaperioode tulemas pole, sestap ilm soosib soomuse liikumist ning õhus toimetamist. Kipub arvama, et mitmes piirkonnas võib joogiveega muret olla ja juba „nii lihtsal” põhjusel võidakse possad maha jätta…
9. venemaa pank valmistub kiiremas korras tõstma baaskurssi, et kustutada tulekahju venemaa valuutaturul, kus esmaspäeval ületas dollari kurss esimest korda pärast 2022. aasta märtsi 100 rubla piiri. Erakorraline nõupidamine baaskursi üle toimub täna, 15. augustil, teatas keskpanga pressiteenistus.
Keskpank väitis esmaspäeva hommikul, et ei näe devalveerimisest tulenevaid finantsstabiilsuse riske, kuid hoiatas, et kaalub järgmistel koosolekutel intressimäära tõstmist. Presidendi majandusassistent Maksim Oreškin kritiseeris keskpanka liiga pehme rahapoliitika pärast, mis kutsus esile laenubuumi. Eraisikute laenud kasvasid aasta algusest 3,3 triljoni rubla (33 miljardi euro, veel arvestus vana kursiga 1:100-le) võrra, samas kui ettevõtete laenud suurendasid nõudlust 9,5 triljoni rubla (95 miljardi euro) võrra, ütles Oreškin. Ta lisas, et majanduse huvides on „tugev rubla ja keskpangal on vahendid laenuandmise aeglustumise tagamiseks”. Njah, vist mõned nädalad tagasi sai sellest laenubuumist venemaal kirjutatud…
Alates aasta algusest on dollari kurss moskva börsil hüpanud 39% ja euro 43%. Esmaspäeval toimunud oksjonil ulatusid kursid vastavalt 101,75 ja 111,45 rublani. Keskpank on mõistnud, et olukord on tõsine, ütleb HSE professor Jevgeni Kogan: „Ažiotaaž tuleb maha võtta. Tõenäoliselt püüavad nad spekulante karistada.”
Lisaks kursi tõstmisele on võimalikud ka muud meetmed, sest „rublat ei saa vaid ühe meetmega aidata,” ütleb Kogan. Finami analüütik Aleksander Potavin ütleb, et keskpank võib hakata blokeerima riigist valuuta väljavoolu kanaleid. „Võimalik, et piiriülese kapitali liikumise reegleid karmistatakse,” nõustub PSB analüütik Denis Popov. Keskpank võib võtta ka mitmeid meetmeid, mille eesmärk on piirata rubla likviidsuse ülejääki, näiteks tõstes kohustuslike reservide intressimäärasid, ütles ta.
Ilmselt on võimud otsustanud mitte lasta dollaril üle 100 rubla minna, usub SovEconi analüüsikeskuse direktor Andrei Sizov: kolmekohalist USD-RUBi pole vaja, vihjates mingisugusele ebasoovitavale ebastabiilsusele.
Keskpank tõstis juulis toimunud koosolekul baasintressimäära esimest korda alates 2022. aasta veebruarist – 7,5%-lt 8,5%-le aastas. Rubla stabiliseerimiseks peaks aga keskpanga intressimäär jääma 10% kanti, hindab Bloomberg Economicsi venemaa ökonomist Aleksandr Iskakov.
Riiklik reitinguagentuur ennustab veelgi järsemat tõusu – 2 protsendipunkti võrra, 10,5%-ni aastas. Eesmärk on vähendada nõudlust majanduses, vähendada impordi mahtu ja koos nendega – ja nõudlust valuuta järele, selgitab NRA. Rahaturu kauplejad lisavad noteeringutesse rahapoliitika tagasihoidlikuma karmistamise – 1 protsendipunkti võrra, kuni 9,5% aastas, ütleb IC Ivolga Capitali peadirektor Andrei Khokhrin.
Rubla languse põhjuseks on majanduse lämmatamine rahvusvaheliste sanktsioonidega, aga ka hind, mida tuleb maksta, et majandust üleval hoida, ütleb Stockholmi SEB strateeg Eric Meyerson: „Keegi ei taha hoida rublasid ja piiratud valuuta sissevool eksportijatelt avaldab survet vahetuskursile”.
10. Njah, samal ajal on vene meedia täis reklaame, et investeeri soodsalt välismaale. Näiteks pakutakse võimalust osta Türki korter ja teenida selle väljarentimise eest tulu. Türgi puhul ei imesta, imestama ei pane ka Saudi Araabiasse võimalus investeerida nii kinnisvarasse võimalusega see välja rentida kui saada osanikuks erinevates seal kandis tegutsevates ettevõtetes alates autode rentimisest ning aastast tulusust pakutakse isegi üle 50% aastas. Tai on vist hetkel kõige populaarsem investeerimiskant. Küll paneb pisu üllatuma, et jätkuvalt pakutakse venemaal võimalust soetada nii kalleid miljonilisi villasid kui paarikümne tuhande euro eest kortereid Itaalias, Küprosel ja Horvaatias. Reklaamides ja kuulutustes lubatakse asjad korda ajada, kui vaid valuutat on. Pakutakse ka Gruusiasse nii maju kui kortereid. Njah, isegi USA elamisluba lubatakse välja ajada… eks teadmata on, kui palju selliste reklaamide taga võib ka pettureid olla…
11. Armee-2023 foorumil esitleti vene sõjaväe välitempliga sõidukit, mida plaanitakse kasutada lahingutsoonis, sealhulgas Ukrainas. Kabel on täispuhutav 4×4-meetrine telk, mis mahutab rühma sõdureid, ütles preester Boriss Grišin RIA Novostile. „Lahti võetav, kiiresti täis pumbatav, suletav ja puhas. Kahe inimesega paneb telgi ja kõik ikoonid üles 10-15 minutiga,” märkis ta.
Grišin täpsustas, et auto ise on täiesti autonoomne ja töötab ilma telgita. Sellega saab preester jõuda sõjaväelasteni „punases tsoonis”. Masin on modulaarne, alus on ehituse hõlbustamiseks keevitatud profiilalumiinium. Selles on külmkapp, dušš, kraanikauss, kuivkapp ja kaks voodit, millest üks on juhile. Grišin märkis, et kuna preester ei tohi relva haarata, täidab autojuht samaaegselt turvatöötaja ülesandeid.
Preestri sõnul saab täispuhutavat templit kasutada ka õppustel ja väljasõitudel. Samas lisas Grišin, et seni on tegemist vaid eksperimentaalse mudeliga, mida pole lahingutsoonis katsetatud.
Seni on vene on õhudessantvägedes umbes 10 aastat kasutatud õhudessanttempleid, mis koosnevad täispuhutavast telgist koos purunematute kirikuriistadega ja haagisest koos elutagamismooduliga. Visatakse need lennukilt alla spetsiaalsel platvormil (tavaliselt pannakse sinna masinaid) ja kokkupanek võtvaid vaid 5-6 minutit. Elu toetav moodul sisaldab 6-kilovatist diiselgeneraatorit, samuti külmkappi ja konditsioneeri, mis loovad eritingimused kirikutarvete hoidmiseks. Lisaks on lennukitemplis multimeediakeskus: filmikabiin, filmiprojektor, kõlarid ja muud tarvikud.
12. Lühiuudised
Miski pärast on jäänud varasemalt välja uudis, et juba u nädal tagasi lasi Zelenski lahti kõik sõjakomissariaatide juhid. Eks põhjuseks üle 100 kriminaalasja seoses nii ebaseadusliku sõjaväest vabastamiste kui välismaale sõidulubade andmisega…
Rumeenia plaanib kahekordistada Ukraina teravilja transiidi mahtu läbi oma territooriumi 4 miljoni tonnini kuus Doonaul asuva Sulina kanali kaudu, ütles Rumeenia transpordi- ja taristuminister Sorin Grindeanu. Kanal võimaldab saada Doonaule ilma Ukraina mereosa läbimata. Küll on kanali läbilaskevõime kehv, paneb siia kanali parameetrid: sügavus kanalis on vahemikus 10 m kuni 14 m, alaline süvendamine lubab kaile max 7,32 m süvisega laevu. Veebruaris ja märtsis võib jää tekkida, kuid sadamat hoiavad lahti jäämurdjad. Dets-jaanuar võib esineda udu. Maksimaalne suurus: suurim käsitletav laev: umbes 25 000 dwt, 200 m LOA, 7,93 m süvis.
USA eraldab Ukrainale uue 200 miljoni dollari suuruse sõjalise paketi, ütles USA välisminister Antony Blinken. Pakett sisaldab laskemoona õhutõrjeks, suurtükiväeks, tankitõrjerelvadeks ja demineerimisvarustuseks.
Hiina kaitseminister Li Shangfu külastab kuuepäevasel reisil venemaad ja valgevenet ning osaleb 15. augustil 11. moskva rahvusvahelisel julgeolekukonverentsil. Tegemist on Shangfu teise visiidiga moskvasse pärast seda, kui venemaa alustas täieõiguslikku sõda Ukraina vastu.
Eks näis, kas putin läheb Türki…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.