Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Täna, 5. märtsil on vastlapäev, mis on kirikukalendris viimane päev enne suurt 7 nädala pikkust paastu.

Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit alamsaksakeelse sõna vastelavent ‘vastla- ehk paastuõhtu’ algusosast vastel’. Nimetus levis rahva hulka teadaolevalt hernhuutlaste kaudu.

Paastuajal on keelatud lõbustused ja rammus toit, seega kasutati vastlapäeva, et korralikult pidutseda ja süüa enne paastu. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk kelguliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu.

Paljud romaani rahvad tähistavad vastlapäeva karnevaliga, tuntuim on New Orleansi Mardi Gras (prantsuse keeles ‘rasvane teisipäev’). Anglosaksi tava on vastlapäeval pannkookide söömine. Vene rahvatraditsioonis on pidustustele ja pannkookide söömisele pühendatud terve nädal – võinädal (масленица).

Eestis oli veel 20. sajandi algul toitumine aastaajaga seotud. Sealiha näiteks söödi ainult talvel. Siga tapeti mardipäevaks või jõuludeks ja jagati talve peale. Vastlapäevaks olid ainult jalad järel ja seetõttu neid söödigi. Pärast vastlapäeva sealiha ei söödud, sellest ka nimetus „lihaheide”. Kui liha oli otsas, lehm polnud veel hakanud lüpsma ja kanad munele, oligi olukord paratamatult paastuga sarnane.

Allikas: Vikipeedia

Kommentaarid

Viimased uudised