Karm kirjavahetus: kindlustus heidab terviseametile ette lepingu ja seaduse tahtlikku rikkumist

ERR küsis nii kindlustuslepingut kui ka kirjavahetust, milles BTA taganes terviseametiga sõlmitud lepingust, nii ametist kui ka kindlustusseltsist. Ent kindlustusselts loobus nende avaldamisest, sest seadus ei luba neil seda teha. Ka terviseamet keeldus kirjavahetust avaldamast, viidates konfidentsiaalsusnõudele, mis sundis neid korrespondentsi asutusesiseseks kasutamiseks tembeldama. Ent kui BTA teatas, et nende poolest võib kirjavahetuse avaldada, polnud terviseametil enam millegi taha pugeda ning ERR sai kirjavahetuse oma valdusesse.

Kirjavahetusest selgub, et terviseameti ja BTA vahel oli aastate jooksul sõlmitud viis analoogset kindlustuslepingut.

2017. aasta septembris sõlmiti leping 12 miljoni eurose kindlustussummaga (omavastutus tuhat eurot), amet soovis koguriski kaitset, ent mitte lisakaitset elektrihäirete ja seadmerikke riski vastu. Terviseamet andis aga lubaduse, et temperatuuritundlikke ravimeid hoitakse vastavates seadmetes, mida on hooldatud vastavalt valmistajatehaste nõuetele ja mis on tagatud avariitoitega.

Tänavuse 2021. aasta 1. juunil sõlmiti uus kindlustusleping, kindlustussumma oli tõusnud juba 18,3 miljoni euroni (omavastutus tuhat eurot). Lepingu tingimused olid samad, mis varem: kogurisk, lisaks elektrihäirete lisarisk, mille omavastutus oli kümme protsenti kahjusummast. Lepingu tingimustes on kirjas, et kindlustusjuhtumiks ei ole ning hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on otseselt või kaudselt tingitud seadmerikkest.

Kindlustusfirma heitis terviseametile ette, et viimane varjas nende eest külmladude rikkejuhtumit, mistõttu lugesid nad sellest alles uudistest 29. juunil, ehkki terviseamet oli 22. juunil alanud rikkest ise teada saanud 25. juunil.

BTA heidab terviseametile ette, et on koduvalt – nii 6., 8., 12., 19., 22. kui 23. juulil saadetud kirjades – nõudnud infot ja dokumentatsiooni kahjukäsitlustoiminguteks, seda saamata.

Kindlustusfirma heidab ette, et terviseamet varjas nende eest asjaolu, et probleemid külmlao jahutus- ja külmutusseadmetega olid kestnud aastaid.

Kindlustusfirma selgitas välja, et eelnevate aastate jooksul esines häireid külmutusseadmetega vähemalt 21 korral. Lisaks olid külmutusseadmed kahe aasta jooksul vähemalt viiel korral välja lülitunud. Terviseamet oli seda infot aga kindlustusandja eest aastaid tahtlikult varjanud.