Sõja ülevaade: 798. päev – muret tegev vene poole edenemine
Avaldatud: 1 mai, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 01. mai 2024:
122 vene poole rünnakut ning muret tegev vene poole edenemine Donetski rinde põhjaosas jätkus ning Ternõ juures üllatab Ukraina.
1. Ikka Odessa ja 120.
2. Pisu eile öisest Krimmi elust ja miskit Venemaal jätkub.
3. Kupiansk-Kreminna: vaatamata vene poole tihedale rünnakutelainele edenes hoopis Ukraina.
4. Siversk: vene poole rünnakud pole seni edu toonud.
5. Bahmut: vastu müüri.
6. Donetsk: rinde põhjaosas pisu pikemate sammudega vene edu jätkus.
7. Lõunarinne: üks muret tekitav edenemine üle jõe.
8. Herson: muutusteta.
9. Venemaa igas neljandas piirkonnas jäeti 9. mai paraadid ära.
10. Gruusia politsei kasutas välisagentide seaduse vastu korraldatud meeleavaldusel pisargaasi ja veekahureid
11. Lühiuudised
1. Eile hilisõhtul korraldas Venemaa raketirünnaku Odessale, milles hukkus kolm ja sai vigastada veel kolm inimest. Odessa linnapea Gennadi Truhhanov avaldas video tsiviilinfrastruktuuri pommitamise tagajärgedest.
Harkivi igapäevane tihe pommitamine ei kipu enam uudise künnist ületama, pigem mittepommitamine seda teeks. Sama seis Hersonis.
Miks vene pool hakkas rohkem pommitama ida- ja lõunarindel rindest kuni 30 km kaugusel asuvaid osasid suuremaid linnasid, pole endal teada. Piiri- ja rindelähedased asulad ikka sajus (120).
2. Ööl vastu 30. aprilli ründasid Ukraina relvajõud Krimmi, kasutades Ameerika kaugmaarakette ATACMS. Simferoopol ja Džankoi sattusid rünnaku alla. Liiklus Krimmi sillal oli ajutiselt blokeeritud. Venemaa kaitseministeerium teatas kuue ATACMS-i alla laskmisest täpsustamata, kus need täpselt alla tulistati.
Ukraina väed ründasid rakettidega korraga kolme õhutõrjebaasi Krimmis, kirjutab Astra viitega eriolukordade ministeeriumi allikatele. Rünnati Džankoi sõjaväelennuvälja, Lõuna sõjaväeringkonna 4. õhuväe ja õhutõrje väejuhatuse helikopterirügemendi asukohta. Viis soldatit sai vigastada. Teiseks Ukraina relvajõudude sihtmärgiks oli Simferoopoli oblastis Donskoje külas asuv Lõuna sõjaväeringkonna õhutõrjeväeosa. Löögi tagajärjel puhkes rajatises tulekahju, mida kustutati üle pooleteise tunni. Vigastada said sõjaväelased, nende täpne arv pole teada. Raketirünnaku alla sattusid ka 31. õhutõrjediviisi rajatised Musta mere ja Sakõ piirkonnas. Neli sõjaväelast sai haavata.
24. aprillil teatasid mitmed lääne meediakanalid, et Washington andis Kiievile salaja pikamaa ATACMS-e. Bloombergi allikate sõnul Valges Majas kuulusid raketid 12. märtsil heaks kiidetud 300 miljoni dollari suurusesse abipaketti ning otsus sündis tänu sellele, et Venemaa asus taas ründama Ukraina kriitilist infrastruktuuri. Teatati, et Ukraina relvajõud kasutasid saadud ATACMS-i 17. aprillil, rünnates Krimmis asuvat sõjaväelennuvälja ja seejärel sihikule võtnud Venemaa armee positsioone okupeeritud Berdjanskist idas.
ATACMS on Ameerika taktikalised raketid, mis on välja lastud HIMARSist ja mis on võimelised tabama sihtmärke kuni 300 km kaugusel. Need kaasati ka uude 61 miljardi dollari suurusesse abipaketti, mille USA president Joe Biden kiitis heaks 24. aprillil.
Kui palju ATACMSe veel Ukraina relvajõududele üle antakse ja millises ulatuses, pole veel teada. Ajalehe New York Timesi allikad väitsid aga, et USA andis varem Kiievile 300 km hävitamisraadiusega rakette, mis võimaldavad tabada Krimmi ja Venemaa armee varustuskeskusi teistes Ukraina okupeeritud piirkondades.
Ukraina väed sooritasid täna varahommikul järjekordse eduka droonirünnaku sügavale Venemaale, mitmed droonid tabasid Rosnefti Rjazani naftatöötlemistehast, mis põlema läks.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole rünnakuid jagus tervele rindele, edenemise need ei toonud ja kuidas suutis suures arvulises ülekaalus olevat vene poolt Ukraina üllatada Ternõst pisu põhjapool Jampolivka juures saades enda kontrolli alla u 1,5×1,5 km ala. See on viimase 7 päeva jooksul siin kandis juba teine Ukraina sarnane edenemine.
4. Siversk: siingi rünnakuid tervele rindele jagus, muutusi need rindejoones ei toonud.
5. Bahmut: hull surumine vastu müüri jätkus. Tundub, et Ukraina on suutnud liigendatud maastikul domineerida ja vene soomuse suured torud ei saa otse tulega piisavalt palju ja ohutumast kaugusest Ukraina possasid töödelda. Pole aidanud liugpommide kasutamine ning väikeste jalaväeüksustega üritused rindest „läbi imbuda”.
6. Donetsk: vene poole edenemine kummaski suunas (üks põhja ja teine loode) jätkus ning Ukraina pidigi kotti jäämise vältimiseks enda üksused tagasi tõmbama ning kaotati u 5 km² Keramiku ja Ozeretine vahel. Keramiki ja Novokalõnove külas on nüüd kõik hooned vene poole kontrolli all ning Keramiku külast veel 1 km põhja poole edenemist (kokku päevas 2 km) teeb murelikuks. Lisaks laiendati ala Ozeretõnest loodes u 1 km võrra.
Blogikanali Warmapper info: Donetski rindel on Ukraina kindlustused Zaporižjas nähtud pikkade ühendatud liinidega võrreldes killustatumad. Kaitseelemendid, nagu „draakoni hambad” ja sõidukitevastased kraavid, on suures osas puudu, mistõttu on piirkond praeguse Venemaa ründesurve suhtes haavatavam.
Mujal rindel vene poole edenemisi ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: vene pool Staromajorske juures üle jõe sai.
Berdjanski suund: ebameeldiva üllatusena suutis eile vene pool ületada kahes kohas Mokri Jali jõe Staromajorskist (rinde keskosa) lõunas, saades enda kontrolli alla mitu põldu koos metsaribadega (sammu pikkus lõunasse 1 km) ja hetke seis, et vene pool jõudis Staromajorski servast mõnesaja meetri kaugusele
Tokmaki suund: hall ala Robotõnes on kasvanud poole külani.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: Operatiivväejuhatuse „Lõuna” pressiesindaja Dmõtro Pletentšuk teatas, et vene väed üritasid hiljuti vabastatud Nestrõha saarele tormi tungida. Pärast kahte ebaõnnestunud katset taandusid nad kaotustega, lisas ta. Krõnki juures muutusteta.
9. Üha enam Venemaa piirkondi loobuvad paraadidest Suure Isamaasõja võidupüha auks 9. mail. Ukrainaga piirnevate Belgorodi, Kurski ja Brjanski oblastite võimud otsustasid esimesena selliseid üritusi mitte korraldada, viidates mürsuohule. Seetõttu jäeti paraadid ära igas neljandas riigi piirkonnas, vahendab TASS.
Seda tegid peamiselt need föderatsiooni subjektid, kes olid droonirünnakute objektiks. Näiteks Lipetski oblastis paraadi ei toimu – esimest korda lendasid seal droonid eelmise aasta detsembris ja rünnakud on sellest ajast peale jätkunud. Kuberner Igor Artamonov täpsustas, et otsus 9. mail toimuv paraad ära jätta tehti operatiivstaabi koosolekul. „Meie julgeolekujõud hoiatavad, et sel päeval on võimalikud provokatsioonid ja sabotaaž. Seda ei saa lubada,” selgitas ta, lubades turvameetmeid tugevdada.
Paraadi ei korraldata Saratovi oblastis, kus asub korduvalt Ukraina relvajõudude sihtmärgiks saanud Engels-2 sõjaväelennuväli. Kuberner Roman Busargin ütles, et vastav ettepanek tuli veteranide nõukogu esindajatelt. „Ma arvan, et see on õige, sealhulgas turvalisuse seisukohast,” ütles ta.
9. mail toimunud paraad jäeti ära ka Rjazanis, mille kõrval asub Djagilevo sõjaväelennuväli, mis oli samuti droonirünnakute all. Linnapea kantselei teatel korraldatakse pidupäeva auks linnas teisigi üritusi.
Samuti ei toimu tseremoniaalset vägede marssi Rostovi oblastis Novotšerkasskis. 25. märtsil sattus droonirünnaku alla Novotšerkasski osariigi ringkonnaelektrijaam, mis on Lõuna-Venemaa Ühtse Energiasüsteemi üks suurimaid soojuselektrijaamu. Doni-äärses Rostovis endas arutatakse paraadi korraldamise küsimust kaitseministeeriumiga. Piirkonna kuberner Vassili Golubev ütles, et üritus võib toimuda ka ilma pealtvaatajateta.
Pihkva oblastis hoidutakse samuti võidupüha laiaulatuslikust tähistamisest. „Otsustasime, et sel aastal oleks soovitatav loobuda kõige avalikumatest üritustest (eelkõige paraadist). Samas jagatakse väiksemas formaadis tegevust igas vanuses elanikele,” ütles kuberner Mihhail Vedernikov. Pihkva lennuväli sattus rünnaku alla 30. augustil. Neli sõjaväe transpordilennukit Il-76 said kannatada.
Kaluuga piirkonnas paraadi ei toimu. Vähemalt ametlikus ürituste programmis seda pole. Ka kuberner Vladislav Šapša ei maininud paraadi eelseisvale 9. mai tähistamisele pühendatud postituses. Piirkond on korduvalt olnud droonirünnakute sihtmärgiks. Viimati juhtus see 28. aprillil, sihtmärgiks oli Ljudinovo naftabaas.
Lisaks tühistati TASS-i andmetel paraadid Vladimiri ja Orjoli piirkonnas, samuti Adõgeas, Inguššias, Kalmõkkias, Tšuvašias ja Tšukotkas. Sarnased otsused tehti üleujutustest mõjutatud Kurgani ja Orenburgi piirkonnas. Veelgi enam, viimases jäi paraad ära ainult Orskis. Üritus toimub Orenburgis endas. Nad kuulutasid välja isegi hanke trollibussidele 2,5 tuhande lipu, bänneri ja piduliku tabloo ostmiseks, märkis Current Time.
Samal ajal peetakse võidupüha paraade peaaegu kõigis kangelaslinnades, välja arvatud Kertš ja okupeeritud Sevastoopol. Viimase „kuberner” Mihhail Razvožajev põhjendas otsust „turvakaalutlustega”. Ukraina ründab regulaarselt Sevastoopolit, kus asub Venemaa Musta mere laevastiku peakorter ja peamine mereväebaas.
Paraadi ja muude pidulike sündmuste korraldamine kangelaslinnas Smolenskis on endiselt küsimärgi all – piirkondlikud võimud teevad selle kohta otsuse lähiajal. 24. aprillil ründas droon mõni päev enne seda piirkonnas asuvat naftabaasi, rünnaku alla sattus veel üks kütuse- ja energiarajatis.
Moskvas toimub paraad piiratud formaadis. Kaitseminister šoigu ütles, et üritusele on kaasatud 75 ühikut sõjatehnikat. Võrdluseks, 2021. aastal oli neid 200. Tegelikult võib varustust olla isegi vähem. Näiteks 2023. aastal väljakuulutatud 125 ühikust läbis Punase väljaku vaid 50.
10. Tbilisi politseinikud kasutasid pisargaasi, veekahureid ja kummikuule, et hajutada meeleavaldajaid „välisagentide seaduse” vastu, kirjutab Paper Kartuli. Politsei alustas massiarreteerimist Rustaveli väljakul parlamendihoone lähedal, kus meeleavaldajad blokeerisid ühe sissepääsu. Väljaande avaldatud kaadrites on näha, kuidas politsei peksab meeleavaldajaid kurikatega ning kasutab meeleavalduse hajutamiseks pisargaasi, veekahureid ja kummikuule.
„Õigluse taastamiseks kasutas Siseministeerium seadusega kehtestatud erimeetmeid. Meeleavaldajad astusid nii verbaalselt kui ka füüsiliselt õiguskaitseorganitele vastu. Veel kord kutsume poliitilisi liidreid, korraldajaid ja miitingul osalejaid mitte rikkuma kogunemiste seadusega kehtestatud norme,” teatab Gruusia siseministeerium. Nagu NewsGeorgia märgib, pöördus kiirabiarstide poole üle 20 inimese. Ohvrid kurdavad valu silmades ja lämbumist. TASS selgitab, et julgeolekujõud on asunud Thbilisis parlamendi ees asuvat Rustaveli avenüüd meeleavaldajatest puhastama.
Gruusias on juba mitu korda puhkenud massimeeleavaldused uue „välisagentide” seaduse vastu. Eelnõu nõuab, et valitsusvälised organisatsioonid ja meediaväljaanded, mis saavad rohkem kui 20% oma rahalistest vahenditest välismaalt, registreeriksid end „välismõju agentidena”. Algatus esitati parlamenti esmakordselt 2023. aasta kevadel, kuid võeti seejärel massimeeleavalduste tõttu tagasi. Uues versioonis pole midagi muutunud peale sõnastuse: „välismõjuagendi” asemel on dokumendis kasutatud mõistet „võõrvõimu huve järgiv organisatsioon”.
Eelnõu vastased võrdlevad seda Venemaa sarnase „välisagentide” seadusega, mida Kreml kasutab eriarvamuste mahasurumiseks ning sõltumatute valitsusväliste organisatsioonide ja meedia tagakiusamiseks.
11. Lühiuudised
Otsus sõjaväeealiste meeste välismaalt Ukrainasse tagasi saata tuleks teha Euroopa Liidu tasandil. Seda ütles Poola peaministri asetäitja ja kaitseminister Wladyslaw Kosiniak-Kamysh.
Droonide löögid Venemaa sügavustes on viinud selleni, et Venemaa on vähendanud oma kütuseeksporti peaaegu ajaloolisele madalale tasemele, tarnides eelmisel nädalal veidi üle 712 000 tonni diisli ja gaasiõli, võrreldes enam kui 844 000 tonniga 2023. aasta samal nädalal.
Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee tegi nõukogu peasekretärile Maria Pejchynovych-Burychile ülesandeks alustada võimaliku Ukraina ja Euroopa Nõukogu vahelise Ukraina-vastase agressioonikuritegude eritribunali tegeliku moodustamise lepingu eelnõu ettevalmistamist. Seda kõike selleks, et karistada Venemaad nende Ukraina-vastase agressioonikuriteo eest.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Aitame Jüri Ratase Brüsselisse
Loading ...Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
