Indrek Neivelt – Eestis saaks vabalt kehtestada elektrihinna lae, aga millegipärast riigi juhid seda ei tee
Avaldatud: 11 jaanuar, 2022
Endine Hansapanga juht ja terava majandusliku mõistusega Indrek Neivelt arutleb elektrihinna teemal ning leiab, et Eestis saaks kehtestada hinnalae, aga millegipärast riigi juhid seda ei tee.
Järgneb Neivelti arutluskäik:
Elekter kütab viimasel ajal palju kirgi. Täpsemalt selle hind. Olen minagi üritanud sellest nn. „turumajandusest” aru saada. Õigem oleks küll öelda, et ma ei saa aru, miks seda turumajanduseks nimetatakse. Sellega seoses on mul järgmised küsimused:
1. Kui me oleme Norraga koos elektribörsil, siis miks Norra saab panna hinnalae 70 EUR MWh kohta ja meie ei saa? Kui me oleme samasugustel tingimustel elektribörsi liikmed kui Norra, siis peaks meil olema ka samad võimalused lage kehtestada. Ehk põhjus ei saa olla juriidiline.
2. Kas meil ei ole selleks raha?
KUI elektri tootmise omahind on alla 50 EUR MWh kohta ja CO2 kvooti peab ostma 70-80 EUR MWh kohta, aga see laekub hiljem riigieelarvesse (2022 hinnanguliselt 400 miljonit),
SIIS me saaksime ju panna lae ka 70 EUR-i peale nagu Norras.
KUI me vaatame, et riigile (ehk meile kõigile) kuulub Eesti Energia ja kvootide ostmiseks kulutatud raha tuleb hiljem otsapidi enam-vähem samas summas riigieelarvesse,
SIIS oleks see ju meile kõigile kasulik.
Kuu aega tagasi arvasin, et lagi võiks olla omahind pluss CO2 kvoodi hind ehk maksimaalselt 140. Nüüd olen aru saanud, et see võib olla ka sama, mis Norras. Ehk 70 EUR. Siia saab ju vajadusel ka pere kohta limiidi panna.
See raha on meil ju sisuliselt olemas. Meie endi raha. Praegu läheb see raha lihtsalt eelarvesse. Eelarve saadakse paberil tasakaalu aga ainult paberil. See energiahind on väga valus nii eraisikutele kui ka ettevõtetele ja ei ole mõtet arvata, et firmade sulgemisi ei tule. Samuti ei ole mõtet öelda, et meie hinna kompenseerimine on suhtena SKP-sse kallim kui Norral. Elamispind on ikka inimese kohta, mitte SKP kohta. Ja pealegi on meil see raha ju sisuliselt olemas.
Energiatootjad muidugi suplevad rahas. Osa neist saab lisaks kõrgele elektrihinnale ka eelarvest taastuvenergia toetusi. Kokku maksavad maksumaksjad aastas ligi 100 miljonit.
See on huvitav loogika: tootjal on „õigustatud ootus” saada taastuvenergia tasu, aga tarbijal ei ole elektri hinna suhtes „õigustatud ootusi”. Maksab seda hinda, millega kõige kallim tootja on nõus müüma.
Mulle tundub, et nn. Norra skeemi kasutuselevõttu ei sega mitte juriidilised ega ka finantsilised vaid poliitilised küsimused.
Kas leiduks ajakirjanik, kes need küsimused meie suurtele otsustajatele esitaks?
***
Neivelti jutu peale kommenteeris majandusminister Taavi Aas, et Eesti süsteem on Norra oimast parem. Selle peale kirjutas Neivelt järgmist:
Nüüd oleme siis saanud meie majandusministeeriumi vastuse. Majandusministeeriumi arvates on meie süsteem parem kui Norra oma. Ainukene puudujääk pidavat meil olema, et administreerimine on kallim.
Ühesõnaga ei midagi uut. Ikka vana jutt: meie oleme kõige targemad, sest me oleme lihtsalt kõige targemad.
Millegipärast tundub mulle endiselt, et norrakad on selle intelligentsemalt ja soliidsemalt lahendanud. Pooli tööl käivaid inimesi ei saadeta paberid näppus raha küsima. Inimestel säilitatakse eneseuhkus ja väärikus. See on võtmeküsimus. Raha loomulikult ka, aga inimest ei muudeta riigist sõltuvaks.
Olen endiselt arvamusel, et norrakatelt on siin ja ka mujal palju õppida.
Lisaks on endiselt vastuseta küsimused: miks peab riigile kuuluv ettevõte müüma meile elektrit, mis ületab mitu korda omahinda.
Ja miks on elektritootjal „õigustatud ootus” saada sellise kõrge hinna juures ka riigieelarvest toetust. Aga elektritarbijal ei tohi olla „õigustatud ootust” elektri hinnale.
Valitsus ei taha maksta elektrihinna kompensatsiooni mediaanpalgast kõrgemat palka saavatele inimestele kuna „siis läheb toetus nendele, kes seda ei vaja”? Saan aru, et tuulepargi ja päikesefarmi omanikel on riigieelarvest hädavajalik saada 100 miljonit toetust. Ilma kohe kuidagi ei saa.
Kus siin loogika on? Keegi võiks selgitada.
Aga oma silm on kuningas. Lugegem, mida on ministeeriumil vastuseks öelda.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
