Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kaks aastat pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukraina riigi ja rahva vastu omab Eestis ajutist kaitset kokku ca 35 000 Ukraina sõjapõgenikku. Venemaa täiemahulise sõja järel on Eestis ajutist kaitset taotlenud kokku ca 51 000 sõja eest põgenenud inimest. Tervisekassa andmetel on Eestis 2024. aasta veebruari keskpaiga seisuga ravikindlustus 31 321 sõjapõgenikul, sealhulgas on ravikindlustatud kõik alla 19-aastased lapsed. Oma perearst on praeguseks 16 353 Ukraina sõjapõgenikul. Lisaks Eestisse jõudnud sõjapõgenike aitamisele toetab Eesti ka Ukraina tervishoidu sõjavigastatutele taastusravi pakkumisega Eestis, taastusravispetsialistide koolitamisega ja humanitaarabi saatmisega Ukrainasse. 

 „Eestisse jõudnud sõjapõgenike turvatunde loomisel ja kohanemisel on tervishoiul olnud tähtis roll. Ravikindlustuse saavad põgenikud Eesti inimestega samadel alustel ning hea on tõdeda, et ligi 90% on ka ravikindlustatud,” ütles terviseminister Riina Sikkut. „Eesti on kahe aasta jooksul abistanud põgenikke, saatnud humanitaarabi ning ravinud haavatud sõdureid. Agressioon ei ole aga lõppenud ning Ukrainat tuleb toetada nii kaua kui tarvis,” lisas terviseminister Riina Sikkut. 

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Anniki Lai sõnas, et need numbrid ilmestavad seda, kui pühendunud me oleme Ukraina aitamisele. „Tervisesüsteemi erinevad lülid on mitmekülgse abi pakkumise nimel teinud imetlusväärset koostööd ja kõvasti pingutanud. Oleme rohkelt õppinud ning tahame saadud kogemusi rakendada nii, et oskaksime edaspidi üha süsteemsemalt aidata neid, keda Venemaa agressioon kõige valusamalt puudutab.”

Eestis ajutise kaitse saanud sõjapõgenikest on ligi 90% praeguseks ravikindlustatud, sealhulgas on ravikindlustatud kõik alla 19-aastased isikud, kelle vanemad on lastele taotlenud ajutist kaitset. Ajutise kaitse saanud Ukraina põgenikel ei ole automaatselt ravikindlustutust, kuid nad saavad ravikindlustuse taotleda Eesti inimestega võrdsetel alustel. Vältimatu abi on kättesaadav kõigile Eestis viibivatele inimestele, sh sõjapõgenikele. 

Tervisekassa andmeil on Venemaa täiemahulise sõja algusest 2022. aastal Eestis tervisehoiuteenuseid kasutanud 36 300 Ukraina sõjapõgenikku ca 250 000 korral, mille eest on Tervisekassa raviarveid kokku tasunud ca 30 miljoni euro eest. Vältimatut abi on saanud 10 400 inimest ja üldise tervisekontrolli läbinud 28 000 sõjapõgenikku. Perearsti vastuvõtul ja uuringutel on käinud 22 200 põgenikku, naistearstil (günekoloogia ja sünnitusabi erialal) 6 522 naist ja lastearsti vastuvõtul (lastekirurgia ja pediaatria erialal) 4 158  last. Retseptiravimeid on Tervisekassa andmetel ostnud 19 700 inimest 112 000 retsepti alusel. Retseptiravimeid on Tervisekassa hüvitanud 2,5 miljoni euro eest.

Sõjapõgenikele vaimse tervise toe pakkumiseks käivitati juba põgenikekriisi alguspäevil kiirelt mitmeid lahendusi, mis võimaldasid põgenikel saada psühhosotsiaalset abi ning koolitati spetsialiste sõjatraumasid kogenud inimestega töötamiseks. Sotsiaalkindlustusamet korraldas psühhosotsiaalse kriisiabi pakkumist majutuskeskustes ning sotsiaalministeerium hingehoiu teenust.

Samuti on Eesti riik toetanud Ukraina tervishoidu humanitaarabi andmisega. Välisministeeriumi andmeil on kogu Eesti, nii avaliku, era- kui ka kolmanda sektori panus Ukraina humanitaarabisse olnud alates sõja algusest ligikaudu 25,75 miljonit eurot. Sinna on arvestatud nii ravimeid, esmaabivarustust, meditsiiniseadmeid haiglatele, näomaske ja kiirabiautosid. 

2022. aastal käivitus koostöö ukrainlastega nende sõjavigastatutele abi andmiseks Eestis, milleks valitsus eraldas 3  miljonit eurot. 2022. aasta lõpus jõudsid Eestisse esimesed patsiendid ning tänaseks on saanud ravi 23 sõjas haavata saanud isikut, kes said ravi Ida-Tallinna Keskhaigla amputatsioonijärgse taastusravi keskuses. Hetkel on kõik patsiendid raviasutusest lahkunud. 2024. aastaks on valmisolek ca 18le sarnase raviga patsiendile.

Viimased uudised