Arvamus: Eestil on Trumpi ja Putini kohtumisest ainult võita
Avaldatud: 16 juuli, 2018
Nii nagu USA puhul, on ka Eesti suhted Venemaaga kõigi aegade kõige kehvemal tasemel. Seetõttu on täna Helsingis toimuvast kahe riigi liidrite kohtumisest ainult võita, seda nii USA kui Eesti jaoks.
Suur võit on juba see, et selline kohtumine üldse toimub, sest sel on olnud maailmas palju vastaseid.
USA ja Venemaa liidrid pole omavahel kohtunud 8 aastat, suhted on külmutatud ja nagu USA president täna Twitteris säutsus, pole kahe maa suhted olnud kunagi olnud nii kehvad kui praegu. Trumpi väitel on kehvade suhete põhjus USA enda lollus.
Trumpil on võimalik hakata suhteid parandama, juba kohtumine ise on suur asi. Kui paranevad USA ja Venemaa suhted, paranevad ka Eesti ja Venemaa suhted, sest Eesti on USA liitlane.
Maadevahelised suhted on nii halvad, et hullemaks enam minna ei saa: juba valmistutakse sõjaks. Üheski sõjas nagu teada aga võitjaid pole, on ainult kaotajad – seda eriti tänapäeval, kus relvad on väga võimsad. Suhete soojenemine parandab terve Ida-Euroopa turvalisust ja väljavaateid.
Iseseisva Eesti julgeolekuolukord ja sellega seotud majanduslikud väljavaated muutuvad suhete paranemisel samuti roosilisemaks. Praegu ei juleta Eestis midagi suurt ette võtta, investeeringud on külmutatud, sest kardetakse sõda. Sündide arv on Eestis langenud ilmasõja ajast madalamale tasemele.
Eestis on seoses kohtumisega hirmud, et „Euroopa müüakse maha”. Kardetakse sarnast lehmakauplemist suurriikide vahel nagu toimus Jaltas 1945. aastas. Samas polnud Eesti tollal ei Euroopa Liidu ega NATO liige ning Eestis olid sees nõukogude väed. Täna on olukord vastupidine: Eestis on sees USA ja teiste NATO-riikide väed ning Eesti on Euroopa Liidu liige.
Kardetakse, et Trump saadab NATO laiali. Ent vastupidi, Trump on muutnud NATO-t tugevamaks sellega, et nõudnud liikmetelt kaitsekulutuste tõstmist nõutud määrani. Pole ime, et Euroopas on tõusnud hirmus kiunumine ja hädakisa, sest Trump tahab välistada olukorra, kus mõned teiste arvelt jänest sõidavad, nagu seda on aastaid teinud Saksamaa. Oht NATO-le pole mitte Trump, vaid kõik need liikmesmaad, kes nõudmistele vilistavad. Eestil on samad huvid, mis Trumpil – tagada piisav kaitsekulutuste määr.
Euroopas on aastaid vaadatud vaikides pealt, kuidas Saksa- ja Venemaa omavahel diilitavad ning kuidas Saksamaa Vene gaasi eest miljardeid maksab. Pole saladus, et tänu Vene-Saksa gaasijuhtmele oli võimalik alustada sõda Ukrainas, kust varem gaas läbi jooksis. Trump oli esimene, kes ütles tõe välja: Saksamaa ripub seoses Vene gaasiga Venemaa lõa otsas. Eriti piinlik on see, et Saksamaa viib oma miljardid Venemaale, selle asemel, et täita NATO-ga seoses võetud kohustusi. Euroopa riigid on harjunud NATO osas USA seljas sõitma, aga Trump tahab selle pulli ära lõpetada.
Trumpi kritiseeritakse põhiliselt tema migrandi-vaenulikkuse poolest. Trump on massilise ja kontrollimatu migratsiooni vastu. Eestlased ei salli samuti migrante, eestlased peavad massilist migratsiooni Euroopas kõige suuremaks probleemiks. Eesti rahval ja Trumpil on sarnased huvid.
Öeldakse küll, et ajalugu kordub, aga Eestil pole vaja alati kõiges tonti näha. Juba fakt, et Venemaa lasi Eestil liituda nii Euroopa Liidu kui NATO-ga näitab, et sarnaselt Soomega on Eestil minna lastud. Teine lugu on Ukraina ja Gruusiaga, kus Venemaa näeb oma huvisid, mis on olnud ajalooliselt Venemaale väga lähedased, mistõttu nende lähenemine Euroopa Liidule ja NATO-le blokeeriti ära. Ilma Venemaa vaikiva heakskiiduta poleks NATO laienemist Balti riikidesse toimunud. Põhjust pole vaja kaugelt otsida: Venemaa jaoks on problemaatiline sõjategevus suuruselt teise linna Peterburi vahetus naabruses.
Seoses liidrite kohtumisega tasub meenutada, et Eesti iseseisvumine ja NLiidu lagunemine algas just suhete soojenemise ning Ronald Reagani ja Mihhail Gorbatšovi kohtumistega 1985-1988. aastal. Eestlased pääsesid üle pika aja välismaale. Enne seda polnud USA ja NLiidu liidrid kohtunud 6 aastat ning kardeti samuti sõda.
Tasub meenutada ka seda, et erinevalt Tšehhist ja Ungarist ei viidud Soome sisse nõukogude vägesid, kuigi selline hirm ja võimalus oli kogu aeg olemas. Soome on just tänu oma rahulikule asjaajamisele ja heale Venemaa-tundmisele suutnud säilitada head suhted kõigi osapooltega ning tänu sellele üles ehitanud maailma kõige arenenuma heaoluühiskonna. Soomlased on maailmas kõige õnnelikum rahvas. Soomlastest tasub eeskuju võtta.
Eesti võit on seda suurem, et kehvade suhete tõttu Venemaaga on Eesti kogu maailmas kaotanud võrreldes teistega majanduslikult kõige rohkem. Maailmas on jõude, kes näevad konfliktide ja sõdade õhutamises kasu ja kel on võimalik teenida konfliktide pealt. Eesti, kel pole arvestatavat sõjatööstust, kelle rahvaarv on väike ja kelle jaoks Venemaa on naaber, paraku nende hulka ei kuulu. Eesti areng on uue Külma sõja ajal seisma jäänud, piiriäärsed piirkonnad surevad välja, sest läbikäimine on jäänud väikseks. Nii majandusliku kui igasuguse muu arengu alus on aga suhtlus ja läbikäimine. Nii nagu varem, on ka nüüd Eestil rohkem võita suhete paranemise pealt.
LÕUNAEESTLANE.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
