Sõja ülevaade: 1661. päev - rindel jätkus olukorra halvenemine

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 11. september 2026:

Ukraina ulatus 3000 km kaugusele ning olukord jätkas halvenemist nii Dobropilja kui Orihivi suunal.

1. Raudteetaristu saab üha valusamalt.

2. Väga-väga kaugele ulatuti.

3. Kursk: muutusteta rindejoones.

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.

5. Kupjansk-Kreminna: vist muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Ukraina tasapisi parandab seisu tänu täiendavatele reservidele.

8. Donetsk: Doropilja suunal pole ok ja üks vene poole edenemine mujalgi lisaks tuli.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Tsiviilhaiglaid üle kogu venemaa hakati rindelt saabuvate haavatute tõttu ümber kujundama sõjaväehaiglateks.

12. Ühes venemaa top 10-sse kuuluvas pangas avastati 700 miljardi rubla ulatuses probleeme.

13. venemaa naftatootmine kukkus pärast Ukraina rünnakuid naftatöötlemistehastele järsult.

14. Xi Jinping ei soovinud putiniga Indias toimuva BRICSi tippkohtumise raames kohtuda.

15. Iraani toetavad Jeemeni huthid alustasid pealetungi eesmärgiga blokeerida Saudi Araabia naftaeksport Punase mere kaudu.

16. Lühiuudised

venemaa keskendub jätkuvalt Ukraina linnadele, logistikale, ettevõtetele, sadama- ja majandustaristule ning kasutab selleks järjest rohkem ka reaktiivseid ründedroone. Ukraina seevastu üritab viia sõja mõju järjest sügavamale venemaa tagalasse, keskendudes eeskätt nafta-, gaasi-, sadama-, logistika- ja sõjalisele taristule. Ukraina löökide geograafiline ulatus – kuni Jamali ja Lääne-Siberini – on praegu selle kampaania kõige olulisem uus element.

Möödunud ööpäeva jooksul registreeriti kokku 235 lahingukokkupõrget. Tugev surve vaid Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal, mujal pigem langus või keskmine. Taktikas muutusi ei tuvastanud aga erinevad infokillud kinnitavad, et osades lõikudes viib vene pool üksuseid appi tihedama konveieriga piirkondadesse. See näitab, et näiteks Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal olev päris suur hulk väge parajalt „kulunud” ning tempo hoidmiseks pidi üksusi juurde tooma. Võetud lõikudesse aga uusi täienduste toomisi ei tuvastanud ehk siis võimalik, et lõunarinde mõnes lõigus (va Orihivi suund) võib surve väheneda veelgi ning võtta jagub veel pikalt jõude olnud Hersoni suunalt.

Eile korraldas vastane 114 õhurünnakut, mille käigus heitis 365 juhitavat lennukipommi. Lisaks kasutasid vene väed 10 808 kamikaze-drooni ning tulistasid Ukraina asulaid ja vägede positsioone 2953 korral, neist 46 korral mitmikraketiheitjatest ehk siis kõike sadas kaela palju ning suurt hulka liugpomme ei kipu mäletamagi.

Küll on jätkuvalt kõrged numbrid igatsugu vene tehnika tabamisel aga see ei ole veel toonud suurt muutust lähinguväljal vähendamaks vene poole tempot kõigis lõigus (mõnes vist siiski on) ja panustaks sellele, et vene poole kvaliteet langeb enamus tegevustest maapeal (jalavägi ja nende logistiline tagamine).

1. venemaa jätkas viimase ööpäeva jooksul väga intensiivset drooni- ja kaugmaarünnakute kampaaniat. 9.–10. septembri ööl kasutas venemaa Ukraina õhujõudude andmetel 149 ründedrooni ja peibutusdrooni, nende seas Shahede, Gerberaid ja Parodijaid; ligikaudu pooled Shahedidest olid reaktiivmootoriga. Ukraina teatas 128 drooni hävitamisest või elektroonilisest mahasurumisest, kuid tabamusi registreeriti vähemalt 13 asukohas.

10. septembril jätkusid löögid mitmel pool Ukrainas. Eriti raske rünnak tabas Pavlohradi, olulist raudtee- ja logistikakeskust Dnipropetrovski oblastis. Reutersi viimaste andmete järgi hukkus seitse ja sai vigastada 76 inimest. Rünnakutes kasutati droone, suurtükiväge ja liugpomme. Dnipro linnas tabati USA ettevõttele Bunge kuuluvat suurt päevalilleõli tootmiskompleksi, kus hukkus kaks inimest ja viis sai vigastada. Kiievis tabati muu hulgas Ukrnafta tanklat ning büroo- ja laohooneid. Rünnakuid registreeriti samuti Donetski, Harkivi, Sumõ, Mõkolajivi ja Kiievi oblastis.

Täna varahommikul, 11. septembril, algas uus vene õhurünnak Kiievile. Reutersi kõige värskema teate järgi sai vähemalt kaks inimest vigastada ning droonirünnaku järel süttis üheksakorruseline elumaja. Seega pole praeguse hetke seisuga öine vene rünnakulaine veel tingimata lõplikult kokku võetud.

2. Ukraina jätkas samal ajal oma süvalöökide kampaaniat venemaa territooriumil. Zelenski sõnul tabasid Ukraina jõud viimase ööpäeva jooksul kaheksat venemaa sõjategevust toetavat taristuobjekti. Nende seas olid objektid Jamali-Neenetsi autonoomses ringkonnas ja Dagestanis, samuti sihtmärgid Moskva, Voroneži, Astrahani ja Brjanski oblastis.

Kõige tähelepanuväärsem osa sellest kampaaniast on olnud Ukraina droonide jõudmine Lääne-Siberisse/Jamali enam kui 3000 km kaugusele Ukrainast. Ukraina erioperatsioonide väed teatasid Novõi Urengoi ja Purovski piirkonna gaasikondensaadi töötlemisrajatiste tabamisest. Tegemist on seni ühe Ukraina kõige kaugemale venemaa sisemaale ulatunud rünnakuga.

Ukraina kindralstaabi teatel tabati venemaal Brjanski oblastis kolme radarijaama – Pavlinõs, Kartušinos ja Antonivkas – ning Trubtševskis Geran/Gerbera droonide juhtimiseks kasutatud maapealset signaalirepiiterit. Okupeeritud aladel rünnati lisaks vene droonide juhtimispunkte, komandopunkte ja laskemoonaladu.

Täna öösel on värskeim kinnitatud Ukraina rünnak Saratovile. Saratovi oblasti kuberner teatas Ukraina droonirünnakust linnale ja tsiviiltaristu kahjustustest; tema sõnul inimohvreid ei olnud. Saratovis asub muu hulgas suur Rosnefti naftatöötlemistehas ning mitmeid sõjalisi ja tööstusobjekte, kuid praeguseks pole usaldusväärselt kinnitatud, et just rafineerimistehas sai selles öises rünnakus tabamuse.

3. Kursk: muutusteta rindejoones.

4. Harkiv: kuidagi on vene poole keskmisest tugevam konveier juba pikalt edutult töötanud. Abi pole olnud ka keskmisest suuremast pommitamisest.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski kandist uusi uudiseid polnud ehk siis arvab sarnase olukorra jätkumist, et Ukraina üritab vähendada vene sillapead Oskili jõe lääne kaldal ning vene pool jätkab soldatite saatmist Kupjanski linna.

Lõmani suunal täiendavat infot selle võimaliku Ukraina eduka surumise kohta, kus ümberpiiramise ohus võib olla kuni mõnisada soldatit ning ala üle kontroll oluliselt toetaks Lõmani suuna kaitset. Küll on mõni vene sõjablogikanal hakkanud seal toimuva üle muret tundma.

Küll on hakanud vene soldatid jälle kaugemale jõudma metsa-võsasel alal Lõmanist kagus aga ühtki pikemalt kanna maha saamist pole tuvastanud.

6. Siversk: muutusteta rindejoones.

7. Bahmut: olukord on jätkuvalt pigem Ukrainale soodne (kui just Pokrovski sektori serv ohtlikuks ei muutu). Jätkuvalt tuleb infokilde Ukraina üksustest Kostjantõnivkas ja kipuvad jõudma üha enam linna keskuseni ja seda kõike väga tiheda vene konveieri vastu.

8. Donetsk: Dobropilja suunal pole hästi.

Blogikanalist: Sarnaselt eelmise aastaga on venemaa Dobropilja suunal oma vägesid märkimisväärselt tugevdanud, püüdes vallutada linna ennast ning samal ajal arendada pealetungi kagust Družkivka ja Kramatorski suunas. Selleks paigutas venemaa väegrupp „Tsentr” piirkonda ümber suurema osa 41. armeest ning 90. kaardiväe tankidiviisi üksusi, et tugevdada seal juba tegutsevaid vägesid, sealhulgas 51. ja 8. armeed ning merejalaväe üksusi. Selline vägede ümberpaigutamine võimaldab 51. armeel keskenduda taas loodesuunalisele pealetungile Dobropilja poole, samal ajal kui 41. ja 8. armee tungivad põhja suunas, püüdes säilitada suvel alanud pealetungi survet ka sügisel.

Njah, muret teeb, et üha kaugemale kipuvad väikesed infiltreeruvad vene grupid jõudma ning oht, et eesliini logistikakanalid lõigatakse läbi on üha tõenäolisem.

Põhjapoolsem suund on lisaks ohuks seni positiivsema tooni saanud Kostjantõnivka poole ning võidakse kaotada kogu seni saadud edu.

Ühe vene poole edenemise tuvastas ka sektori lõunaserval, kus soldatid jõudsid väikesesse mõne majapidamisega Biliakivka külla. Muret teeb, et suudeti ületada Solena jõgi.

9. Lõunarinne: olukord Orihivi suunal halveneb edasi.

Juba üleeile sai vene pool enda kontrolli alla Mala Tokmatška asula, mis on oluline tugipunkt maanteel suunaga idast Orihivi poole ja koos lõunast linna poole suunduva maantee ääres paikneva Novodanilivka asulaga pakuvad vene poolele paremaid üksuste koondumise kohti uute gruppide edasi saatmiseks Orihivi suunal aga ka toomaks siia nii miinipildujad kui droonioperaatorid.

10. Herson: muutusteta.

11. Moscow Times: venemaa kaitseministeeriumi sõjaväehaiglad on suure haavatute arvu tõttu ülekoormatud, mistõttu ravitakse ja rehabiliteeritakse „sõjalise erioperatsiooni“ osalisi üha sagedamini tavalistes tsiviilhaiglates – tasuta ja väljaspool järjekorda. Nagu selgitas välja „Вот Так”, kujundatakse Ukrainas sõdinute tarbeks ümber terveid haiglaosakondi, kus kehtestatakse eriline salastatusrežiim. Selliste suletud osakondade loomisest rääkisid väljaandele Peterburi, Jaroslavli oblasti ja Siberi meditsiinitöötajad.

2023. aasta mai lõpus lubasid võimud anda kaitseministeeriumi käsutusse ligi 5000 voodikohta 27 tsiviilhaiglas 11 venemaa piirkonnas, sealhulgas Moskvas, Peterburis, Doni-äärses Rostovis ja Sevastopolis. Ametlikult sellest otsusest siiski ei teatatud ning haiglate nimekiri pole tänini teada, märgib „Вот Так”.

Peterburi I. I. Džanelidze nimelisse erakorralise meditsiini teadusinstituuti saabusid esimesed haavatud 2024. aasta juunis, rääkis „Вот Так”-ile haigla töötaja. Toona avati seal sõjas osalenutele kaks raviosakonda seniste intensiivravi- ja šokiteraapiaosakondade asemele. Need muudeti kinnisteks: sisse pääses ainult magnetkaardiga ning nende osakondade töötajad olid ülejäänud personalist eraldatud. Sõjas osalenute käsutuses oli umbes 60–70 voodikohta.

Ühes Jaroslavli oblasti haiglas tegutseb meditsiinitöötajate sõnul alates 2024. aastast samuti kaks kinnist osakonda sõjas osalenutele, kummaski ligikaudu 60–70 kohta. Ühe Siberi linnahaigla traumatoloog rääkis, et nende osakondade arstid ja õed, kus viibivad „sõjalise erioperatsiooni kangelased”, allkirjastavad vaikimiskohustuse. „Ka kogu dokumentatsioon on salastatud. Isegi haigusloos pole ees-, perekonna- ega isanime, seal on ainult number,” selgitas ta.

Peterburi S. M. Kirovi nimelise sõjameditsiini akadeemia anestesioloog rääkis, et ühe osakonna voodikohtade arv on ette nähtud 40 inimesele, kuid praegu võetakse seal korraga vastu kuni 86 patsienti. Tema sõnul hakati pärast täiemahulise sõja algust koridoridesse lisavoodeid paigutama ning palatites pannakse voodite asemel maha madratseid. Anestesioloogi väitel valitseb kohtade nappus mitte ainult teistes Peterburi sõjaväehaiglates, vaid kogu riigis.

„Вот Так” arvutuste kohaselt on venemaa sõjaväe meditsiiniasutustes praegu vähemalt 58 300 voodikohta. Aastas võiks neis ravi saada peaaegu miljon haavatut, kuid sellest hoolimata ei jätku kohti.

Väljaande küsitletud arstide sõnul mõjutab sõjaväelaste paigutamine tsiviilhaiglatesse arstiabi kättesaadavust teistele patsientidele: eriarstide vastuvõtule pääsemine muutub nende jaoks keerulisemaks. Erakorralist abi saavad tsiviilelanikud endiselt, kuid plaanilise raviga tekib probleeme.

Arst ja inimõiguste valdkonnas tegutsev jurist Konstantin Boikov märgib, et sõjalise erioperatsiooni osalisi teenindatakse praegu eelisjärjekorras, kuid arstide arv pole samal ajal suurenenud. „Inimesed istuvad elavas järjekorras, ootavad abi ja kannatavad ning siis läheb äkki keegi väljaspool järjekorda sisse. Loomulikult tekitab see ärritust ja sotsiaalseid pingeid,“ ütles ta.

„Вот Так”-iga rääkinud tsiviilmeditsiini töötajate sõnul pole haiglapersonal rindelt saabunud patsientidega rahul, sest nendega kaasnevad purjuspäi korraldatud märatsemised, vargused ja isegi tulistamised. Näiteks lõppes aprillis Peterburi Aleksandri haiglas kahe patsiendi – sõjalise erioperatsiooni kangelase – vaheline konflikt tulistamisega. Septembris lõi üks sõjaväelane Peeter Suure nimelises haiglas teisele noaga kõhtu. Veel üks haavatud sõjaväelane, Vladlen Metsler, kirjutati I. I. Džanelidze nimelisest erakorralise meditsiini teadusinstituudist välja pärast kaklusi ja konflikte patsientide ning meditsiinitöötajatega.

„Joovad, kutsuvad prostituute. Vahel märatsevad. Annavad kellelegi raha ja nad lastakse läbi,” kirjeldab olukorda Peterburi I. I. Džanelidze nimelises erakorralise meditsiini teadusinstituudis üks meedik. „Joovad, varastavad. Meie osakonnast varastasid televiisori, läksid müüsid selle maha ja jõid raha eest,” räägib Jaroslavli oblasti arst.

Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse (CSIS) arvutuste kohaselt ulatusid venemaa armee kogukaotused täiemahulise sõja jooksul käesoleva aasta juuniks 1,4 miljoni inimeseni. Neist vähemalt 450 000 hukkus, ülejäänud said raskelt haavata või jäid teadmata kadunuks.

12. Moscow Times: Rosneftiga tihedalt seotud Moskva Krediidipank (MKB), mis kuulub varade mahu poolest venemaa kümne suurima panga hulka ja mille kontodel on eraisikute hoiuseid 750 miljardi rubla (7,5 miljardi euro) ulatuses, seisab silmitsi süvenevate probleemidega, mille põhjuseks on laenude tagasimaksmata jätmine.

Nagu teatab Bloomberg panga aruandlusele viidates, kuulus juuni lõpu seisuga panga bilansis probleemsete laenude kategooriasse 691 miljardi rubla väärtuses laene. Tagasimakse garantiita oli 27% kõigist MKB poolt ettevõtetele antud laenudest. Poole aastaga suurenes see summa 28% ehk 151 miljardi rubla võrra, mis peegeldab Bloombergi sõnul olukorra kiiret halvenemist pangas.

Otseselt maksetähtaja ületanud laene on MKB-l aruandluse kohaselt 277 miljardi rubla ulatuses. Viimase aastaga on see summa kasvanud 1716% ning käesoleva aasta algusest 70%.

Miljardär Roman Avdejevi asutatud MKB sattus Rosnefti mõjusfääri 2017. aastal, kui pank oli koos teiste niinimetatud Moskva ringi pankade – FK Otkritije, Binbanki ja Promsvjazbankiga – pankroti äärel. Rosneft päästis panga de facto, paigutades raha selle kapitali ning tehes pikaajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 2066. aastani. Samuti viis ettevõte MKB-sse sadade miljardite rublade väärtuses pöördrepotehinguid, mille abil rahastati Rosnefti tegevust.

Mullu, kui MKB-s ilmnesid esimesed probleemide märgid, vahetus panga juhtkond – selle juhatusse tulid Rosnefti tütarpanga VBRR esindajad. Kui tekib vajadus, saab Rosneftist tõenäoliselt MKB kapitali täiendamise allikas, ütlesid Bloombergile venemaa keskpangale lähedalseisvad allikad. Ka keskpank ise võib panka raha paigutada, kuna MKB kuulub süsteemselt oluliste pankade hulka, lisasid agentuuri allikad.

Probleemide ulatus kasvab kogu venemaa pangandussüsteemis, millest on pärast sõja algust saanud kaitsetööstuse üks peamisi rahastamisallikaid. venemaa keskpanga hinnangul oli juuniks probleemseks muutunud 12% krediidiasutuste varadest. Panku survestab lisaks klientide raha väljavool sularahasse. Aasta algusest on pangakontodelt sularahasse liikunud 2,6 triljonit rubla (26 miljardit eurot) ning pankade likviidsuspuudujääk on jõudnud kõrgeimale tasemele pärast sõja esimeste nädalate paanikat.

MKB probleemid on üsna märgatavad, kuid praegu veel juhitavad, leiab Bloomberg Economicsi venemaa ja SRÜ majandusekspert Jekaterina Vlassova. MKB teatas eelmise aasta lõpus kahjumist, kuid on tänavu taas kasumisse jõudnud.

„MKB puhul on kõige tõenäolisem stsenaarium kapitalisüst aktsionäridelt või sõbralikelt struktuuridelt. Kui sellest ei piisa, sekkub keskpank. MKB on lihtsalt liiga suur, et lasta sellel kokku kukkuda,” selgitas Vlassova.

13. Moscow Times: venemaa naftafirmad vähendavad tootmist juba üheksandat kuud järjest pärast Ukraina rünnakute seeriat naftatöötlemistehastele, mille tagajärjel on nafta töötlemise maht riigis langenud kahe aastakümne madalaimale tasemele.

Augustis langes venemaa naftatootmine 8,72 miljoni barrelini ööpäevas, mis tähendas suurimat kuist langust enam kui aasta jooksul – 160 000 barrelit ööpäevas, teatab Bloomberg OPEC+ andmetele viidates.

Võrreldes detsembriga, mil venemaa naftatootmine hakkas langema, on tootmismaht vähenenud 660 000 barreli võrra ööpäevas. Praegune tootmistase jääb OPEC+ kvoodiga lubatust 1,17 miljoni barreli võrra ööpäevas madalamaks.

„Üha sagedasemad ja tõhusamad droonirünnakud venemaa nafta- ja gaasitaristule ei mõjuta enam üksnes naftatöötlemistehaseid, vaid ka naftatootmissektorit,” märgib Rystad Energy asepresident Darja Melnik. Naftatöötlemistehaste seisakute tõttu on nafta töötlemise maht venemaal vähenenud 30%, mistõttu pole enam vajadust ligikaudu 1,7 miljoni barreli suuruse päevase naftatoodangu järele.

Kuna kogu seda naftat pole võimalik eksportida ning selle ladustamisvõimsus on piiratud, on naftafirmad sunnitud naftapuurkaeve sulgema, rõhutab Rystad. Valitsuse hinnangul langeb venemaa naftatoodang tänavu 17 aasta madalaimale tasemele – 494,2 miljoni tonnini.

Rystadi prognoosi kohaselt jätkub venemaa naftatootmise langus ka 2027. aastal, mil see väheneb 8,6 miljoni barrelini ööpäevas. Märkimisväärne osa riigi naftatootmisvõimsusest asub vanadel ja ammenduvatel maardlatel, mis võeti kasutusele juba Nõukogude Liidu ajal. Mida kauem sellised puurkaevud seisavad, seda suurem on tõenäosus, et nende varasemat tootmisvõimsust pole enam võimalik taastada, selgitab Rystad. Mõned puurkaevud võivad seejuures jäädavalt kasutusest välja langeda, sest nende remontimine ja taaskäivitamine muutub majanduslikult ebaotstarbekaks.

Võrreldes 2019. aastal saavutatud postsovetliku rekordtasemega – 11,2 miljonit barrelit ööpäevas – on venemaa naftatootmine langenud juba enam kui 20%. Üldiselt on naftatööstus sattunud zugzwangi, leiab Carnegie Berliini keskuse teadur Sergei Vakulenko.

Vakulenko hinnangul jätkab venemaa naftatootmine lähiajal aeglast, kuid püsivat langust, umbes 3% aastas.

„Tootmistaseme säilitamine või selle suurendamine on võimalik ainult siis, kui kasutusele võetakse varud, mille kogu tootmistsükli tehniline omahind ületab 35–40 dollarit barreli kohta. venemaa naftatööstusel pole praegu selleks piisavalt kapitali ning riik ei ole valmis vajalikku kapitali sektorisse jätma.”

Vakulenko sõnul satub venemaa pärast sõda Ukrainaga tõenäoliselt paariariigi olukorda, olles ära lõigatud lääne turgudest ja tehnoloogiatest.

„Samal ajal võib venemaa täiesti võimalik, et süveneb ettevalmistustesse võimalikuks jätkamiseks sõjas Ukrainaga, samuti uueks, määramata pikkusega sõjaliseks vastasseisuks Euroopaga ja võidurelvastumiseks Ameerika Ühendriikidega. Naftatulude vähenemine muudab olukorra veelgi keerulisemaks,” lisab ekspert.

14. Hiina Rahvavabariigi president Xi Jinping ei pea New Delhis toimuva BRICSi tippkohtumise raames putiniga eraldi kahepoolset kohtumist. Sellest teatas venemaa presidendi nõunik juri ušakov.

„New Delhis toimuval BRICSi tippkohtumisel ei ole (putini ja Xi Jinpingi) kahepoolset kohtumist kavas,” ütles ušakov TASSi vahendusel. Samas oletas ta, et putin ja Xi Jinping võivad kulisside taga vestelda. „Nad peavad niinimetatud kohtumise püstijalu,” selgitas venemaa presidendi nõunik.

putini ja Xi Jinpingi viimane kohtumine toimus 31. augustil Biškekis Shanghai Koostööorganisatsiooni (SCO) liikmesriikide riigipeade nõukogu istungil. Need läbirääkimised ei toonud aga edasiminekut gaasijuhtme „Siberi jõud 2” projektis, mille kohaselt võiks venemaa tarnida Hiinasse kuni 50 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas.

South China Morning Post kirjutas olukorraga kursis olevatele allikatele viidates, et pooled ei suutnud hinnas kokku leppida. Hiina soovib maksta umbes 50 dollarit tuhande kuupmeetri eest – sama palju kui venemaa kodutarbijad – või 120–130 dollarit ehk venemaa tööstustarbijatele kehtiva hinna järgi.

venemaa seevastu soovib lähtuda gaasijuhtme „Siberi jõud 1” kaudu tarnitava gaasi hinnast, mis on ligikaudu 250–260 dollarit tuhande kuupmeetri eest. See on umbes 40% madalam kui Gazpromi hind kaugemate välisturgude ostjatele, mis ulatub ligikaudu 420 dollarini.

15. Iraani toetavad Jeemeni huthid alustasid Bab el-Mandebi väina piirkonnas ulatuslikku maismaapealetungi ning on juba võtnud enda kontrolli alla väina lähedal asuva sadama, teatab BBC. Jeemeni võimude andmetel vallutasid mässulised rannikulinna Mocha, mis asub väinast vähem kui 80 kilomeetri kaugusel. Pealtnägijad kinnitasid AFP-le, et linna sisenesid huthide üksused, kes skandeerisid: „Surm Ameerikale, surm Iisraelile!”

Pärsia lahte Aasia ja Euroopaga ühendav meretee on muutunud Ar-Riyadhi jaoks eriti oluliseks pärast seda, kui Iraan sisuliselt sulges Hormuzi väina, mida varem läbis ligikaudu viiendik maailma nafta- ja veeldatud maagaasi (LNG) tarnetest.

Huthide ja Saudi Araabia juhitava koalitsiooni vägede vaheliste lahingute tõttu tõusis nafta hind eile üle 100 dollari barreli eest. Nädala kestnud kokkupõrgetes on AFP andmetel hukkunud üle 500 inimese – peamiselt sõjaväelased ja relvarühmituste võitlejad – ning veel 18 500 inimest on olnud sunnitud oma kodudest lahkuma.

Pealetungiga kaasnevad rünnakud Saudi Araabia territooriumile. Koalitsiooni andmetel tulistasid huthid ballistiliste rakettide ja droonidega Abhat, Khamis Mushaiti ja Jizani. Ar-Riyadh vastab ulatuslike õhurünnakutega – huthide väitel on viimaste tundide jooksul korraldatud umbes 40 rünnakut Taizi, Al-Hudaydah’, Al-Jawfi ja Ma’ribi provintsides.

Nädala alguses süüdistasid mässulised Saudi Araabiat vangla ründamises. Jeemeni tervishoiuministeeriumi andmetel hukkus selles rünnakus 32 inimest.

Bab el-Mandebi väin asub Punase mere lõunaosas ning ühendab seda Adeni lahe ja sealt edasi India ookeaniga. Väin on umbes 100 kilomeetrit pikk ning kõige kitsamas kohas ei ületa selle laius 30 kilomeetrit. Kuna Punane meri on üks peamisi Euroopa ja Aasia vahelisi mereteid, kuulub Bab el-Mandeb maailma kõige tihedama laevaliiklusega veeteede hulka.

16. Lühiuudised

Itaalia välisminister Antonio Tajani kutsus Zelenskit üles kaasama rahuläbirääkimistesse lisaks Prantsusmaale ja Saksamaale ka Itaalia ja Poola.

Tajani sõnul peaksid õiglase rahu saavutamisele suunatud jõupingutused hõlmama Euroopa Liitu tervikuna, mitte üksnes väikest rühma liikmesriike. Samal ajal peab Euroopa jätkama Ukraina abistamist enda kaitsmisel.

Ukraina ja Kanada allkirjastasid deklaratsiooni, millega luuakse riikide vahel 100-aastane partnerlus, ning leppisid kokku uues kaitse- ja energiatoetuses. Kanada annab Ukraina gaasiostude rahastamiseks üle 430 miljoni dollari väärtuses laenugarantiisid, uue kaitseabipaketi, mis keskendub eelkõige õhutõrjele, ning 40 miljonit dollarit veteranide fondile. Zelenskõi sõnul allkirjastati ka esimene dokument kahepoolse droonileppe raames. Praegu viibib Kanadas väljaõppel 21 Ukraina pilooti.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.