Kindlustus: Kooliaasta algus toob parklatesse kaskokahjude laine

Pilt: Pexels

September toob inimesed tagasi linna, koolide ja lasteaedade ümbrus muutub tihedamaks ning parklates kasvab väikeste plekimõlkimiste arv. Balcia statistika järgi suureneb sügiseti kaskojuhtumite arv keskmiselt 10 protsenti. Kõige õnnetusterohkemas parklas, Ülemiste keskuses registreeritakse avarii praktiliselt ülepäeviti.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel toimus 2026. aasta esimesel poolaastal Eestis 17 851 liikluskindlustuse juhtumit ehk keskmiselt 104 juhtumit päevas. Parklatest oli kõige õnnetusterohkem Ülemiste keskus, kus aasta jooksul registreeriti 163 liikluskindlustuse olukorda. Kaskokindlustuse puhul selgub Balcia statistikast, et septembri algusega teeb registreeritud kahjude arv keskmiselt 10%-lise hüppe ja seda just eelkõige väikeste plekimõlkimiste arvelt.

„Suvel harjutakse hõredama liiklusega, kuid kooliaasta alguses tulevad tagasi hommikused ummikud, täis parklad ja kiired peatumised koolide ning lasteaedade ümbruses. Väikesed kokkupõrked on kiired tulema, aga ka sealt võib tulla märkimisväärne kahju,” lausus Balcia kahjukäsitluse juht Karl Lumi.

2025. aasta teisest poolaastast 2026. aasta esimese poolaastani registreeriti näiteks Ülemiste keskuse parklas 163 liikluskindlustuse juhtumit kogukahjuga 235 000 eurot. See tähendab keskmiselt üht juhtumit umbes iga 2,2 päeva tagant ning keskmise kahju suuruseks 1440 eurot. Plekimõlkimiste osas järgnevad Ülemiste parklale Lõunakeskuse parkla 100 juhtumiga, Rocca al Mare Kaubanduskeskus 79, Depo parkla 68, Kristiine Keskus 66 ja Järve Keskus 65 juhtumiga.

„Need numbrid näitavad hästi, et parklates on kõrgendatud oht. Seal on palju lühikesi manöövreid, vähe ruumi, segunenud jalakäijad ja autod ning tihti ka kiirustamine. Kooliaasta alguses lisandub sellele veel laste liikumine ja vanemate ajasurve,” ütles Lumi.

Keskeltläbi ligi kolmandik sellistest õnnetustest juhtub tagurdamisel. Lumi sõnul on selliste plekimõlkimiste juures oluline eristada liikluskindlustust ja kaskokindlustust. Kui parklas sõidab üks auto teisele otsa ja süüdlane on teada, käib kannatanu kahju tavaliselt süüdlase liikluskindlustuse kaudu. Teine olukord on siis, kui inimene sõidab ise vastu posti, äärekivi, seina või parklapiiret. Samuti siis, kui auto leitakse parklast kahjustatuna ja süüdlast ei õnnestu tuvastada.

„Liikluskindlustus hüvitab kahju, mille põhjustad teistele. Kui sinu enda auto saab kannatada ja vastutavat osapoolt ei ole, siis liikluskindlustusest abi ei ole. Sellisel juhul tuleb loota kaskokindlustusele,” rääkis Lumi.

Kui kahju on juba tekkinud, tuleks olukord kohe fikseerida. Pildistada tuleks sõidukeid, kahjustusi ja asukohta. Kui teine osapool on olemas, vahetage andmed. Kui kahjustaja on lahkunud, tasub vaadata, kas läheduses on turvakaameraid või tunnistajaid, ning võtta ühendust oma kindlustusandjaga.

„Parklas juhtunud väike kõks võib tunduda ebamugav vahejuhtum, mille saab hiljem ära klaarida. Tegelikult lähevad asjaolud hiljem kiiresti segaseks. Mida paremini on olukord alguses fikseeritud, seda lihtsam on ka kahjukäsitlus,” märkis Lumi.