Siseinfo: Kallaselt tahetakse ametikoht ära võtta
Avaldatud: 10 september, 2026
Kuvatõmmis. Euractivi käsutuses olevast dokumendist selgub, et EL-i liidrid lähevad aasta lõpuks toimuval tippkohtumisel vastamisi küsimuses, mis puudutab Kaja Kallase ja tema juhitava diplomaatilise teenistuse tulevikku.
See vaidlusi tekitav institutsionaalne arutelu tõuseb poliitilise päevakorra tippu, kuna Saksamaa ja Prantsusmaa on nõudnud Kallase juhitava Euroopa välisteenistuse (EEAS) ümberkorraldamist ja selle teema arutamist hiljemalt 2026. aasta lõpuks.
Euractivi saadud dokumendis visandasid Pariis ja Berliin oma nägemuse, mille kohaselt liidetaks 5000 töötajaga välisteenistus – kellest kolmandik on liikmesriikidest lähetatud diplomaadid – suuremas osas Euroopa Komisjoniga.
Konfidentsiaalses diplomaatilises ettepanekus väidetakse, et see on vajalik EL-i „tugevama, kiirema ja koordineerituma” välispoliitika võimaldamiseks.
Augustis koostatud ja enne eelmisel nädalal toimunud välisministrite kohtumist ringlusse lastud ühisalgatuse valmistas algselt ette Saksamaa ning seda täiendati hiljem Prantsusmaa ettepanekute põhjal.
Saksamaa oli oma ideed kirja pannud juba varasemas eraldi dokumendis, mis on samuti Euractivi käsutuses.
Kahe dokumendi võrdlus toob esile olulisi nüansse Saksamaa ja Prantsusmaa seisukohtades, viidates sellele, et riigid ei ole ühel meelel selles, kui suur peaks olema Kallase roll.
Prantsuse-Saksa dokumendis nõutakse sõnaselgelt, et Kallasest saaks komisjoni „täitevasepresident” – see punkt puudub Saksamaa algses dokumendis ja Berliin suhtub sellesse skeptiliselt, kuna soovib tugevdada Ursula von der Leyeni kui presidendi rolli.
Samuti seisab Prantsuse-Saksa dokumendis: „Kõrgele esindajale tuleb lõpuks anda volitused aluslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks.”
Ühisdokumendis tehakse ettepanek, et osa Euroopa Komisjoni kõige olulisemast tuumikust – peasekretariaadi välispoliitika osakonnad – alluks samadele riiklikele personalikvootidele, mis kehtivad juba välisteenistuses (EEAS) ja mille kohaselt peab vähemalt kolmandik töötajatest pärinema liikmesriikide välisteenistustest.
See suurendaks märkimisväärselt liikmesriikide valitsuste kontrolli EL-i välispoliitika kujundamise üle ja avaks komisjoni „mootoriruumi” liikmesriikide diplomaatidele, mis on olnud Prantsusmaa nõudmine.
See arutelu – mis on kõige olulisem institutsionaalne debatt pärast EL-i Lissaboni lepingu sõlmimist – on seotud läbirääkimistega aastate 2028–2034 eelarve üle, eeldatavasti jõuavad need läbirääkimised otsustavasse faasi detsembris toimuval maratonlikul tippkohtumisel.
Kaja Kallas on püüdnud reformiprotsessi üle kontrolli taastada, kritiseerides teravalt Prantsuse-Saksa plaani kui EL-i riikide seas ebapopulaarset. Ta väitis eelmisel nädalal, et tema rolli tugevdamine komisjonis osutub lõppkokkuvõttes teostamatuks, kuna välispoliitilisi otsuseid teeb tegelikult komisjoni president.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
