Täna on suitsiidiennetuspäev: küsimine, mitte vaikimine, päästab elusid

Foto: peaasi.ee

10. september on rahvusvaheline suitsiidiennetuspäev, mil fookuses on julgus märgata ja küsida. Peaasi.ee kutsub kõiki üles pöörama tähelepanu oma lähedastele ning mitte kartma küsida otse, kuidas neil tegelikult läheb, ka siis, kui vastus võib olla raske.

„Inimesed kardavad suitsiidist rääkida, sest usuvad, et enesetapust rääkimine paneb selle mõtte kellelegi pähe. See ei vasta tõele. Suitsiidimõtete kohta küsimine ei vallanda suitsidaalset käitumist, kui seda juba inimeses endas ei olnud. Vastupidi, see annab inimesele kergendustunde, keegi lõpuks küsib ja sellest tohib rääkida. Selleks, et saada abi, peab inimene oma enesetapumõtteid esmalt väljendama,” rääkis Peaasi.ee suitsiidiennetuse projektijuht Anna-Liisa Leppik.

Eelmisel aastal suri Eestis suitsiidi tõttu 180 inimest. Uuringute kohaselt mõjutab iga suitsiid keskmiselt 135 lähikondlast: pereliikmeid, sõpru, kolleege ja kogukonda laiemalt. See tähendab, et suitsiidi tagajärjed puudutavad Eestis igal aastal hinnanguliselt ligi 25 000 inimest.

„Tegemist ei ole üksikute traagiliste juhtumitega, vaid nähtusega, mis jätab sügava jälje väga suurele hulgale inimestele meie ümber. Suitsiidiennetus ei ole ainult spetsialistide ülesanne, vaid meie kõigi ülesanne. Iga inimene saab olla see, kes märkab ja küsib,” ütles Anna-Liisa Leppik.

Teismeeas on enesetapp üks peamisi surma põhjuseid, moodustades 2024. aastal ligi veerandi kõigist 10–19-aastaste surmadest. Enesetapukatseid toimub hinnanguliselt ligi kümme korda rohkem kui enesetapusurmasid.

Anna-Liisa Leppik ütleb, et sageli ei tea suitsiidikatse sooritajad, kas nad tahavad elada või surra. „Inimene, kes mõtleb enesetapust, soovib pigem, et tema valu lõppeks, mitte tingimata, et elu lõppeks. Kohese riski puhul tuleks pöörduda haiglasse, kuid vahepealsetel aegadel saame me ka omalt poolt aidata oma lähedastel neid mõtteid mööda saata. Selleks võiks küsida tema enesetunde kohta, teda toetavalt ja katkestamata kuulata, leida koos võimalusi, mis teeksid olukorra kergemaks ja koostada ohutusplaani ehk konkreetse tegevusjuhise hetkedeks, mil enesetapumõtted muutuvad tugevaks.”

Suitsiidiennetuspäeval avab Peaasi.ee Tallinnas, Tartus, Võrus, Pärnus, Kuressaares, Rakeveres, Põlvas ja Viljandis vaimse tervise kohvikud, kus vaimse tervise esmaabi koolituse läbinud vabatahtlikud pakuvad inimestele toetavat kuulamist ja vajadusel suunavad professionaalset abi kasutama. Vaimse tervise kohvikute lisainfo: https://peaasi.ee/suitsiidiennetuspaev/

Võimalused toetuse saamiseks:
Facebooki toetusgrupp „Elu pärast enesetappu: Toetusgrupp lähedastele”
Suitsiidi tõttu lähedase kaotanud on oodatud liituma Peaasi.ee modereeritud Facebooki tugigrupiga „Elu pärast enesetappu: Toetusgrupp lähedastele”. Kui oled sellise kaotuse läbi elanud, ei pea sa sellega üksi olema. Turvalises grupis saad jagada oma kogemusi, kuulata teisi ja leida tuge. Liituda saab siin: https://www.facebook.com/groups/2064108190416949/

Kuidas olla toeks lähedasele, kes on teinud enesetapukatse?
https://peaasi.ee/kuidas-olla-toeks-lahedasele-kes-on-teinud-enesetapukatse/

Kui sinu lähedane on võtnud endalt elu. Abimaterjal lähedastele ja nende toetajatele
https://peaasi.ee/kui-sinu-lahedane-on-votnud-endalt-elu-abimaterjal-lahedastele-ja-nende-toetajatele/

Kust saada abi?
Abi saamiseks saab vaimse tervise murega pöörduda perearsti poole.
Nõu saab küsida üleriigilisel tasuta perearsti nõuandetelefonil 1220.
Veebinõustamist pakuvad keskkonnad peaasi.ee ja lahendus.net

Kui tegemist on pakilise murega, siis helista:

Lasteabi: 116111 (24h)
Ohvriabi: 116006 (24h)
Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)
Emotsionaalse toe telefon (eesti, vene, inglise keel): 116 123 (nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga päev ajavahemikul 10-24)

Kui sinu või kellegi teise elu on ohus, siis helista hädaabi numbril.
Kiirabi: 112 (24 h)