Läti küsib Euroopa Liidult idapiiri tugevdamiseks 7 miljardit eurot

Kuvatõmmis.

Läti peaminister Andris Kulbergs ütles kolmapäeval 9. septembril, et Läti vajab järgmise seitsme aasta jooksul 7 miljardit eurot oma idapiiri – mis on ühtlasi Euroopa Liidu välispiir – tugevdamiseks.

Riia konverentsi ärifoorumil esinedes tõi Kulbergs esmalt Läti teistele EL-i liikmesriikidele eeskujuks, märkides, et riik kulutab järgmisel aastal kaitsele 5% oma sisemajanduse koguproduktist (SKP). Seejärel tegi ta väikese statistilise arvutuskäigu, väites, et kui arvesse võtta ka sisejulgeoleku meetmeid, tõuseb julgeolekule kulutatav summa 6,4 protsendini SKP-st, vahendab lsm.lv.

„Arvan, et see on selge eeskuju kõigile Euroopa riikidele ja teistelegi,” sõnas ta, kuid lisas, et isegi sellistest kulutustest ei piisa EL-i välispiiri kaitsmiseks agressorite eest.

„EL peab eraldama rohkem ressursse liidu julgeolekule ja kaitsele,” rõhutas peaminister. „Usun, et kui suudame oma eeskujuga näidata, et oleme selleks võimelised, võivad sama eeskuju järgida ka kõik teised EL-i riigid.”

„EL-i järgmises mitmeaastases finantsraamistikus vajab Läti EL-i idatiiva tugevdamiseks seitsme aasta jooksul seitse miljardit eurot,” ütles Kulbergs kuulajatele.

„Paljud teist on küsinud: „Kust see 7 miljardit tuleb? Miks ta räägib 7 miljardist?“ Võin teile selgitada – see on üsna lihtne,” sõnas ta.

Tema arutluskäigu kohaselt kaotavad EL-i idatiiva liikmesriigid Ukraina sõja tõttu ligikaudu 1,8 protsenti oma SKP-st.

Ta väitis, et alates 2022. aastast on Läti investeerinud miljard eurot EL-i välispiirile Venemaa ja Valgevenega, märkides, et see summa on „see, mida oleme ise teinud”. Siiski tuleb märkida, et EL-i algatused nagu Euroopa Kaitsefond on juba eraldanud märkimisväärset kaasrahastust arvukatele Läti kaitsevaldkonna projektidele.

Suur osa Läti kaitse-eelarvest kulub sõjatehnikale – sealhulgas Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi, Hollandi ja Soome ettevõtetelt hangitavale –, mistõttu tuleks seda käsitleda kui raha sissevoolu nende riikide sõjatööstusesse, põhjendas ta.

„Me kulutame kõige rohkem, investeerime kõige rohkem ja kannatame samal ajal kõige rohkem,” ütles Kulbergs, tehes oma sõnade rõhutamiseks valuliku näo.

„Me laename raha ELi välispiiri kaistmiseks,” ütles ta, enne kui asus selgitama, et piirkondadel ei tohi lasta majanduslikult ja sotsiaalselt soikuda.

Vaatamata lubadusele seda teha, ei täpsustanud ta siiski, kuidas või miks jõuti just 7 miljardi euro suuruse summani.

Varem oli ta öelnud: „Kaitse ja julgeolek on ainsad valdkonnad, mis õigustavad laenatud raha kulutamist. Kõik muu peaksime ise teenima. See ei ole jätkusuutlik. Me ei saa rajada julgeolekut laenurahale – see ei saa olla meie pikaajaline poliitika; me peame rohkem teenima ja oma võlakoormust vähendama.” Need sõnad võivad tulevastes eelarvearuteludes taas päevakorda tõusta, kui ta peaks peaministrina teise ametiaja saama.