Uus seadus teeb telefonide ja tahvelarvutite parandamise lihtsamaks. Mis täpsemalt muutub?

Anu Neemelo. Pilt: Tele 2

31. juuliks pidid Euroopa Liidu riigid üle võtma Right to Repair ehk parandamisõiguse direktiivi, mille eesmärk on vähendada olukordi, kus veel kasutuskõlblik, kuid defektne seade liiga kiiresti uue vastu vahetatakse. Tele2 logistika- ja kaubamüügivaldkonna juhi Anu Neemelo sõnul tähendab see tarbijale mitmeid uusi õiguseid.

Praegu on Euroopa Liidus tagatud elektroonikaseadmetele vähemalt kaheaastane müüja vastutus ehk garantii. Right to Repair loob tarbijatele uued õigused nii garantii ajal kui ka pärast selle lõppemist. Uued reeglid laienevad kindlatele tooterühmadele: näiteks mobiiltelefonidele, tahvelarvutitele, kuvaritele ja erinevatele kodumasinatele.

Tele2 logistika- ja kaubamüügivaldkonna juhi Anu Neemelo sõnul nõuab uus regulatsioon näiteks seda, et tarbija saab seadme tootjalt nõuda defektse toote parandamist ka pärast garantiiaja lõppemist. „Kui ostust on kaks aastat möödas ja tootel ilmneb defekt, siis uute reeglite järgi peab tootja seadme mõistliku aja jooksul tasuta või mõistliku tasu eest parandama. Oluline on aga märkida, et garantiiaja lõppemisel peab pöörduma otse tootja, mitte enam müüja poole,” selgitas ta.

Teine oluline muudatus puudutab olukordi, kus viga ilmneb garantii ajal. „Kui inimene valib näiteks defektse telefoni asendamise asemel parandamise, pikeneb garantii uute reeglitega ühe korra ühe aasta võrra,” ütles Neemelo.

„Uued reeglid piiravad ka tootjate võimalust remonti põhjendamatult takistada. Näiteks ei tohi tootja keelduda seadme parandamisest üksnes sellepärast, et seda on varem remontinud mõni teine teenusepakkuja,” lisas ta.

Garantii igas olukorras ei päästa

Neemelo sõnul on aga oluline eristada müüja ja tootja vastutust ning enda vea tõttu tekkinud kahju. „Kui telefoni näiteks maha pillad ja ekraan katki läheb, siis sellele garantii ega uued reeglid ei kehti. Küll aga kaitseb ootamatute olukordade vastu tarbijat seadmekindlustus,” märkis ta.

Neemelo sõnul ei ole ka uute reeglitega mõistlik telefoni ega tahvelarvutit lõputult remontida, sest isegi töökorras seade jõuab ühel hetkel punkti, kus selle kasutamine muutub turvariskiks.

„Tootjad pakuvad telefonidele ja tahvelarvutitele teatud perioodi jooksul turvauuendusi, mille lõppemisel ei parandata enam uusi avastatud turvaauke. Konkreetne aeg oleneb tootjast ja telefonist: uutel tippmudelitel kestavad turvauuendused alates selle turule toomisest kuni seitse aastat, vanematel ja soodsamatel nutiseadmetel tavaliselt 3-4 aastat. Kui see aeg on läbi ja telefonist või tahvelarvutist leitakse mõni uus turvaauk, mida kurjategijad saaksid ära kasutada, ei pruugi tootja enam sellele reageerida,” ütles ta.

Samuti ei suuda vanemad telefonid kasutada tänapäevase mobiilivõrgu võimalusi. „Näiteks ei pruugi need toetada 5G-d või VoLTE-t ehk kõnede tegemist 4G-võrgus, mille abil paraneb kõnekvaliteet ja ühenduse kiirus,” lisas Neemelo.

Eestis on parandamisõiguse direktiivi üle võttev eelnõu praegu Riigikogu menetluses. Eelnõu seletuskirja järgi võtab Eesti direktiivi üle minimaalses nõutud ulatuses ega lisa omalt poolt täiendavaid kohustusi.