Viimane aeg tegutseda: juuni lõpust hakkab ettevõtetele kehtima uus euronõue
Avaldatud: 10 juuni, 2025
Irina Kõiv. Foto: Jake Farra Alates 28. juunist peavad Eestis tooteid või teenuseid pakkuvad ettevõtted tagama, et nende veebilehed vastavad ELi digiligipääsetavuse nõuetele ning oleksid kasutatavad ka erivajadustega inimestele.
Praegu kehtivad digiligipääsetavuse nõuded üksnes avalikule sektorile, kuid alates juuni lõpust laienevad need ka erasektori veebilehtedele ja mobiilirakendustele. Erand tehakse vaid mikroettevõtjatele ehk ettevõtetele, kus on alla 10 töötaja ja aastakäive ei ületa 2 miljonit eurot.
„Viimastel aastatel on veebilehtede ligipääsetavusest räägitud, kuid sellele kuluv töömaht tuleb paljude ettevõtjate jaoks üllatusena,” selgitas Net Groupi analüütik ja tiimijuht Irina Kõiv.
Kuigi jutt järjekordsest Brüsseli direktiivist võib tekitada ettevõtjates trotsi, osutab Kõiv, et eesmärk on tagada võrdne kohtlemine kõikidele inimestele. „Ärilisest vaatenurgast tähendab digiligipääsetavuse nõuete eiramine, et suur hulk potentsiaalseid kasutajaid jääb teenusest kõrvale.”
Kas on veel lootust tähtajaks muudatused ära teha?
Digiligipääsetavuse nõuete jõustumiseni jääb vähem kui kuu, kuid kiire tegutsemise korral on veel võimalik enne suvepuhkusi vajalike töödega alustada ja suve lõpuks valmis jõuda.
„See, kui kaua kulub ühe veebikeskkonna digiligipääsetavaks tegemisele, sõltub väga erinevatest asjaoludest,” ütles Kõiv. „Alates sellest, kuidas on kood üles ehitatud, kas on kasutatud standardseid komponente või on need rätseplahendusena loodud. Samuti mängib rolli, kas lisaks veebile on ka mobiilirakendus ja mitut brauserit peab veebirakendus toetama,” lisas ta.
Võib juhtuda, et olemasoleva veebilehe ümber tegemine osutub kallimaks ja ajamahukamaks kui päris uue keskkonna loomine. „Palju sõltub ka sellest, kui suure prioriteediga on ettevõtjale digiligipääsetavuse tagamine ja millised vahendid on selleks eraldatud. Sõltuvalt sellest saab arendusmeeskond võimalikke lahendusi pakkuda,” selgitas Kõiv.
„Oleme erinevates projektides teinud palju tööd digiligipääsetavusega ja saanud ka omad õppetunnid. Saadud kogemuste põhjal oskavad meie testijad rakendusi auditeerida ja välja tuua olulised puudujäägid. Meie arendajad omavad kogemust puudujääkide eemaldamisel või pakuvad võimalikke alternatiive,” kirjeldas Kõiv IT-ettevõtte poolt avanevat vaadet.
Mis on digiligipääsetavuse nõue ja kellele see kehtima hakkab?
Selleks, et veebilehed ja mobiilirakendused oleksid kasutatavad erivajadustega inimestele ja üldiselt mugavad kasutada kõikidele inimestele, võetakse Eesti seadusandlusse üle Euroopa Liidu direktiiv, mille alusel peavad avaliku sektori veebilehed järgima Euroopa digiligipääsetavuse standardit.
Kokku sätestab standard umbes 100 nõuet nii mobiilirakendustele kui veebilehtedele. Mõningad nõuded on tingimuslikud ehk kohustuslikud vaid spetsiifilistele veebidele ja rakendustele. Suurem osa eranditult kohustuslikest nõuetest põhinevad omakorda rahvusvahelisel digiligipääsetavuse suuniste standardil WCAG.
Digiligipääsetavuse nõuete täitmist veebilehtedele ja mobiilirakendustele hakkab jälgima Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet, kellel on mittevastavuste korral õigus sekkuda ning teha ettekirjutusi.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
