Minister Sutt Tšornobõli katastroofi 40. aastapäeval kohapeal: ebakompetentsus lasi katastroofil sündida. Kurjus laseb sel jätkuda

Minister Sutt tuumajaama ees. Foto: Kliimaministeerium

Täna, 26. aprillil möödub 40 aastat Tšornobõli tuumakatastroofist, mida meenutati jaama juures rahvusvahelisel konverentsil. Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt kinnitas visiidil Tšornobõli jaama, et Eesti panustab Ukraina energiataristu taastamisse. Sealjuures toetab Eesti rahaliselt ka Vene drooni kahjustatud uue metallsarkofaagi parandustöid.

„Nelikümmend aastat tagasi maksime kõik Nõukogude režiimi ebakompetentsi ja salatsemise eest erakordselt kõrget hinda, aga täna laseb katastroofil jätkuda puhas kurjus,” ütles täna endise tuumajaama veerel energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Möödunud aasta 14. veebruaril sai jaama ümbritsev kaasaegne kaitsekest tabamuse Vene droonilt, mis seda oluliselt kahjustas. Kesta täielik taastamine on väga kulukas ja aeganõudev projekt.

Minister Sutt lisas, et Tšornobõl ei olnud Eesti jaoks kunagi lihtsalt kauge tragöödia. „Tuhanded eestlased osalesid katastroofi tagajärgede likvideerimisel. Kodus otsisid inimesed võimalusi end radioaktiivse saaste eest kaitsta, kuid ennekõike otsiti usaldusväärset teavet. Seda oli vähe. Parimal juhul jõudis see inimesteni läbi raudse eesriide pragude. Kõik see on siiani osa meie kollektiivsest mälust.”

Suti sõnul on Tšornobõli jaama õppetunnid endiselt vajalikud. „Tšornobõli jaama kõrval asub Prometheuse kuju. Katastroof omakorda on üks ehedamaid näiteid, et inimkonna tõsiste vigade tagajärjed võivad olla tagasi pöördumatud. Tšernobõli õppetund ei tohi kunagi tuhmuda – läbipaistvus, teaduspõhisus ja pühendumine ohutusele ei saa olla pelgalt hüüdlaused,” rõhutas Sutt.

„See ei tähenda pimedat hirmu. Ukrainal on tuumaenergia riskidega väga lähedane kogemus, aga eelmisel aastal täitis tuumaenergia 60% nende elektrivajadusest. Oleme ka Eestis jõudnud arusaamani, et tuumaenergia võiks tulevikus kuuluda meie energiaportfelli, mistõttu hindame rahvusvahelist kogemust ja teadmisi senisest isegi enam,” lisas minister.

Rahvusvahelisel konverentsil osalejad kinnitasid ühisavalduses toetust Ukrainale, mõistsid hukka rünnakud tuumataristule ning rõhutasid Venemaa vastutusele võtmise olulisust. Jätkatakse ka rahalist panustamist rahvusvahelisse fondi Ukraina taastamiseks. Ministri kinnitusel toetab Eesti metallsarkofaagi taastetöid 75 000 euroga. „Jätkuvad rünnakud Ukraina energiataristu vastu näitavad, kui haavatav võib olla meie ühine energiaruum. Seetõttu on oluline, et seisame Ukraina kõrval nii tema taastamisel kui kaitsmisel. Ukraina energiataristu taastamine ei ole pelgalt ühe riigi üles ehitamine, vaid investeering Euroopa julgeolekusse ja energiasõltumatusse,” rääkis Sutt.

Pühapäeval toimus Kiievis ka Eesti-Ukraina energiakoostöö foorum, mille avas minister Sutt. Foorum tõi kokku riigiasutused, ettevõtted ja eksperdid, et arutada konkreetseid koostöövõimalusi Ukraina energiataristu taastamisel ja moderniseerimisel. Ministri sõnul on Eesti ja Ukraina koostöö energiapartneritena viimastel aastatel oluliselt süvenenud ning saame ukrainlastega jagada juba ka reaalseid lahendusi.

Delegatsiooni kuuluvad lisaks ministrile Kliimaministeeriumi, Välisministeeriumi ja Riigikantselei esindajad ning Eesti suursaadik Ukrainas Annely Kolk. Visiidil osalevad ka mitmed Eesti energiaettevõtted, kes otsivad võimalusi aidata kaasa Ukraina energiataristu taastamisele ja Ukrainalt õppida.

Samal teemal

Viimased uudised

Foto: Päästeamet

Saaremaal hukkus elumaja tulekahjus kaks inimest

Minister Sutt tuumajaama ees. Foto: Kliimaministeerium