Riigikontroll: Eritähelepanu Kagu-Eesti arengule eksisteerib rohkem paberil kui päriselus

Ehkki Kagu-Eesti tegevuskava, mis lubab piirkonnale eritähelepanu, on saanud Vabariigi Valitsuse heakskiidu, on see jäänud suuresti vaid paberile, leiab Riigikontroll täna avaldatud aruandes. Tegevuskava pole ministeeriumide valikuid suuremat mõjutanud ja Kagu-Eesti mahajäämus ülejäänud Eestist nii rahvastiku- kui majandusarengu mitmete näitajate osas püsib.

„Eritähelepanu kindla piirkonna arengule on poliitiline valik, kuid kui mõnele regioonile on otsustatud pöörata sellist tähelepanu, ei peaks see jääma praktilise sisuta ja näiliseks,” leidis riigikontrolör Janar Holm. „Sama kehtib regionaalarengu kohta üldiselt. Ilma mõjuta ja asjatut lootust andvate riigi strateegiadokumentide kiht on paraku juba üsna paks.”

Kagu-Eesti mahajäämus paistab välja mitmete statistiliste näitajate põhjal, millega regionaalarengut jälgitakse. Näiteks tervena elada jäänud aastate arvestuses asuvad kolm kõige kehvema näitajaga maakonda kõik Kagu-Eestist, tööviljakuse näitaja poolest kuuluvad kolme kõige kehvema sekka kaks Kagu-Eesti maakonda. Samuti on muu Eestiga võrreldes Kagu-Eestis rohkem elektririkkeid 1000 elaniku kohta ning suuremad raskused kruusateede tolmuvabaks muutmisel ja kiire internetiühenduse väljaarendamisel.

Kõiki neid probleeme peaks aitama lahendada Kagu-Eesti tegevuskava, kuid paraku see nii ei ole. Kava annab küll hea ülevaate nendest probleemidest, ent jätab need paljuski meetmetega katmata. Tegevuskava toimeloogika on püüda seostada valdkonnapoliitikates juba nii või teisiti olemasolevad tegevused ja meetmed Kagu-Eesti probleemidega, mitte aga vastupidi, et probleemist lähtudes kujundataks sobilik meede või töötataks välja täiesti uus sobiv meede probleemi lahendamiseks. Sellisel kujul jätab tegevuskava avalikkusele eksliku mulje, et probleemidega tegeletakse ja osa näitajaid isegi paranevad, kuigi tegelikult ei ole probleemid, meetmed ja seirenäitajad kavas omavahel seostatud, meetmeid on vähe ning nendegi mõju seirenäitajatele ei ole kindlaks tehtud. Järeldus Kagu-Eesti tegevuskava kohta on põhimõtteliselt laiendatav ka Ida-Viru tegevuskavale ning üldisele regionaalse arengu tegevuskavale, kuna kõigi nende kavade toimeloogika on sarnane. Juba 2015. aastal osutas Riigikontroll oma iga-aastases ülevaates Riigikogule, et nende kavade lisandväärtus on küsitav.

Ehkki nende kavade koostamist ja täitmist koordineeriv Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei ole vähese mõjuga rahul, ei ole ministeerium suutnud olukorda Vabariigi Valitsuses arutelule tuua. Samas on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel otsitud võimalusi uuteks regionaalarengu strateegilise juhtimise lahendusteks (regionaalsed arengulepped), mis käsitlevad osalt samu probleeme. Ei ole selge, mis saab olemasolevatest ja on oht, et ilma mõjuta strateegiadokumentide hulk kasvab veelgi.

Riigikontroll soovitas regionaal- ja põllumajandusministril esitada 2026. aasta jooksul Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise päevakorda ettepanek kujundada Vabariigi Valitsuse tasemel seisukoht, kas ja kuidas Kagu-Eesti tegevuskava, Ida-Virumaa tegevuskava ja regionaalse arengu tegevuskavaga edaspidi jätkata. Suures plaanis on kaks võimalust. Panna need kavad siduvate kokkulepetega Vabariigi Valitsuse tasemel sisuliselt toimima, nii et probleemid on meetmetega vastavuses, meetmete mõju on võimalik seirata ja vajaduse korral meetmeid korrigeerida või kui selliseks sisuliseks lähenemiseks valmisolek puudub, ei ole mõtet piirkondade elanikele võltslootust pakkuda ning pigem võiks selliste ilma mõjuta kavadest koostamisest loobuda.

Regionaal- ja põllumajandusminister möönis oma vastuses, et Kagu-Eesti tegevuskava ei ole dokumendina, mis ei kuulu riigi strateegilise planeerimise raamistiku dokumentide hulka ning on kinnitatud regionaalministri käskkirjaga, piisav regionaalarengu suunamiseks, kui puuduvad kokkulepped valdkonnaministeeriumidega vajalike meetmete rahastamiseks ning lubas esitada 2026. aasta novembriks täpsema tegevusplaani ning vastavad ettepanekud valitsuskabineti aruteluks.

Taustaks:

Riigikontroll analüüsis, kuidas on täidetud Vabariigi Valitsuse otsust osutada Kagu-Eesti regionaalarengule eritähelepanu ja mil määral aitab antud eesmärgile kaasa selleks otstarbeks välja töötatud Kagu-Eesti tegevuskava.

Regionaalpoliitika kujundamine ja elluviimine on üks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi REM) põhiülesannetest. Eesmärk on jälgida piirkondlikku arengut üle Eesti ning sekkuda meetmetega, mis piirkondade arengueeldusi tasakaalustavad ja mahajäämust arengus vähendavad.

Regionaalpoliitika või piirkondade tasakaalustatud areng on viimase kümne aasta tagasivaates olnud eraldi teemaplokina pea kõikides Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammides. Sagedamini korduvad väljakutsed on olnud maapiirkondade arengu ja rahvastiku püsimine, regionaalsete töökohtade loomine ja ettevõtluse soodustamine, avalike teenuste ja infrastruktuuri kättesaadavus üle Eesti, riigiasutuste ja investeeringute hajutamine ning regionaalsete eripärade arvestamine Euroopa Liidu toetuste rakendamisel.

Aastatel2014–2020 kehtis Vabariigi Valitsuse korralduse alusel regionaalarengu strateegia ja selle rakendusplaan, mis olid samaväärsed riigi muude valdkondlike arengukavadega. Aastate 2014–2020 regionaalarengu strateegia lõppedes leiti, et regionaalarengut koordineerivate tegevustega tuleb jätkata, kuid edaspidi tegevuskava vormis. 2022. aastal tegi Vabariigi Valitsus regionaalministrile ülesandeks kehtestada regionaalse arengu tegevuskava, samuti uuendatud Ida-Virumaa tegevuskava ja Kagu-Eesti tegevuskava ning nende ühine rakendusplaan oma käskkirjaga. Valdkondlikele ministeeriumitele pandi kohustus arvestada valitsemisalade tegevustes rakendusplaaniga ja osaleda kavade seires. Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus näitab, et regionaalareng vajab keskset koordinatsiooni ning Ida-Viru ja Kagu-Eesti piirkond selles eritähelepanu.

Aruande täisteksti leiab siit:

https://www.riigikontroll.ee/auditiaruanded/regionaalarengu-juhtimine-kagu-eesti-naitel

Samal teemal

Viimased uudised