ARVAMUS: aus inimene on hakanud Eesti riiki kartma
Avaldatud: 26 aprill, 2026Kunagi ütles president Toomas Hendrik Ilves jälitustegevuse kohta, et ausal inimesel pole midagi karta. Nüüd aga selgub, et ka ausad inimesed jäävad hammasrataste vahele.
Küllalt mõtlemapanev oli tippadvokaat Paul Kerese intervjuu ETV ajakirjanikule Mirko Ojakivile, kus ta ütles, et ausad inimesed on hakanud menetlusi kartma. Kui inimese suhtes algatatakse kriminaalmenetlus, mis kestab järgmised neli aastat, mille tulemusena kas siis süüdistusest loobutakse või mõistetakse õigeks – see on ikkagi väga vastik asi inimesele. „Mõned inimesed kaotavad tervise, mõned inimesed kaotavad elu, mõlemat on juhtunud, ma olen ise oma silmaga näinud,” sõnas Keres.
Võtab sõnatuks, eksole.
Ehk sisuliselt on tagasi tulnud nõuka aeg, kus samuti pealtnäha ausaid inimesi samamoodi surnuks menetleti. Praegu armastatakse rääkida, et nõuka aeg oli teistsugune, kuna see polnud õigusriik. Aga kas saab tänapäeva Eestit saab nimetada kogu selle info valguses enam õigusriigiks?
Nagu ütles Keres, siis sisuliselt on jälitusasutustel mõjuvõim rahvasaadikute üle. Ehk siis me ei saa enam Eesti puhul rääkida õigusriigist.
On šokeeriv kuulda, et Eestis jälitatakse kümneid tuhandeid inimesi. Pealtkuulamise kaudu jälitatakse mitte ainult kahtlustatavaid, vaid ka neid inimesi, kes kahtlustatavatega suhtlevad või nendega meilivahetust ja telefonikõnesid peavad. Nüüd on teada, et kõiki neid inimesi sellest ei teavitata. Olgu nad siis kasvõi advokaadid. Seda, kui paljusid inimesi tegelikult pealt kuulatakse, sellises kõige klassikalisemas jälitustegevuse vormis, pole isegi teada.
Endine minister ja Riigikogu liige, Rahvaliidu juht Villu Reiljan ütles kuulsaks saanud lause, et kusagil struktuurides on kallutatud jõud. Selle peale naerdi, aga nüüd selgub, et see on tõeks saanud. Struktuurides ongi kallutatud jõud.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) ütles, et praegune sideandmete kogumise lausaline süsteem ei kõlba, kuna see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja see tuleb ära muuta. Selle peale teatas aga justiitsministeerium, et praegune süsteem on täiesti korras. Ehk siis minnes vastuollu Euroopa kohtu ja riigikohtuga, ütles justiitsministeerium Eesti kohtule, et praegusel süsteemil ei ole mitte midagi viga ja ta ei riku Euroopa Liidu põhiõiguste hartast tulenevaid õigusi ja ta ei riku ka Eesti põhiseadust. Kui Eesti riik ise ei täida oma kohtuotsuseid ja sülitab Euroopa kohtuotsustele, siis tekib küsimus, et mida saab inimene teha enda õiguste kaitseks üleüldse?
Lõppkokkuvõttes meenutab elu Eestis Franz Kafka kuulsat teost Protsess, kus kirjeldatakse menetlust menetluse pärast. Nagu rääkis advokaat Keres, siis said ühe juhtumi puhul rahalist kasu nii Eesti riik kui Tartu linn, aga ometi algatati menetlus ja kulutati kohtu-uksi, mille käigus riik kaotas 300 000 eurot.
Keres toob välja ka põhjuse, miks me oleme selleni jõudnud: kuigi Eesti põhiseadus ei võimalda nn kummist paragrahve karistusõiguses, on seadused ometi kummist. Eesti süsteem ei võimalda kohtupraktikal midagi paika panna, seetõttu peab seadusandja kehtestama reeglid ning kohus kohaldab neid.
Kummist seadused omakorda on kasulikud jälitustegevuses. Nagu Keres tunnistas, siis ühe krimasja uurimise varjus jälitati hoopis üht erakonda.
TARMO PIIRMANN,
ettevõtja, Isamaa erakond









