Vana kuld: kliima soojenes juba 100 aastat tagasi – Eestis mõõdeti 50 kraadi sooja
Avaldatud: 11 juuli, 2023
Nagu selgub 1932. aasta uudistest, siis soojenes Eestis kliima juba 100 aastat tagasi. Tol ajal ei kaasnenud sellega suuremat sorti hullust ja väiteid, et kohe on käes maailma lõpp.
Probleemid oli maalähedasemad, nagu põldude olukord ja saagikus.
Võru Teataja kirjutab 28. juulil 1932:
Eestis 50 kraadi sooja!
Kohutaw kuumuslaine – wihma wõimalus nadala lõpul suure küsimärgi all.
Wili kõrbeb, juurwiljade kasw on seisma jäänud.
Wiimastel päewil on Eestit taas tabanud kuumuslaine Esmaspäewal näiteks oli Wiljandis päikese käes 50° sooja, Walgas 48°, Wõrus ligi 40°. See on kuumus, millist pole Eestis hulgal ajal olnud. Keskpäeval muutub kuumus otse wäljakannatamatuks. Pikemat aega päikese käes olla on täiesti wõimatu. Lilled ja põõsad langevad sellises leitsakus longu.
Kuumuselaine pole wallutanud praegu kogu Euroopat, waid tema wõimuses on ainult Ida-Euroopa ja eriti Soome ning Läänemere idarannik.
Teisipäeva hommikul oli Prantsusmaal, Helweetias ja Inglismaal 13-16 kr. sooja. Sealne jahedus on tingitud Lääne-Euroopa madalrõhust. Wiimase mõjutusel sadab sääl wihma. Nimetatud madalrõhkkond liigub aeglaselt ida poole ja wõimalik, et nädala lõpuks jõuab see juba Eestissegi. Ent see kohalejõudmine seisab weel tugeva küsimärgi all, sest karta on, et madalrõhkkond ei suuda siin walitsevast tugewast kuumuselainest läbi murda. Kui aga madalrõhkkond tõesti kohale ilmub, siis on oodata ka suuremat wihmasadu, mis oleks hädawajalikeks rohuks janunewatele põldudele.
Pikaldane põud ja liig kuiwad ilmad on oma mõju ka juba suwiwiljade kaswu pääle avaldanud. Wiljade kõrre kasw on jäänud seisma ja hakanud tera kaswatama. Lina õitsemine on täies hoos, kuna nisu ja kartuli õitsemine alles alanud. samuti on kaeral ja odral wiljapää wäljas. Kaua oodatud wihm, mis oleks suwewiljade kaswu parandanud, jääb nähtawasti tulemata, ja kuigi tuleb, siis on see juba hilinenud, arendada wõib see ainult wilja tera kaswu.
Wihmasadusid, kuigi oli, siis said seda waid teatud kohad, ja seegi tuli niiwõrd tugewal walinal, et wesi põllult üle jooksis ja seega põldu wähe niisutas. Imestatakse selle üle, et kuidas suutsid wiljad sellisenagi kaswada, sest kohati leidub päris rahuldawaid wiljapõlde, mis tõotawad hääd saaki anda.
Rohkem on põua all kannatada saanud hilisemad wiljad nagu oder ja lina. Lina omast kasvult on lühem läinud aastasest kasvust ja kui teised põlluwiljad pääle õitsemist weel hästi paraneda ja pikemaks sirguda wõiwad, siis jääb linakiu pikkus enam-wähem samaks ja hakkab seemet kasvatama. Ka on odrapõllud kaswult lühidaks jäänud ja wiljapea asemel leidub tungalpäid.
Üldiselt on warajaselt külitud põlluwiljad hästi paremad hilisematest, sest külwi alul oli niiskust rohkesti ja orased said selle tõttu hästi tugewalt juurduda.
allikas: Võru Teataja, 28. juuli 1932
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Küsitlus
Loading ...
Küsitlus
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
