Uuring: Eesti lapsed alustavad rahaasjadega lõunanaabritest varem
Avaldatud: 30 juuni, 2026
Pilt: pexels Varasem praktiline kokkupuude rahaga on üks põhjuseid, miks Eesti lapsed paistavad Balti riikide võrdluses silma paremate rahatarkuse näitajatega.
SEB uuringu kohaselt on Eestis pangakonto 7-17-aastastest lastest lausa 87 protsendil. Lätis on see näitaja 73% ja Leedus 72%. Samuti on Eestis oluliselt rohkem neid lapsi, kellel on pangakaart. Kui Leedus on pangakaart umbes pooltel lastest (51%), siis Eestis on pangakaardiga lapsi 78 protsenti.
Enamik Eesti (61%) ja Läti lapsi (54%) saavad oma esimese pangakaardi juba algklassides ehk 7–10 aasta vanuselt. Leedus saadakse pangakaart suures osas hilisemas vanuses, lähemale teismeeas. Üle poole Leedu lastest (55%) saavad kaardi 11-14-aastaselt.
SEB noorte valdkonna juht Victoria Tkatš nentis, et Eesti paistab silma just sellega, kui varakult lapsi digirahaga harjutatakse. „Lapse varajane kokkupuude pangakaardi ja -kontoga ei peegelda ainult digiharjumust, vaid vanemate valmisolekut anda lapsele rahaga toimetamisel vastutus. See kogemus peegeldub ka rahatarkuse näitajates. Varasemad uuringud tõestavad, et Eesti noored on rahaasjades lõunanaabritest teadlikumad ning nad ka koguvad ja investeerivad tänaseks aktiivsemalt,” ütles Tkatš.
Laste rahaasjade jälgimises on valdav vabakasvatus
Koos pangakaardi omamisega kasvab ka laste iseseisvus, mis nõuab lapsevanemate kontrolli ja nõuandeid. Eestis ja Lätis on lapse rahaasjade jälgimine väga sarnane: vaid ligikaudu veerand vanematest kontrollib lapse kontot pidevalt, 50% teevad seda aeg-ajalt ja 27% ei jälgi lapse rahakasutust üldse.
Leedus on pilt aga märksa kontrastsem. Ühelt poolt on seal rohkem vanemaid, kes jälgivad lapse rahaasju järjepidevalt (30%), kuid teisalt paistab silma ka suurem hulk vanemaid, kes seda üldse ei tee (37%). Rahaasjadele viskab pisteliselt pilgu peale 34% vanematest.
„Digirahastumise ajastul ei tähenda laste iseseisvus kontrolli kadumist, vaid pigem selle muutumist. Igapäevased otsused on küll rohkem lapse käes, kuid vanemal on samal ajal parem ülevaade ja võimalus suunata. Samas tundub, et Baltikumi lapsevanemad harrastavad valdavalt rahaasjades tasakaalukat lähenemist ja rida-realt kulude kontrollimist on vähe,” ütles Tkatš.
Tänavuse SEB Balti riikide lapsevanemate uuringu viis läbi Norstat 2026. aasta aprillis. Küsimustele vastas kõigis kolmes riigis 1000 7-17-aastase lapse vanemat.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
