Sõja ülevaade: 1587. päev – Ukraina oli edukam
Avaldatud: 29 juuni, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. juuni 2026:
Ukraina oli edukam ja päriselt sõjas olemine hakkab venemaalastele üha enam tunda andma nii venemaal kui okupeeritud aladel.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Päris valus põhiliselt okupeeritud aladel.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: olukord paraneb.
6. Siversk: vist ütleks, et dünaamiline.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: üks küla vabastati ja teine kaotati.
10. Herson: muutusteta.
11. „Õiget bensiinimarki pole alati võimalik leida.” putin pehmendas venemaal valitsevat kütusepuudust.
12. Krimmis on kütusepuuduse tõttu alanud massilised koondamised.
13. venemaa keskpank võib kütusešoki tõttu peatada oma baasintressimäära langetamise.
14. putin süüdistas Läänt katsetes venemaast vabaneda ja lubas tagada oma piiride puutumatuse.
15. Ebasõbralike riikide kodanike hoiused venemaa pankades blokeeritakse.
16. Lühiuudised
Kui vene kaugmaadroonide arv väheneb, siis Ukraina omade arv tõuseb ja vahed kärisevad üha suuremaks.
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 249 lahingukonflikti ehk seni veel jätkub vene poole kevad-suvine pealetung, aga õige õrnalt on miskit tõrke moodi nihet tunda ning võimalik, et lisaks kaugmaadroonidele hakkab üha enam mõju avaldama keskmaadroonide tegevus ning igasuguse logistika halvamine rindejoonest kaugemal hakkab kipub kärpima vene poole edenemisi.
Senised aktiivsed sektorid ikka samad, aga Lõmani ja Slovjanski suund kokku andsid 49 kontakti, mis on vist kahe lõigu rekord koosarvestatult.
Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku, kasutas kaheksat raketti, viis läbi 80 õhurünnakut, heites alla 235 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 8682 kamikaze-drooni ja viis läbi 3070 kaudtulelasku, sealhulgas 53 mitmikraketisüsteemidega. Jätkuvalt on kõrged nii kaudtulevahendite kui muu tagalatoetuselemendi kaotuste number.
Meitega sarnane kuumus sealgi, aga enne nädala lõppu vihma ei luba, ehk siis joogivee puudus ning kasvav maastikupõlengute arv ning eks tehnika hakkab ka rohkem kuumuses lonkama…
1. Ukraina 154. eraldi mehhaniseeritud brigaadi ülem kolonel Volodõmõr Kononnikov leiti laskehaavadesse surnuna 28. juunil, teatasid Ukraina sõjaväe- ja õiguskaitsevõimud.
Võimude teatel sai 28. juunil Zaporižžjale ja selle ümbrusele toimunud venemaa rünnakutes vigastada vähemalt 17 inimest, sealhulgas kaks last, ja kaks inimest hukkus. Vigastatute seas on 16-aastane tüdruk ja 5-aastane poiss, kelle seisund on raske.
Zaporižja, suur tööstuslinn Kagu-Ukrainas, on venemaa täiemahulise sissetungi ajal muutunud rindelinnaks. Lahinguväljast umbes 20 kilomeetri kaugusel asuv linn on venemaa rünnakute sagedane sihtmärk. Selle lähedus võimaldab Moskval seda rünnata mitmesuguste relvadega.
28. juuni õhtul Harkivi oblastis Zmievi kogukonnale toimunud venemaa raketirünnakus hukkus üks inimene ja seitse, sealhulgas kaks last, said vigastada.
Hommikused rünnakud järgnesid venemaa öisele raketi- ja droonirünnakule Ukrainas, milles sai vigastada 36 inimest üle kogu riigi.
2. Ukraina ründas eile öösel venemaa Krasnodari krais ja Jaroslavli oblastis asuvaid naftatöötlemistehaseid, mõlemas puhkesid tulekahjud.
vene allikate andmetel teatati umbes 400 droonist, kuigi need hinnangud ja kuvatud marsruudid on endiselt väga ligikaudsed.
29. juuni öösel olid ajutiselt okupeeritud Hersoni oblasti, Krimmi ja Donetski aladel droonirünnaku tagajärjel ulatuslikud elektrikatkestused.
Krimmis teatati mitmest plahvatusest Sevastoopolis ja Kertšis.
Kohalike elanike sõnul sai poolsaarel tõenäoliselt kahjustada Bahtšisarai rajooni Nekrasovka küla lähedal asuv elektrialajaam, pärast plahvatust kadus elekter.
Ajutiselt okupeeritud Melitopoli linnas puhkes pärast öist droonirünnakut ka tulekahju.
Umbes keskööl kadus elekter ka okupeeritud Donetskis.
Täna hommikul kinnitas okupeeritud Hersoni oblasti osa gauleiter piirkonnas elektrikatkestust. „Kõik Hersoni oblasti ringkonnad on täielikult või osaliselt elektrita,” teatas saldo.
Lisaks Krimmi suunduvate maanteede ja raudtee taristu ründamistele ning rindest kuni Musta mereni ida-lääne suunaliste teede ründamisele, on tihedalt ettevõetud ka Donetski linna ümbersõidud.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: olukord on hakanud paranema.
Olukord Kupjanski linnas jätkab paranemist. Hetkel on teada, et linna põhja ja kirde kvartalites on Ukraina saanud püsivamalt paika oma eesmised possad ja arvatavalt üritavad sealt suunast linna imbuvaid soldateid takistada. Eks nad sealt põhiliselt tulevadki.
Jätkuvalt arvamusel, et Kupjanski kandis Oskili jõest idas Ukraina püsivaid possasid pole.
Lõmani suunal on kokku kuivanud vene soldatite liikumistest Lõmani linnas ja tundub, et Ukraina omade suutlikus linna ümbrust kontrollida on tõusuteel.
6. Siversk: pisu vastuolulise info päev, tunduks, nagu kohati oleks possad suht risti-rästi aga see võimalik, seast sealne reljeeb koos metsaribadega annab selleks võimaluse. Hull surve seni jätkub.
7. Bahmut: pingeline olukord Kostjantõnivkas jätkub. Hea uudisena pole vene pool eelmise nädala jooksul eriti edenenud ja tundub, et kesklinnast põhja poole on uute püsivamate possade tekitamisega raskusi. Kuna hull vene droonide arv töötleb kõike linnale nii läheneda kui kaugeneda püüdvat, siis kipub arvama, et et suur hulk vene droonioperaatoreid on toodud siia lõigule Pokrovski suunalt, kus juba pikalt peaga vastu müüri joostakse. Kui tõesti linn langeb, siis see peaks olema senistest vene saavutustest kõikse kallihinnalisem eludes ja nii kulutades eip prognoosi suurt edu jätkumist.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: üks küla vabastati ja teine kaotati.
Ukraina väed liikusid veidi edasi Lääne-Zaporižjas ja vabastasid Huljapilske küla (huljaipolest läänes), samal ajal kui vene väed vallutasid sealt 4 km läänes asuva Novoselivka küla. Lisaks liigub kõlakaid, et Ukraina on Huljaipole kandis jätkuvalt aktiivne, aga hoitakse operatsioonivaikust.
10. Herson: muutusteta.
vene kanalid väidavad, et Ukraina eriväed valmistuvad tegevuseks Kinburni poolsaare ümbruses, viidates paadiõppustele ja suitsukatteõppustele Lõuna-Bugi jõel Dnipro-Bugi suudmealasse viivate marsruutide lähedal. Väidetes mainitakse võimalikke tegevusi Kinburni sääre, Pokrovske, Heroiske, Skadovski või Zaliznõi sadama suunas.
11. venemaa naftatöötlemistehased on saavutanud oma maksimaalse võimsuse, kasutades ära kogunenud kütusevarusid, kuid nii kodanikel kui ka ettevõtetel on jätkuvalt raskusi bensiini ostmisega. putin teatas sellest pühapäeval kremlis toimunud plaanivälisel kohtumisel, kus lisaks valitsusametnikele osalesid ka suuremate energiaettevõtete juhid.
„Probleemid püsivad nii autojuhtidel kui ka ettevõtetel: kahjuks on bensiinijaamades järjekorrad ja alati ei ole võimalik leida õiget bensiini. Ja muidugi mõistame raskusi, millega põllumajandustootjad ja talud suvel silmitsi seisavad,” ütles putin.
Kütusekriisi lahendamiseks, mis on mõjutanud peaaegu kõiki venemaa piirkondi, sealhulgas umbes 30 piirkonda, mis on kehtestanud bensiinijaamadele ametlikud piirangud, ütles putin, et on kehtestatud bensiini ja lennukikütuse ekspordi keeld. Lisaks suurtele rafineerimistehastele kasutavad oma võimsusi ka väikesed ja keskmise suurusega rafineerimistehased ning praegu arutatakse diislikütuse ekspordi peatamise võimalust.
„Varem kogunenud kütusemahud on jõudnud siseturule,” ütles putin. Tema sõnul on riigi bensiinivarud praegu 1,7 miljonit tonni. Reutersi hinnangul katab see maht 15 päeva tarbimist suvekuudel (110 000 tonni) ja umbes kahe kuu jooksul on igapäevaselt bensiinipuudus (25 000 tonni).
Juba juulis peaks primaarkütuste tootmine ületama juuni taset, kuid kütuseturu stabiliseerimine nõuab süsteemseid meetmeid, mis vastavad praeguste väljakutsete ulatusele, ütles putin.
Üks selline meede on bensiini ostmine välismaalt, teatas energeetikavaldkonna asepeaminister aleksandr novak pühapäeval Ühtse venemaa kongressi raames. venemaa ostab juba bensiini Valgevenest – Reutersi hinnangul 100 000–150 000 tonni kuus. Läbirääkimised on käimas ka Kasahstaniga, kus aga ainult üks rafineerimistehas on teoreetiliselt valmis venemaa turule bensiini tarnima.
Majandusteadlane Kirill Rodionov märgib, et Hiina ja India, kes ostavad vene naftat, on kerkimas venemaa kütusetarnete peamisteks pretendentideks. „Probleem seisneb aga selles, et kaugetest riikidest pärit kütus on oluliselt kallim kui venemaa tootjate tarned,” rõhutab ta.
Valitsus kavatseb bensiini importi subsideerida, makstes naftatootjatele eelarvest hüvitist osana summutavast mehhanismist. Rodionov rõhutab aga, et importijatele makstavad toetused ei taga, et imporditud kütust ei müüda venemaal oluliselt kõrgemate hindadega kui tarbijad on harjunud.
Reutersi hinnangul langes kütusetootmine venemaal juunis aastaga võrreldes 25% ja jääb nüüd sisetarbimisest maha umbes 20%. Suurimatest naftatöötlemistehastest pole viimase kahe kuu jooksul ainult üks – Omski naftatöötlemistehas, mille tootmisvõimsus on 22 miljonit tonni aastas – kannatada saanud ja töötab jätkuvalt täisvõimsusel.
12. Krimmi kütusekriis on hakanud mõjutama kohalikku tööturgu: poolsaare elanikud teatavad koondamistest ja tasustamata puhkusest. Sellised kommentaarid ilmusid poolsaare venemaa poolt ametisse nimetatud juhi sergei aksjonovi postituste all, teatas agentuur.
Krimmi elanike sõnul peavad tööandjad palka kinni ja paluvad neil teha vabatahtlik töölt lahkumise avaldus. Samal ajal teatavad kohalikud ettevõtjad sunnitud seisakutest ja rahapuudusest, et katta oma kohustusi töötajate ja maksuhalduri ees.
„SK GRADi autojuhtidele lükatakse mai ja juuni palkade saamine edasi. Mida peaksid need inimesed nüüd tegema, olles sunnitud tasustamata puhkusele minema ja pole kahe kuu jooksul oma õigeaegseid makseid saanud?” kirjutas Simferoopoli elanik. Tema kaasmaalane küsis aksjonovilt: „Mida teha maksudega: tema abikaasa töötas transpordis ja nüüd seisab auto jõude, sissetulekut pole.” Kertši elanik teatas, et temal ja teistel töötajatel paluti vabatahtlikult töölt lahkuda. „Kuidas saavad inimesed tänapäeva reaalsuses ellu jääda? Ettevõtjad sulgevad oma ettevõtteid,” küsis ta.
Sarnaseid sõnumeid jätsid ka nende ja teiste linnade, sealhulgas Jalta ja Jevpatorija elanikud. Nad kirjutasid koondamistest, sissetulekute järsust langusest, ettevõtete sulgemisest, hüpoteeklaenude ja laenude tasumise võimetusest ning palusid võimudel kehtestada ettevõtetele maksupuhkused.
Autode remondi ja hooldusega tegelevad füüsilisest isikust ettevõtjad teatasid, et kütusepuuduse tõttu on nende kliendid peaaegu kadunud. „Äri on praktiliselt kokku kuivanud… Ma ei tahaks maksude ja palkade maksmiseks raha puudumise tõttu oma tegevust sulgeda ega pankrotti kuulutada,” seisis ühes sõnumis. Lekkinud andmete abil kontrollis amet, et nende kommentaaride autorid on Krimmi tegelikud elanikud.
Tööhõiveprobleemidest ei teata ainult sotsiaalmeedia kasutajad. Sel nädalal salvestasid Krimmi bensiinijaamade keti „TES” töötajad venemaa presidendile vladimir putinile videosõnumi, milles teatasid, et koondamisohus on umbes 2500 inimest.
26. juunil kuulutati Krimmis ja Sevastoopolis välja eriolukord. aksjonov teatas, et see on vajalik elanikkonna elatusvahenditega seotud probleemide kiireks lahendamiseks. Eriolukord jääb kehtima kuni olukorra paranemiseni. Sellel perioodil on võimudel õigus piirata kodanike liikumist, peatada äritegevus ja läbi viia sundevakueerimisi.
Enne seda kuulutasid Ukraina võimud Krimmi isoleerimise venemaast ja hakkasid sihikule võtma logistika (strateegilised sillad, Kertši parvlaevaliin, maantee R-280 Novorossija), samuti poolsaare sõjaväe- ja energiaobjekte.
Selle taustal tekkisid Krimmis probleemid ka elektri ja veega. Lisaks hakkasid kohalikud elanikud teatama toiduainete tarnimise katkestustest ja müügipiirangutest. Eelkõige lubavad mõned supermarketid ostjatel osta ostu kohta mitte rohkem kui kolm pudelit taimeõli ja kolm pakki pastat. Kohalikes Telegrami kanalites kaebasid inimesed, et kauplustest on kadunud suhkur, tatar, riis, jahu ja sool.
13. Kauaoodatud keskpanga baasintressimäära langetamine, mida suurettevõtted on nõudnud juba üle aasta, kritiseerides elvira nabiullinat (venemaa keskpanga juht) majanduse külmutamise pärast, võib edasi lükkuda eskaleeruva kütusekriisi tõttu, mis ähvardab majandust uue inflatsioonilise šokiga.
22. juunil lõppenud nädalal hüppasid bensiini jaemüügihinnad 3% – see on 20 aasta statistika kohaselt rekordiline tase. Juuni esimese kolme nädala jooksul tõusid bensiini hinnad 5% – rohkem kui ühelgi täiskuul alates 2018. aasta maist. Aasta algusest on hinnad tõusnud ligi 10%, mis on tase, mida pole viimase 14 aasta jooksul nähtud.
„venemaa kütuseturu kriis on arenemas täieulatuslikuks tormiks,” väidab majandusteadlane Kirill Rodionov. Rosstati andmetel langes mais naftatoodete tootmine 13,5% (vähemalt 12 aasta rekordiline tase) ja juunis võib bensiini tootmise langus ulatuda 25%-ni, hoolimata sellest, et rafineerimistehaste kasutusmäär püsib kahe aastakümne madalaimal tasemel.
IFC Solidi analüütikute sõnul seab see kahtluse alla edasise rahapoliitika leevendamise: „Inflatsiooni kiirenemine kütusekriisi ajal muudab selle stsenaariumi üha ebatõenäolisemaks.”
22. juuni seisuga kiirenes majandusarengu ministeeriumi andmetel venemaa üldine inflatsioon 5,9%-ni, mis on langus mai alguse umbes 5,3%-lt. Ivolga Capitali tegevjuht Andrei Khokhrin märgib, et iganädalane inflatsioon on aastas ulatunud 10%-ni. „See pole tõenäoliselt lihtsalt hetkeline häire; pigem on see trend, mis areneb,” rõhutab ta ja lisab, et keskpank ei tohi inflatsiooniohtu ignoreerida.
Oma viimasel koosolekul 19. juunil langetas keskpank baasintressimäära vaid 0,25 protsendipunkti võrra 14,25%-ni aastas. elvira nabiullina hoiatas, et leevendamisruumi on kütusepuuduse ja valitsuse plaanide tõttu järsult suurendada eelarvekulutusi ahenenud. „14,25% baasintressimäärast võib nüüd saada uus tasakaal,” leiab Hohrin ja selle säilitamine on nüüd baasstsenaarium.
Enamik majandusteadlasi prognoosib jätkuvalt intressimäära langetamist sel aastal, ehkki aeglasemas tempos – 12%-lt aasta lõpuks 13%-le. Pangad pankadevahelisel turul hindavad aga intressimäära vahetustehinguid juba ainult ühe langetuse jaoks – 14%-le, märgib investeerimispankur Jevgeni Kogan.
Valitsuse võlaturg valmistub tegelikult keskpanga intressimäära tõusuks, mitte intressimäära langetamiseks, kirjutab Aricapitali asutaja Aleksei Tretjakov. Eelmisel nädalal langesid valitsusvõlakirjade hinnad kokku ja pikaajaliste võlakirjade tootlus hüppas peaaegu 16%-ni, võrreldes keskpanga 14,25%-lise intressimääraga. Varem, kui tekkis nii suur vahe, jõudis keskpanga intressimäär järele valitsusvõlaturu intressimääradele, märgib Tretjakov. Lisaks eelnes see tavaliselt olulisele poliitika karmistamisele – 2014. aastal (määr tõsteti 17%-ni), 2022. aastal (määr tõsteti 22%-ni) ja 2024. aastal (määr tõsteti 21%-ni).
Nüüd usuvad ainult kõige naiivsemad jätkuvalt baasintressimäära langetamisse, samal ajal kui turg üritab sisse ehitada stsenaariumi, kus keskpank reageerib kriisile järsu karmistamisega, märgib Tretjakov.
14. Lääs paneb venemaa sitkust proovile ja tahab temast lahti saada, kuid see ebaõnnestub, kuulutas putin. Ta ütles, et riik „seisab enesekindlalt vastu kõigile katsetele meie arengut pidurdada”. „Meil on piisavalt jõudu, ressursse ja poliitilist tahet. Keegi ei tohiks selles kahelda,” ütles ta Ühtse venemaa kongressil.
Ukraina sõja viiendal aastal tunnistas putin, et venemaa läbib rasket perioodi, kuid lisas, et see on palju õpetanud ja võimaldanud mõista, mida tähendab olla venemaa kodanik. President kinnitas, et võimud on probleemidest, sealhulgas rünnakutest taristu vastu, teadlikud ja reageerivad neile. Ta lubas tagada riigi, selle kodanike julgeoleku ja venemaa piiride puutumatuse pikaajalises ajaloolises perspektiivis.
putin teatas ka, et venemaa saab olla ainult tugev ja iseseisev jõud, vastasel juhul venemaad ei ole. Ta lisas, et niipea kui riik näitab üles nõrkust, ignoreeritakse seda kohe. Selle taustal kutsus president rahvast üles ühinema, märkides, et just see sisemine ühtsus, mida venemaa vastased üritavad raputada, õõnestada ja kahtluse alla seada, on alati olnud venemaa tugevuse allikas.
12. juunil teatas putin, et venemaa on praktiliselt üksi, seistes silmitsi kogu kollektiivse Läänega, mida esindab NATO. Samuti pidas ta Põhja-Atlandi Liitu vastutavaks Ukraina sõja eest, märkides, et Soome ja Rootsi liitusid blokiga pärast 2022. aastat vaid selleks, et kindlustada endale tükk pirukast venemaa lüüasaamise korral.
15. putini uue määruse tõttu on ebasõbralikest riikidest pärit välismaalastel piiratud juurdepääs oma kontodel olevatele vahenditele ja hoiustele venemaal. Sellest teatasid RBC-le Sberi, VTB, T-Panga ja Alfa-Panga kliendid. Sarnaseid kaebusi on ilmunud ka spetsiaalsetes vestlusruumides.
Väljaande andmetel seisavad selle probleemiga silmitsi kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidele mõeldud talendiviisade omanikud, välismaalased, kes on deklareerinud oma pühendumust traditsioonilistele vene vaimsetele ja moraalsetele väärtustele” ning etnilised venelased, kes kolivad venemaale ebasõbralikest riikidest.
Alates 1. juunist laiendas putin määrusega nr 377 „vastusanktsioonide” määruse nr 95, mis reguleerib laenude, väärtpaberite ja muude võlgade makseid ebasõbralike riikide võlausaldajatele, kohaldamist pangahoiustele. Pangad on nüüd kohustatud kandma selliste isikute hoiustelt saadud tulu, mis ületab 10 miljonit rubla kuus, spetsiaalsetele C-tüüpi kontodele, mille haldamine on oluliselt piiratud.
Määrus ei selgita aga, kas uued reeglid kehtivad kõigile hoiustele või ainult tähtajalistele hoiustele, mistõttu pangad tõlgendavad dokumenti erinevalt. Mõned blokeerivad juurdepääsu kõigile vahenditele, teised aga soovitavad hoiustelt vahendeid eelnevalt tavalistele kontodele üle kanda. venemaa elamisluba ei takista ka kontode külmutamist, kuigi mõnel juhul on juurdepääs kontodele pärast selle andmist taastatud.
Keskpank teatas, et vajadusel annab uute eeskirjade kohaldamise kohta selgitusi. Mõjutatud kliendid saavad piiranguid vaidlustada, pöördudes regulaatori või kohtu poole.
venemaa suhtes ebasõbralike riikide nimekirjas on 27 EL-i riiki, Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Kanada, Jaapan, Lõuna-Korea, Austraalia, Uus-Meremaa, Šveits, Norra ja Ukraina – kokku 49 riiki ehk umbes veerand maailmast.
16. Lühiuudised
Ukraina tähistas Kiievi-Petšerski kloostris oma põhiseaduse 30. aastapäeva hetman Ivan Mazepa monumendi avamisega. Tseremoonia sümboliseeris lahkulöömist venemaa ajaloolisest narratiivist ning tõi kokku Ukraina praegused ja endised juhid.
Moldova president Maia Sandu ütles, et potentsiaalne Ukraina-venemaa rahuleping võiks hõlmata kõnelusi vene vägede väljaviimisest Transnistriast. Ta ütles, et Chișinău ja Euroopa partnerid tõstatavad seda küsimust korduvalt ning loodavad ühiste jõupingutustega lahenduseni jõuda. venemaa hoiab seal ebaseaduslikke jõude, mis koosnevad umbes 1000–1500 sõdurist.
Süddeutsche Zeitung: Poola valitsus nõuab Saksamaalt natsirežiimi ohvriks langenud Poola kodanikele iga-aastaseid hüvitismakseid 10 000 zloti (umbes 2333 eurot). Varssavi uus nõudmine on eelmise Poola valitsuse nõudmistest oluliselt tagasihoidlikum, kuid nende maksete rahastamise küsimus on endiselt lahendamata. Natsismi ohvrite arv Poolast on hinnanguliselt 50 000 ja see arv väheneb pidevalt. Ajakirjanike arvutuste kohaselt ulatuks 10 000 zloti suuruste maksete tegemisel Saksamaa kulud esimesel aastal 100 miljoni euroni ja kogusumma ulatuks umbes 300 miljoni euroni.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
