ARVAMUS: sõjast on täiesti valesti aru saadud - eesmärk pole üldse Ukraina vallutamine

Kuvatõmmis.

Ukraina sõja puhul on märgiline, et see mille nimel see kunagi algas – demokraatliku korra kaitsmine – on nüüd sootuks hävinud – sõjaga on Ukrainast saanud karm diktatuur, kus ei toimu mingeid valimisi, otsuseid teeb väike klikk, meedia on allutatud võimule ja teisitimõtlejate arvamused surutakse julmalt maha.

Paradoksaalsel kombel on Ukraina nüüd samasugune või isegi suurem diktatuur kui Venemaa. Ja see näib olevat Venemaa peamine eesmärk sõjas: lämmatada demokraatiat ja laiendada diktatuuri. Lähtutakse eeldusest, et sõda tapab demokraatia, inimesed harjuvad diktatuuriga ning hakkavad seda pidama eelistatud valitsemisvormiks.

Tasub meenutada, et veel enne teist ilmasõda oli Euroopas peamine valitsemisvorm diktatuur. See oli nii Itaalias, Saksamaal, Portugalis, Hispaanias, aga ka Balti riikides, kaasa arvatud Eestis. Erandid olid ainult Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Šveits, Holland ja Põhjamaad.

Demokraatia võidukäik algas pärast teist ilmasõda, mil maailma edukaimaks riigiks peetud USA levitas seda oma mõjualal Euroopas ja mujal maailmas. Omavahel võistlesid võimas diktatuur NSV Liit ja võimas demokraatia USA. Kuni NSV Liit kokku varises ning hakati arvama, et demokraatia levib üle terve maailma.

Ent see oli ekslik arvamus. Justkui fööniks tuhast tõusis NSV Liidu asemele maailma juhtivaks riigiks teine suur diktatuur – Hiina. See juhtus vaikselt, ilma suurema kärata. Maailma heakskiitva mõmina saatel. Erinevalt NSV Liidust lubati Hiinas juba varem erimajanduspiirkonnad, mis kiiresti arenesid ja kus toodetakse täna enamus maailmas müüdavatest asjadest.

Pole siis ime, et Venemaa, mis alustas pärast NSV Liidu kokkuvarisemist oma demokraatlikku arenguteed, muutis järsku kurssi ja otsustas diktatuuri kasuks. Sest maailma edukaim riik on diktatuur.

Kui jälgida Vene avalikus meedias edastatud narratiivi, siis USA-d kirjeldatakse kui allakäinud ühiskonda, kus vohab narkomaania, vägivald ja võlgu elamine. Samas Hiina on kiiresti arenev, innovatiivne, puhas, korralik ja õitsev. On selge, et Venemaa on omale eeskujuks võtnud USA asemel Hiina. Enamus Venemaal müüdavatest asjadest tulevad Hiinast – see on põhjus, miks Euroopas kehtestatud Vene-vastased sanktsioonid ei tööta.

Ei pea olema raketiteadlane, et aru saada, mis on Venemaa otsuste taga. USA ja tema liitlaste katsed demokraatiat üle maailma levitada lõppesid krahhiga 2021. aastal, kui nad põgenesid Afganistanist pärast 20 aasta kestnud sõda saba jalge vahel nagu peksa saanud koerad. Mõne kuu pärast alustas Venemaa oma täiemahulist sissetungi Ukrainas. Võib arvata, et sõda levib edasi Balti riikidesse ja mujale.

Venemaast on saanud Hiina truu liitlane ja vasall, lootuses saada osa õitsengust. Kui veel enne Ukraina sõda kritiseeriti Hiinat uiguuride tagakiusamises, teisitimõtlejate vangistamises ja koroona levitamises, siis pärast seda kadusid need jutud nagu lõigatult. Kogu kriitika aur läheb Venemaa peale, kuigi just Hiina on see, mis võimaldab Venemaal sõdida.

Iroonia tipp on see, et demokraatia lipulaev USA on ise kaotanud usu demokraatiasse. Riiki valiti juhtima Donald Trump, kes pole küll täieõiguslik diktaator, aga on türann, kes tümitab ohjeldamatult oma ainsaid ideoloogilisi liitlasi maailmas. Need demokraatiad, keda USA aitas Euroopas üles ehitada, on jäetud abita ja maailma ulgumerel hulpima nagu väiksed paadid. Kui sõda Euroopas laieneb, saavad neistki diktatuurid. See ongi sõja eesmärk.

LÕUNAEESTLANE