Sõja ülevaade: 1630. päev - üks Ukraina suund valmistab muret

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 11. august 2026:

Ukraina tööstuslinnade komplekti suund üha enam hakkab muret valmistama ja ikka Wildberries.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Miks 6000 km kaugusel vene naftatehas põlema läks, ei tea…

3. Kursk: rindejoones muutusteta.

4. Harkiv: rindejoones muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupianski linnas seni soldateid jagub.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: üks jätkuv edenemine üha enam muret teeb.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Riigiduuma inimesed on kuu aja jooksul juba neljandat korda kutsunud inimesi üles mitte uskuma teateid uue mobilisatsiooni ettevalmistamisest.

12. Venelased on sõja algusest saadik hakanud rekordkogustes sularaha valuutat ostma.

13. venemaa piirkondadesse on naasnud bensiinijärjekorrad.

14. Austria on paljastanud skeemi, mille kohaselt tarnitakse venemaale sanktsioonidega hõlmatud varustust rakettide ja hävituslennukite tootmiseks.

15. Zelenski sõnul saadab Põhja-Korea venemaale rohkem ballistilisi rakette ja vägesid, kuna Ukraina droonid lendavad kaugemale.

16. venemaal algatatakse kriminaalasju sõjaväehaudade fotode pärast ja pannakse pikaks ajaks vangi.

17. Lühiuudised

Ukraina Azovi brigaad teatas, et nende mehitamata süsteemide pataljon hävitas eile hommikul ligi 20 km kokkupuutejoonest tagapool vene sõjaväe transpordikolonni. Järelvideos on näha, et tõesti enamus kolonnis olnud sõidukeid olid hävinenud. Juhtus see Donetski sektoris.

Ukraina avab oma Avengers Labsi lahinguvälja tehisintellekti platvormi kodumaistele kaitsetööstusettevõtetele. DELTA taga oleva meeskonna loodud platvorm sisaldab 5 miljonit annoteeritud lahinguvälja kaadrit, mis hõlmavad tanke, suurtükiväge, õhutõrjet, jalaväge, Shahed’e ja luuredroone. Andmestikul treenitud tehisintellekti süsteem analüüsib DELTA kaudu juba praegu enam kui 100 000 drooni videovoogu kuus ja tuvastab reaalajas, päeval ja öösel, 70% vaenlase sihtmärkidest. Ka partnerriigid saavad liituda.

Njah, jälle surve langes ning pisu enam hakkab lootma, et võib-olla on uute edasi saadetavate üksuste komplekteerimise ja reastamisega keerulisem ning võib-olla hakkab surve tasapisi taanduma varasemaks tavapäraseks.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 212 lahingukokkupõrget. Surve langes Harkivi ja Huljaipole kandis ning pisu tõusis lõunarinde keskel ning senised intensiivsused mujal sarnased varasemaga. Ikka kõikse tihedam on Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal ning kipub arvama, et siin võib vene poole edasisi edenemisi rohkem tulla kui seni ning liigub infokilde, et vene pool siia täiendavaid üksusi rünnakute konveieri töös hoidmiseks üha juurde toob ning lennuväe ja drooninduse töö vaid tiheneb.

Eile sooritas vaenlane raketirünnaku, kasutades ühte raketti, ja 79 õhurünnakut, mille käigus heideti alla 255 juhitavat pommi. Lisaks kasutasid sissetungijad 10 631 tapjadrooni ja sooritasid 3240 kaudtulelasku Ukraina vägede asulatele ja positsioonidele.

Eile siiski vene tehnika tabamise numbrid kogumis langesid aga see vast ühe päevane anomaalia ning eks pisu väiksem oli ka vene vägede aktiivsus.

Seni näitavad infokillud ja videod, et Ukraina keskmaadroonide töötlus tasapisi veelgi kasvab ning üha kaugemal on maanteede servad purunenud tehnikaga täidetud. Põhiline erinevat tüüpi maastikusuutlikumate masinatega alates UAZ tüüpi kui tavalised tsiviilautod aga näeb ka palju väikesi (näiteks WV Transporteri kastika tüüpi) kastiga masinaid.

Kuna väga tihedalt on okupeeritud aladel hakatud hävitama alajaamu, siis on lootust, et vene poole tagalas läheb üha keerulisemaks kõige elektril toimiva töös hoidmisega ning Krimmi sildade töötlemine käib jooksvalt katkestamaks Krimmi poole suunduvaid veoseid. Lisaks suudetakse tabada üha enam vene poole õhutõrje vahendeid ning kipub arvama, et nende vahendite kasutada oskajate arv ka tõusuteel ole…

1. venemaa rünnakutes Zaporižjale ja Kiievile 11. augusti öösel hukkus vähemalt 6 ja sai vigastada 21 inimest.

Ukraina õhuvägi kinnitas MiG-29 hävitaja kaotust lahingmissioonil vaenlase õhusihtmärkide vastu Odessa oblastis 10. augustil. Esialgse teabe kohaselt tekkis õhust tulistatud raketi tulistamise ajal ebanormaalne olukord, mille järel lennuk süttis põlema ja piloot kaotas juhitavuse vaatamata katsetele lennukit päästa. Piloot katapulteerus edukalt ja evakueeriti meditsiiniasutusse.

2. venemaa Kaug-Idas Ukrainast enam kui 6000 kilomeetri kaugusel Habarovski krais Amuuri-äärse Komsomolski linnas asuvas naftatöötlemistehases puhkes tulekahju, teatas Telegrami kanal Exilenova Plus. Seni pole selge, mis võis tulekahju põhjustada.

Samal ajal süttis Voroneži oblastis Novaja Usmani külas asuv Wildberries’i logistikakeskus leekidesse pärast Ukraina õhurünnakute ajal toimunud plahvatuste seeriat, teatas Telegrami kanal Supernova Plus. Kompleks avati täielikult alles 2025. aasta novembris. Voroneži oblasti investeerimisagentuuri andmetel oli pindala 152 900 ruutmeetrit ja ladudes oli võimalik hoiustada üle 90 miljoni kaubaartikli. ASTRA täpsustas, et RVB investeeris rajatise ehitamisse ligikaudu 11 miljardit rubla (121 miljonit eurot).

Exilenova Plusi teatel teatati veel ühest tulekahjust elektrijaamas, mis asub umbes 4300 kilomeetri kaugusel Ukrainast Angarski linnas venemaa Irkutski oblastis. Seni pole selge, mis võis tulekahju põhjustada.

Moskva kuberner kurtis drooni pärast seal kandis.

Ukraina väed ründasid eile ööl Tobolskneftekhimi naftakeemiatehast venemaa Tjumeni oblastis, teatas peastaap. Kahjustatud koht asub Tobolski linnas, umbes 2200 kilomeetri kaugusel Ukraina-venemaa piirist.

Black Spark väidab, et nad korraldasid kaks rünnakut venemaa raudteeveeremile Tjumenis ja Jekaterinburgis. Tjumenis põletati maha põhiliini diiselvedur 2TE116-1117. Jekaterinburgis hävitati iseliikuv raudteevagun ACh2-047. Rühmituse väitel oli ACh2-047 ainus omataoline eksemplar venemaal ja seda kasutati OKB Novatori personali transportimiseks. See projekt arendab ja toodab Kalibri ja Iskanderi tiibrakette.

3. Kursk: pisu enam eile üritati, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.

5. Kupjansk-Kreminna: kahjuks suudavad vene soldatid seni jõuda Kupjanski linna ning neid isegi linna keskosas Ukraina droonid jahivad. Lõmani suunal vaatamata tugevale vene poole töötlusele ja konveierile on rindejoon muutusteta.

6. Siversk: siin suudab vene poole tihe konveier hoida hetkel uusi saadud eesmisi possasid ning vist on näha, et hallis alas kasvab soldatite arv ning seetõttu on infitreerumiskatseid tegevad väikesed jalaväegrupid paremini peitunud ning kipuvad andma võimalusi jätkamaks edenemist.

7. Bahmut: jätkuvalt näitavad vene droonivideod, et Ukraina võitlejad toimetavad Kostjantõnivka linna keskuseski.

Ukraina 24. brigaadi teatel valmistuvad vene väed rünnakuteks Tšassiv Jari ümbruses, koondades jalaväe keldritesse ja varemetesse. Seal on rinne juba üle poole aasta hästi pidanud

8. Donetsk: kahjuks jätkas vene pool edenemist juba päris kaugele ulatuva ründeteravikuga sektori idaserval suunaga põhja poole ning eilseks suudeti vallutada Toretske asula ning hetkel tundub, et siinse suuna juba nädal kestnud vene poole edenemine hakkab üha enam mõjutama Ukraina võimekust kaitsta Kostjanõtnivka linna sest siit suunalt saab tuua lähemale nii naudtuleüksusi kui droonimeeskondi ning kasvab ka kottijäämise oht ning lisaks kasvab mõju Kramatorski-Dorobilija suure maantee läbitavusele (üks oluline Ukraina logistikamarsruute) ning pole võimatu selle maantee peatne läbilõikamine.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Moscow Times: Praegu ei ole venemaal uue mobilisatsiooni korraldamiseks eeldusi, ütles intervjuus väljaandele „Tsargrad” riigiduuma saadik, erukindral andrei guruljov. Tema sõnul levitab selliseid kuulujutte vastane, et destabiliseerida olukorda riigis.

guruljov kinnitas, et seni suudab kaitseministeerium Ukraina-vastaseks sõjaks vajaliku isikkoosseisu komplekteerida lepinguliste sõjaväelaste arvelt. „On veel üks moment. Hea küll, oletame, et mobiliseerime miljon inimest. Vaba ressurss? On. Meil on seda ressurssi peaaegu 30 miljonit. Aga mis edasi? Nad tuleb riidesse panna, varustada jalanõudega, välja õpetada, anda neile tehnika, relvad ja nii edasi. Kas tööstus on täna selleks valmis?” küsis kindral. guruljov rõhutas, et sõda ei tähenda ainult lahingukontakti joont, vaid ka riigi majanduse seisundit.

Viimase kuu jooksul on riigiduumas juba neljandat korda kommenteeritud teateid ettevalmistatavast uuest mobilisatsioonist. 24. juulil ütles riigiduuma kaitsekomisjoni liige andrei kolesnik, et uuest massilisest sunniviisilisest värbamisest „ei ole juttugi“, kuna lepinguliste sõjaväelaste read täienevad niigi. 27. juulil esines samasuguse väitega sama komisjoni esimees andrei kartapolov ning päev hiljem tema kolleeg, erru läinud kindralleitnant viktor sobolev.

Mobilisatsiooni teemat käsitles ka venemaa julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev. 28. juulil nimetas ta selliseid teateid jamaks, märkides, et sel viisil üritavad venemaa vaenlased olukorda destabiliseerida ja tekitada riigis negatiivsete meeleolude kasvu. Samal ajal tunnistas medvedjev, et lepinguliste sõjaväelaste värbamise tempo on langenud.

Väljaande „Verstka” allikate andmetel võivad venemaa võimud pärast septembris toimuvaid riigiduuma valimisi kehtestada sõjaseisukorra ja kuulutada välja mobilisatsiooni. Mobilisatsiooni võimalust venemaal ei ole välistanud ka Euroopa ametnikud, põhjendades seda putini armee suurte kaotustega rindel. CSIS-i hinnangul olid venemaa kaotused Ukrainas juuliks jõudnud 1,4 miljoni inimeseni.

2022. aastal mobiliseeritud ligikaudu 300 000 inimesest oli käesoleva aasta alguseks rindel neist alles veidi üle poole ehk umbes 168 000. Nii arvutas Saksamaa rahvusvahelise julgeoleku probleemide instituudi ekspert Janis Kluge venemaa föderaaleelarve andmete põhjal.

venemaa kaitseministeeriumile lähedane allikas ütles väljaandele Financial Times, et uus mobilisatsioon võib kaasa tuua märkimisväärseid kaotusi ning samuti deserteerumist. Sellele järgnev poliitiline mõju võib riigi sisepoliitilise olukorra seisukohast olla väga negatiivne.

Täiendavalt kommentaariks: veel on vene poolel võtta üksusi intensiivsemate sektorite toetuseks Hersoni suunalt, kus suure tõenäosusega Ukraina pealetungi laadset dessanti vast ei planeeri seoses raskustega jooksvalt logistiliselt tagada suuremat väekontingenti Dneprist ida pool. Lisaks saab saata edasi igatsugu muidu toetavas rollis olevat isikkoosseisu ning ka Põhja-Korea isikkoosseisu võimalik lisandumine rünnakuüksustena rindel vähendamaks vajadust uueks suureks mobilisatsiooniks.

Jah, varjatud mobilisatsioon siiski käib. Kuna putin pole varasema mobilisatsiooni ukaasi ajaliselt piiranud, siis juba selle dokumendi valguses saaks teha osalist mobilisatsiooni näiteks 100-200 tuhat meest. Nõustun loo alguses olnud vene kindrali väitega, et kõik on vaja varustada (aga ka juhtida), sestap miljoni mobilisatsiooni ei usu.

12. Moscow Times: venemaa kodanikud on pärast mitu aastat kestnud pausi taas hakanud süstemaatiliselt ostma sularahas välisvaluutat, selgub venemaa keskpanga andmetest, mis käsitlevad kodumajapidamiste finantstehinguid.

Keskpanga hinnangul olid venelased juunis välisvaluuta sularahas netoostjad 54,9 miljardi rubla (605 miljoni euro) ulatuses, mais 52,2 miljardi (572 miljoni euro) ja aprillis 51,8 miljardi rubla (568 miljpni euro) ulatuses.

Võrreldaval perioodil – kolme järjestikuse kuu jooksul kokku 158,9 miljardi rubla eest – jõudsid eraisikute sularahavälisvaluuta netoostud kõrgeimale tasemele alates Ukraina-vastase täiemahulise sõja alguskuudest. Toona olid rahapõgenemise mahud välisvaluuta sularahasse siiski mitu korda suuremad: 2022. aasta veebruaris ostsid venelased välisvaluutat 567,7 miljardi rubla (6,35 miljardit eurot tollase väga kõikuva kursiga keskmist võttes). Märts 2022: umbes 731,1 miljardit eest.

Seejärel jäid eraisikud pikaks ajaks sularahavälisvaluuta netomüüjateks: 2023. aastal müüdi valuutat netos 82,7 miljardi rubla eest, 2024. aastal 413,4 miljardi ja 2025. aastal 67,4 miljardi rubla eest.

Nüüd on olukord muutunud. „Võimalik, et osa neist rubladest, mille kodanikud üldise ärevustaseme tõusu taustal oma pangakontodelt välja võtsid, jõudis valuutaturule,” märgib „Finami” juhtivanalüütik Aleksandr Potavin. Keskpanga statistika kohaselt voolas jaanuarist juulini pangandussüsteemist sularahasse umbes 2 triljonit rubla (22 miljardit eurot) ning ainuüksi juulis ulatus väljavool 620 miljardi rublani.

Selle sularahamassi osaline konverteerimine välisvaluutaks aitas kaasa rubla nõrgenemisele, märgib Potavin. Dollari kurss ületas augustis esimest korda pärast märtsi 83 rubla piiri, olles mai lõpuga võrreldes tõusnud peaaegu 20%, samal ajal kui euro püsib umbes 95 rubla juures, ehkki hiliskevadel langes see peaaegu alla 80 rubla piiri.

Venelased tunnevad valuuta vastu huvi depressiivsete meeleolude tõttu, leiab Potavin: lootused sõja lõppemisele ei ole täitunud ning tugevnevad kuuldused, et pärast duumavalimisi võib kreml asuda siserežiimi karmistama – alates sõjaseisukorra kehtestamisest kuni uue mobilisatsioonini.

Praegu, hoolimata sanktsioonidest, mis keelavad sularahadollarite ja -eurode tarnimise venemaale, jätkavad pangad välisvaluuta sularaha sissevedu kolmandate riikide kaudu. Tulevikus võib see protsess aga oluliselt keerulisemaks muutuda, kui USA Kongress võtab vastu niinimetatud põrgulike sanktsioonide seaduse, mis näeb ette meetmeid venemaa keskpanga ja suurimate riigipankade vastu, leiab Freedom Globali analüütik Natalja Miltsakova.

„Siseturul võib tekkida sularahavälisvaluuta puudujääk, kuna venemaa pankadel muutub selle seaduslikul teel soetamine praktiliselt võimatuks. See võib sundida keskpanka kehtestama piiranguid sularahadollarite ostmisele ning kui Euroopa Liit kehtestab samalaadsed sanktsioonid, puudutavad need piirangud ka eurot,” leiab Miltsakova.

Njah, paljudele venemaalastele läheb reisimine välismaale keerulisemaks ning kaupade impordi eest tasumine veelgi keerukamaks.

13. Kütusekriisi tõttu tekkinud bensiinijaamade järjekorrad, mis juulis järk-järgult vaibusid, naasevad venemaa piirkondadesse. Vähemalt 12 venemaa Föderatsiooni piirkonna elanikud kurdavad, et neil pole võimalik oma autot hõlpsalt tankida ja nad peavad tundide kaupa ootama, vahendab väljaanne 7×7. Järjekorrad tekivad Krasnodari ja Sotši bensiinijaamades, kus kütuse kättesaadavus oli varem enneolematu, samuti Gelendžikis. Samal ajal teatas Krasnodari krai kuberner veniamin kondratjev 30. juulil, et bensiini olukord piirkonnas on stabiliseerunud.

Kaluga oblasti võimud omistasid bensiinijärjekordade taastekkimise nädalavahetuse eel suurenenud nõudlusele ja soovile varusid täiendada. Samal ajal Smolenskis on Gazpromi, Lukoili ja Neftiki tanklad lõpetanud AI-95 ja AI-92 bensiini müügi ning Rosnefti bensiinijaamades järjekorda seisvad autod blokeerivad ristmikke. Rostov-na-Doni on mõned bensiinijaamad taas suletud, samas kui teistes on tekkinud järjekorrad. Sarnast olukorda täheldatakse Tambovi, Tuula, Uljanovski, Pensa, Saraatovi, Rjazani ja Voroneži oblastis, aga ka Primorski krais. Mõnes piirkonnas on bensiinijaamades paagi täitmine aga piiratud 30 liitriga.

Kütusekriis venemaal puhkes juuni alguses Ukraina droonirünnakute tõttu naftatöötlemistehastele. Alates aasta algusest on Ukraina relvajõud sulgenud vähemalt 26 rafineerimistehast. Juuli lõpu seisuga oli täielikult tööle naasnud vaid kaheksa, veel 11 olid tootmise osaliselt taastanud ja seitse olid seisaku all, vahendab Financial Times satelliidiandmeid ja S&P Globali analüüsi. Selle tulemusel langes nafta rafineerimine venemaal EA Analyticsi andmetel madalaimale tasemele alates 2002. aasta maist – 3,6 miljonit barrelit päevas. See on umbes kolmandiku võrra alla hooajalise normi.

Vastuseks keelas venemaa valitsus kütuseekspordi, suurendas bensiini importi Valgevenest 25 korda ning hakkas bensiini ostma Indiast ja Marokost. Võimud langetasid järsult ka bensiinitootjate ja -tarnijate kvaliteedistandardeid. Juuli alguses said mitmed rafineerimistehased loa toota Euro-3 bensiini väävlisisaldusega 150 mg/kg, kuid need kvaliteedinõuded alandati hiljem Euro-2 standardile, mis keelati venemaal 2013. aastal. Energeetikaministeerium teatas, et see meede jääb jõusse kuni 1. juulini 2027.

14. Moscow Times: Austria riiklik julgeoleku- ja luureteenistus (DSN) on paljastanud rahvusvahelise skeemi, mida venemaa relvatootjad kasutasid varustuse hankimiseks, vältides EL-i sanktsioone. Austria siseministeeriumi andmetel käitles tarneid Viinis asuv ettevõte, mis võltsis lõppkasutaja sertifikaate. Saadetud toodete hulgas olid spetsiaalsed metallitöötlemisriistad ja arvuti-numberjuhtimisega (CNC) masinad.

Siseministeerium selgitas, et kavandatud saaja varjamiseks kasutati Türgis, Araabia Ühendemiraatides, Hongkongis, Valgevenes, Kõrgõzstanis, Lõuna-Koreas, Poolas ja Leedus asuvate varifirmade võrgustikku. Varustus jõudis lõpuks venemaa riikliku korporatsiooni Rostec seotud ettevõtete kätte. Uurijad usuvad, et seda kasutati sõjavarustuse, sealhulgas tiibrakettide ja hävituslennukite mootorite tootmiseks.

Viini ettevõtet juhtis 28-aastane Valgevene kodanik; ta vahistati mais, lisas siseministeerium. Vahistamise päeval konfiskeerisid korrakaitsjad CNC-masinaid ja spetsiaalseid tööriistu ligikaudu 140 000 euro väärtuses. Ministeeriumi teatel on venemaa relvatootjatele alates 2022. aastast ebaseaduslikult tarnitud kaupu enam kui 3,3 miljoni euro väärtuses.

Riigisekretär Jörg Leitfried teatas, et sanktsioonide süstemaatiline möödahiilimine varifirmade ja võltsitud dokumentide abil kujutab endast tõsist ohtu demokraatlikule õigusriigile. „On vastuvõetamatu, et venemaa tiibrakettide ja õhutõrjesüsteemide tootmisel kasutatakse Euroopa ülitäpseid tehnoloogiaid. Jätkame otsustavate meetmete võtmist… nende vastu, kes üritavad seaduslikest keeldudest mööda hiilida,” lõpetas ta.

15. Kyiv Independent: venemaa on juba saanud Pyongyangilt täiendavaid ballistilisi rakette ja valmistub Põhja-Korea vägede saabumiseks, ütles president Volodõmõr Zelenski oma 10. augusti õhtuses kõnes.

Presidendi teadaanne järgneb Ukraina sõjaväeluure teadetele Põhja-Korea raketiüksuse hiljutise paigutamise kohta venemaa pinnale – see on viimane areng Moskva ja Pyongyangi süveneva sõjalise liidu raames, mis on hõlmanud nii relvade kui ka vägede tarnimist.

Zelenski ütles oma videokõnes, et venemaa kasvav sõltuvus Põhja-Koreast tuleneb tema kasvavast haavatavusest Ukraina pikamaarünnakute suhtes, mis võivad nüüd ulatuda tuhandete kilomeetrite kaugusele venemaa sisemusse.

„See on esimene kord venemaa ajaloos, kui neil pole enam turvalist strateegilist tagalat,” ütles president. „Ja see on esimene kord, kui nad ei saa sõda pidada ilma Põhja-Korea varustuseta.”

venemaa valmisolek loota Põhja-Korea toetusele ohustab globaalset julgeolekut, väitis Zelenski, kuna Pyongyang suudab oma kaitsevõimet koostöös venemaa vägedega parandada.

Zelenski sõnul valmistub venemaa nüüd oma territooriumile täiendava Põhja-Korea väekontingendi vastuvõtmiseks. „Nad on Põhja-Korealt saanud, kui te ette kujutate, täiendavaid ballistilisi rakette. … Põhja-Korea ballistilisi rakette koos nende teiste relvadega täiustatakse koostöös venemaaga.”

Zelenski hoiatas, et Põhja-Korea raketirünnakud Ukraina vastu kujutavad endast ohtu Jaapanile, Lõuna-Koreale, Filipiinidele ja teistele riikidele, kuna iga rünnak annab Põhja-Korea vägedele võimaluse oma relvi ja taktikat täiustada.

„Seega, kui me räägime ühistegevuse, koordineerimise ja vastastikuse toetuse vajadusest … räägime me tegelikult ka Põhja-Korea isu ja huvi piiramisest tulla siia – meie maale, meie taevasse – oma relvadega, et õppida sõda pidama,” ütles ta.

Varem, 25. juulil ütles Zelenski, et venemaa valmistub vastu võtma Põhja-Korealt täiendavalt 30 000 sõdurit, et toetada Ukraina täiemahulist sissetungi.

Ukraina sõjaväeluureagentuur (HUR) teatas hiljem Reutersile, et Põhja-Korea ballistiliste rakettide üksus on positsioneerinud venemaa Voroneži oblastis Ukraina Luhanski oblasti piiri lähedal. Arvatakse, et üksus koosneb kuuest raketisüsteemist ja 120 ballistilisest raketist, millest 40 on venemaa väed tõenäoliselt juba saanud.

Alates täieulatusliku sõja algusest 2022. aastal on Pyongyong ja Moskva süvendanud oma sõjalist koostööd, kusjuures Põhja-Korea on andnud nii laskemoona, raskerelvastust kui ka personali.

venemaa väed on Ukraina vastu suunatud rünnakute ajal välja lasknud Põhja-Korea lühi- ja keskmise ulatusega ballistilisi rakette KN-23 ja KN-24. venemaa esimene kinnitatud Põhja-Korea raketi kasutamine leidis aset Harkivi rünnaku ajal 2. jaanuaril 2024.

Zelenski ütles 30. juulil, et Põhja-Korea rakett tappis hiljutise venemaa rünnaku käigus tõenäoliselt Krõvõi Rihis kuus pereliiget.

Põhja-Korea väed on venemaa vägede kõrval lahingutes osalenud ka ukrainlastega. Ukraina on teatanud, et venemaa 2024. aasta vastupealetungi operatsioonis Kurski oblastis, mille eesmärk oli Ukraina väed piirkonnast välja tõrjuda, osales umbes 12 000 Põhja-Korea sõdurit.

Kuigi vastupealetung lõpuks õnnestus, kandis Põhja-Korea personal HUR-i andmetel äärmiselt suuri kaotusi.

16. Deutsche Welle: venemaal on Ukraina-vastases sõjas hukkunud sõdurite haudade fotode tegemise eest algatatud kriminaalasjad riigireetmise seaduse alusel. Nagu Insider esmaspäeval, 10. augustil teatas, on selliseid juhtumeid teadaolevalt vähemalt Jaroslavli ja Tomski oblastis. Sverdlovski oblastis on fotode tegijad kinni peetud ja kalmistute valvet on tugevdatud.

Näiteks 7. augustil sai Jaroslavli oblastikohus kohtuasja 48-aastase linnaelaniku vastu, kes prokuratuuri sõnul külastas alates 2024. aasta oktoobrist süstemaatiliselt kalmistut, pildistas ja filmis salaja vene sõdurite haudu ning saatis seejärel materjalid Ukraina luureteenistuste esindajatele.

Juuni lõpus vahistati mitu Tomski oblasti elanikku riigireetmise süüdistustega. venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) andmetel maksti neile Ukraina luureteenistuste nimel teabe kogumise eest vene sõdurite, sealhulgas hukkunute kohta. Väidetavalt pakkus Mediazona tasu.

Mediazona hoiatas varem, et hauafotosid pakuti väljaande enda nimel, kuigi väljaandel endal polnud sellega mingit pistmist. Väljaande andmetel võisid intsidentide taga olla Ukraina petised. Mediazona toimetaja Dmitri Treštšanini sõnul üritasid nad mitu korda osta avaldamata andmebaase venemaa sõjaväelaste kaotuste kohta.

„Me loendame venemaa armee kaotusi ja palusime varem lugejatel ja vabatahtlikel saata kalmistutelt fotosid. Nüüd on olukord aga muutunud ja me ei soovita seda kategooriliselt teha,” hoiatas toimetaja.

Siiski ei maininud ta, et venemaa julgeolekujõud ise võiksid olla klient, märgib Insider. Samal ajal teatas Mediazona varem, kuidas FSB agent kirjutas Rjazani oblastis elavale Gordei Nikitinile, teeseldes end Ukraina sõjaväeluure ohvitserina. Kirjavahetus oli aluseks riigireetmise süüdistusele ja Nikitin mõisteti 17 aastaks vangi.

Ajakirjanikud on kinnitanud 227 000 venemaa sõjaväelase surma Ukrainas.

Nagu Mediazona ja BBC vene Teenistuse ajakirjanikud varem kindlaks tegid, on koos vabatahtlike meeskonnaga juuli lõpu seisuga venemaa sõjas Ukrainas hukkunud vähemalt 236 066 venemaa sõjaväelast, kelle nimed on teada.

Suurim osa hukkunutest olid vabatahtlikud – 86 618. Samuti on kinnitust leidnud 26 247 endise vangi ja 19 644 mobiliseeritud inimese surm. Lisaks on ajakirjanikud teadlikud enam kui 7460 venemaa armee ja teiste julgeolekujõudude ohvitseri surmast. Hukkunute seas on 15 kindralit: viis kindralleitnanti, seitse kindralmajori, kaks erukindralit ja üks Ukraina Julgeolekuteenistuse kindral, kes põgenes venemaale, teatasid ajakirjanikud.

17. Lühiuudised

Kanada kehtestas oma venemaa-vastaste sanktsioonide režiimi raames sanktsioonid kaitsetööstusele Streit Groupile. Ottawa viitas mitmetele usaldusväärsetele aruannetele, mis kinnitasid, et Rosgvardia, mis on seotud venemaa sõjaga Ukraina vastu, on kasutanud Streiti toodetud soomukeid. Kanada väitel on ettevõttel ajalugu venemaa üksustele kaitsetoodete tarnimisel ning sanktsioonide eesmärk on häirida selle võimet tarnida venemaale sõjatehnoloogiat ja -varustust. Streit Group on suur eraomandis olev soomusmasinate tootja, mis asutati 1992. aastal Kanadas Ontarios ja mille peakorter asub praegu Araabia Ühendemiraatides Ras Al Khaimahis. Guerman Goutorovi juhtimisel toodab ettevõte taktikalisi sõjaväesõidukeid, soomustransportööre ja sularahaveo turvasõidukeid.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.