Balti riikide juhid on vastu rahukõnelustele Venemaaga: Euroopast peab saama sõjaline projekt
Avaldatud: 30 juuni, 2026
Venemaa sõda Ukraina vastu kujundab põhjalikult ümber Euroopa julgeolekupoliitika, muutes Euroopa Liidu rahuprojektist selliseks, mis peab end nüüd sõjalise jõuga kaitsma – nii leiavad Eesti peaminister Kristen Michal ja Läti peaminister Andris Kulbergs.
Eesti peaminister Kristen Michal märgib, et varem ei olnud kaitsekoostöö Euroopa Liidu jaoks prioriteet, kuid nüüd on olukord drastiliselt muutunud, vahendab RBC-Ukraine.
„Euroopa oli relvavaba rahuprojekt. Nüüd saab sellest rahuprojekt – kuid koos relvadega. See on suur erinevus, sest kui Euroopal – maailma rikkaimal piirkonnal – on relvad ning võimekus reageerida nii sise- kui ka välistele julgeolekuohtudele, muutub Euroopa palju tugevamaks,” ütles Michal.
Eesti juhi arvates ulatuvad need muutused sõjalistest kulutustest kaugemale. Sõjaliselt võimekam Euroopa muutuks usaldusväärsemaks ja etteaimatavamaks globaalseks tegijaks.
Samal ajal suhtuvad Balti riikide juhid skeptiliselt mõnede Lääne-Euroopa poliitikute üleskutsetesse alustada kohe läbirääkimisi Kremliga ja külmutada rinne.
Läti uus peaminister Andris Kulbergs ütles, et ta ei usu praeguses etapis rahulepetesse Venemaaga.
Tema sõnul ei ole praegu prioriteediks kompromiss, vaid piiride tugevdamine, et Euroopa idatiival ei jääks ühtegi nõrka lüli.
„Meil peab olema ühtne lähenemine – ainult siis ei teki naljakaid ideid. Kõigepealt peame usaldama iseennast. Peame näitama jõudu,” ütles Kulbergs.
Ta märkis ka, et Läti on juba suurendanud kaitsekulutusi 5%-ni SKP-st, saavutades ja isegi ületades NATO kaitse-eesmärke.
Türgi teatas hiljuti, et on valmis korraldama uue läbirääkimiste vooru Ukraina ja Venemaa vahel. Türgi välisminister Hakan Fidan ütles, et diplomaatiline protsess on takerdunud ja Ankara soovib dialoogi rahvusvahelise õiguse alusel võimalikult kiiresti taaselustada.
Samal ajal ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et isegi Venemaa sees valitseb pettumus sõja lõpu puudumise pärast, mistõttu on vajalikud tõelised läbirääkimised. Tema sõnul on Ukraina juba esitanud kõik sisuka dialoogi alustamiseks vajalikud ettepanekud.
Lisaks ütles USA president Donald Trump Zelenskiga peetud vestlustes, et kaalub diplomaatilisi pingutusi Venemaaga. Valitsusallikate teatel usub USA juht, et Ukraina surve Venemaale pikamaarünnakute ja aktiivsete lahinguväljaoperatsioonide kaudu suurendab diplomaatilise lahenduse tõenäosust.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
