Eesti ja Läti maavägede sõjaline juhtimine läks NATO Kirdekorpuselt üle Saksa-Hollandi korpusele
Avaldatud: 30 juuni, 2026Teisipäeval, 30. juunil toimus Valga-Valka kaksiklinnas pidulik tseremoonia, mille käigus võttis 1. Saksa-Hollandi korpus (1GNC) ametlikult üle Eesti ja Läti maavägede taktikalise juhtimise NATO Kirdekorpuselt.
„Vaatamata ürituse pidulikkusele, on see diviisi jaoks tavaline tööpäev. Eelnevad poliitilised otsused on nüüd praktikas rakendunud ning heidutus toimib ja meie oleme oma ülesannete täitmiseks pidevalt valmis,” ütles diviisi ülem kindralmajor Indrek Sirel. „Üleminek 1. Saksa-Hollandi korpuse juhtimise alla tõhustab valmisolekut ning korpuste fookus kitseneb.”
Valga keskväljakul seisid rivis kaitseväe diviisi üksuste ja NATO Põhjadiviisi esindused ning mõlema korpuse ja diviiside liputoimkonnad. Tseremooniast võtsid osa Eesti kaitseminister Hanno Pevkur, Läti kaitseminister Raivis Melnis, Madalmaade kaitseminister Dilan Yesilgöz-Zegerius ja Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius. Külalistena osalesid Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo, Läti kaitseväe juhataja kindralleitnant Kaspars Pudāns, Madalmaade kaitseväe juhataja kindral Onno Eichelsheim ja Saksamaa kaitseväe juhataja kindral Carsten Breuer.
Kaitseminister Hanno Pevkur rõhutas muudatuse otsest mõju meie piirkonna turvalisusele. „Saksa-Hollandi korpuse uus vastutusrikas roll Eesti ja Läti kaitse tugevdamisel on selge märk liitlaste ühtsusest ja pühendumusest meie piirkonna julgeolekule. Saksamaa ja Hollandi panus tõhustab NATO kaitset ning kinnitab, et kollektiivkaitse ei ole pelgalt põhimõte, vaid tähendab konkreetseid otsuseid ja nende elluviimist,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
Tseremoonia avas NATO maaväejuhatuse ülem kindral Christopher Donahue. Sõnavõttudega esinesid NATO Kirdekorpuse ülem kindralleitnant Dariusz Parylak ja 1. Saksa-Hollandi korpuse ülem kindralleitnant Peter Mirow. Üritusel osalesid ka NATO Brunssumi ühendväejuhatuse ülem kindral Ingo Gerhartz ja Saksamaa ning Madalmaade maavägede ülemad.
„See, kes soovib kaitsta Eestit ja Lätit, peab suutma vägesid juhtida kohapeal – ja just seda me teemegi. Eesti ja Läti saavad alliansile kindlad olla,” ütles 1. Saksa-Hollandi korpuse ülem kindralleitnant Peter Mirow.
Uus juhtimiskorraldus, mis jõustub ametlikult 1. juulil, on osa NATO uuest väemudelist. See tagab liitlasvägede kiirema reageerimisvõime ning suurendab lahinguvalmidust alliansi idatiival. Senise vastutaja, Kirdekorpuse (MNC NE), fookus suunatakse edaspidi Poolale ja Leedule, sealhulgas Suwałki koridori julgeoleku tagamisele.
1. Saksa-Hollandi korpus asub NATO juhtimisstruktuuris tase kõrgemal Eesti diviisist ning on võimeline juhtima kuni 50 000-liikmelist rahvusvahelist väekontingenti. Kuigi Eesti ja Läti säilitavad siseriikliku vastutuse oma relvajõudude eest, vastutab korpus edaspidi meie piirkonnas kaitsetegevuse planeerimise, õppuste läbiviimise ning liitlasvägede kiire integreerimise eest.
Valga ja Valka valiti tseremoonia toimumispaigaks teadlikult. Hoolimata riigipiirist moodustavad linnad ühtse linnaruumi, sümboliseerides ilmekalt kahe NATO liitlasriigi tihedat koostööd ja piiriülest ühtsust.
1. Saksa-Hollandi korpus asutati 1995. aastal. Lisaks Saksamaale ja Hollandile panustab korpuse koosseisu veel 14 NATO riiki. Korpus on eelnevalt juhtinud mitmeid operatsioone, sealhulgas Afganistanis, ning olnud korduvalt NATO reageerimisjõudude (NRF) valmiduses.
Kirdekorpus asutati 1999. aastal Poolas Szczecinis. Tänaseks on see kasvanud rohkem kui 20 liikmesriigiga peakorteriks, mis keskendub edaspidi alliansi kaitsele Poolas ja Leedus.









