Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kui juulis pidas koroonaviiruse levikuga seotud olukorda endiselt kriitiliseks vaid 17 protsenti elanikest, siis augustis 37 protsenti ning septembris juba 55 protsenti Eesti inimestest. Eesti inimeste toetus praeguste meetmetega jätkamisele on kõrge, meetmete karmistamist pooldab 34 protsenti elanikest, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel Turu-uuringute AS-i 10.-13. septembril tehtud küsitlusest. 

30 protsenti Eesti elanikest arvab, et terav kriis on möödas, kuid peab säilitama valvsust ja järgima ohutusabinõusid ning 2 protsenti usub kriisi täielikku möödumist. Kümnendik elanikest, keskmisest sagedamini 35-49-aastased ning teistest rahvustest Eesti elanikud, on seisukohal, et olukord polegi kriitiline olnud ning sellele on üle reageeritud. Keskmisest kõrgem aga on ohutunnetus viiruse leviku osas vanuserühmas 65+ ning eestlaste seas.

Elanike toetus praeguste meetmetega jätkamisele on suur – kõrge nakkusohuga riikidest saabunutele karantiini kehtestamist peab vajalikuks 86 protsenti, piiranguid meelelahutusasutustele 88 protsenti, piiranguid sise- ja väliüritustele 82 protsenti ning avalikus ruumis teiste inimestega distantsi hoidmist 79 protsenti elanikest. Alkoholi müügipiiranguid baarides ja restoranides toetab 64 protsenti elanikest. Vastuseis alkoholi müügipiirangutele on erinevate Eesti regioonide võrdluses kõrgeim Tallinnas.

Samas kasvab nende inimeste hulk, kes soovivad meetmete karmistamist. Kui veel juulis pooldas kehtivate meetmete karmistamist 16 protsenti, siis augustis juba 29 protsenti ning septembris 34 protsenti elanikest. Eestlased toetavad meetmete karmistamist pisut sagedamini kui teistest rahvustest Eesti elanikud.

Inimeste hoolsus koroonaviiruse leviku pidurdamiseks antud ametlike juhiste järgimisel on pisut suurenenud – 59 protsenti elanikest peab enda sõnul meeles ja järgib kõiki ametlikke juhiseid (juulis 52 protsenti ning augustis 55 protsenti). Keskmisest hoolsamad on juhiste järgimisel naised, eakad, eestlased ning Lõuna-Eesti elanikud.

„Kuna eakad on riskirühmaks, kellel koroonahaigus võib kulgeda raskemalt, on nende kõrgem ohutunnetus ning hoolsus meetmete järgmisel mõistetav,“ kommenteeris tulemusi Turu-uuringute AS-i uuringujuht Vaike Vainu. „Mõned esimestest juulikuistest koroonakolletest asusid Tartus, mistõttu Lõuna-Eesti elanike ohutunnetus viiruse leviku suhtes kasvas juba augustis.“

Kõige levinum meede, mida viiruse leviku piiramiseks rakendatakse, on käte hügieeni eest hoolitsemine. Maskide kandmine on võrreldes augustiga küll kasvanud (9 protsenti→16 protsenti), kuid elanikkonnas tervikuna siiski veel vähelevinud. Siiski väljendab 85 protsenti elanikest valmidust maski (vähemalt teatud olukordades) kasutada, sealjuures kõrgeim on valmidus kanda maski arsti juures (selleks oleks valmis 76 protsenti elanikest), ühistranspordis (68 protsenti) ning kaubanduskeskustes/kauplustes (62 protsenti).

Mobiilirakendusest HOIA on kuulnud 86 protsenti elanikest, oma telefoni on selle enda sõnul laadinud viiendik küsitluses osalenutest. Rakenduse allalaadinuid on keskmisest vähem vanemates vanuserühmades, teistest rahvustest elanike seas ning Lääne-Eestis. Selle peamisteks põhjusteks on usu puudumine rakenduse efektiivsusesse ning tunnetatud vajaduse puudumine.

„Tunnetatud vajaduse puudumine tähendab siinkohal seda, et inimene ei pea rakenduse kasutamist vajalikuks seetõttu, et väidab end mitte liikuvat rahvarohketes kohtades ja teadvat täpselt, kellega kokku puutub,“ ütles Vaike Vainu. „Samas on see kindlustunne petlik, kuna viiruse levikuks võib piisata lähikontaktist ka ainult ühe inimesega – ning et koroonahaigus võib olla asümptomaatiline, ei pruugi ka lähedased oma varasematest kokkupuudetest koroonahaigega ega nakkusohtlikkusest teadlikud olla.“

Ligi 80 protsenti Eesti inimestest valmistub teadlikult viiruse teise laine tulekuks, sealjuures 55 protsenti püüab oma tervise eest rohkem hoolitseda, 32 protsenti paneb raha kõrvale, 30 protsenti püüab rohkem välja puhata ning 24 protsenti varub desinfitseerimisvahendeid. Riigipoolset tuge oodatakse ennekõike testitegemise võimaluse tagamise (43 protsenti), eriarstiabi kättesaadavuse tagamise (41 protsenti) ning sissetuleku vähenemisel rahalise toe tagamise näol (39 protsenti). Võrreldes eestlastega peavad teistest rahvustest Eesti elanikud olulisemaks rahalise toe ning toiduabi tagamist, samas kui eestlased peavad võrreldes teisest rahvusest Eesti elanikega sagedamini oluliseks isikukaitsevahendite kättesaadavuse ning testimisvõimaluse tagamist.

44 protsendi Eesti inimeste sõnul on koroonaviirusega seotud olukord vähendanud nende enda või nende perekonna sissetulekuid (augustis 49 protsenti), 37 protsendi hinnangul on koroonaviirusega seotud olukord halvendanud ka nende (pere) majanduslikku toimetulekut – sealjuures kui eestlaste seas on see osakaal 29 protsenti, siis teistest rahvustest elanike seas 52 protsenti. Eesti elanikest 21 protsendil on praeguse sissetulekute taseme juures raske hakkama saada.

Keskmisest sagedamini puudutab sissetulekute vähenemine 35-64-aastasi ja ametialase staatuse järgi oskustöölisi. Teistest rahvustest Eesti elanikke on sissetulekute vähenemine juba alates eriolukorra algusest puudutanud enam kui eestlasi, ning ka sissetulekute taastumine on nende puhul olnud aeglasem kui eestlaste puhul. Vaike Vainu sõnul on siin üheks põhjuseks struktuursed erinevused eestlaste ning muudest rahvustest elanike tööhõives – muudest rahvustest inimesed töötavad eestlastest sagedamini madalatel ametipositsioonidel, kus koondamisi ning palkade vähendamist tuli tõenäoliselt ette sagedamini.

Kommentaarid

Viimased uudised