Uuring: Eesti inimesed pelgavad krüptovaluutade puhul pettusi, ent otsivad ikka investeerimisnõu YouTube’ist
Avaldatud: 3 juuni, 2025Ligi kaheksandik Eesti inimestest investeerib krüptovaluutadesse, ent samas tunneb suur hulk inimesi uudse varaklassi ees hirmu, selgub Eesti krüptofirma Kriptomati tellitud ja Norstati poolt läbi viidud uuringust. Samas lähtus tulemustest, et kuigi 42 protsenti eestlastest pelgavad investeerimisel pettusi ning pooled tunnevad hirmu rahakaotuse ees, otsib siiski märkimisväärne hulk investoreid infot sotsiaalmeediakanalite ja sisuloojate kaudu.
Uuringu andmetel investeerib regulaarselt veidi alla poole elanikkonnast ning kõige eelistatumateks varaklassideks on aktsiad, indeksfondid, võlakirjad ja krüptovaluutad. Umbes iga teine investor teeb seda eesmärgiga teenida pikaajalist kasu, viiendik säästude kogumise eesmärgil ja kümnendik sooviga proovida midagi uut.
Eesti krüptofirma Kriptomat ärijuht Dejan Davidovic märkis, et viimase tuules on järjest tõusnud huvi ka krüptovaluutadesse investeerimise vastu, mistõttu otsitakse erinevaid infokanaleid, et enda teadmistepagasit suurendada. Kui ligi pooled eestlastest loevad paremate investeerimisotsuste tegemiseks majandusalaseid uudiseid ja selgitavaid artikleid, siis 30% uuringule vastanutest tõid olulise infoallikana esile sotsiaalmeediakanalid ja viiendik erinevad sisuloojad.
„Sotsiaalmeediast leiab küll ohtralt investeerimisalast sisu, kuid tuleb meeles pidada, et see info on enamasti kontrollimata ja võib pärineda omakasupüüdlikest allikatest. Kasutades investeerimisotsuste tegemiseks kaheldava väärtusega andmeid, tõuseb hüppeliselt ka risk raha kaotamiseks ja petta saamiseks – see on hõlpsalt ennetatav, kui oma investeerimisotsuse tegemiseks kasutada usaldusväärseid allikaid ja läbipaistvaid platvorme,” sõnas Davidovic.
Seetõttu soovitab ekspert usaldusväärse investeerimisalase info leidmiseks eelistada pigem finantsuudiseid, ametlikke kanaleid ja tuntud ettevõtete poolt jagatud õppematerjale ja analüüse. „Veebifoorumid ja videod võivad muidugi abiks olla, kuid need ei ole sobiv infoallikas alustavale investorile, kes ei suuda veel teiste kasutajate jagatud soovituste mõistlikkust adekvaatselt hinnata,” lisas ta.
Ebaselge taustaga allikatest pärit info kvaliteeti ilmestab ka uuringule vastajate hinnang oma krüptovaldkonna teadmistele. Ligi pooled Eesti vastajatest arvavad, et nende teadmised on krüptovarade valdkonnas väga nõrgad, samas kui Läti ja Leedu vastajad peavad aga enda teadmisi veidi paremaks: väga nõrgaks peavad enda teadmisi Lätis 39% ning Leedus 32% vastajatest.
„Ehkki on positiivne näha inimeste kasvavat huvi krüptomaailma vastu, on sarnaselt igale teisele varaklassile oluline endale selgeks teha valdkonna toimimispõhimõtted, riskid ja võimalused. Iga investeeringu näol on tegu riskiga, mille võib potentsiaalselt teenida või kaotada. Tõenäosust kasumit võtta tõstavad ainult head andmed ja läbimõeldud investeerimisstrateegia,” lausus Kriptomati ärijuht.
„Oluline on rakendada läbimõeldud strateegiat, määrata selged eesmärgid, leida sobivad infoallikad, usaldusväärne kauplemisplatvorm ja valida lähenemine, mis sobib inimeste riskitaluvusega – krüptoinvesteeringuid ei tasu teha uisapäisa, kuid mõistlikult lähenedes pole vaja neid ka karta,” lisas ta.