Terviseamet: laste vaktsineerimise hõlmatus on paranenud
Avaldatud: 3 juuni, 20262025. aasta andmed viitavad positiivsele arengule: enamiku riiklikku immuniseerimiskavasse kuuluvate vaktsiinide hõlmatus on paranenud. Sellest hoolimata vajab olukord endiselt tähelepanu, sest mitme vaktsiini puhul ei ole hõlmatus veel jõudnud tasemeni, mis pakuks Eesti elanikkonnale piisavat kaitset.
„Värsked andmed annavad põhjust ettevaatlikuks optimismiks. Laste vaktsineerimise hõlmatus on 2025. aastal pärast mitmeaastast langust taas paranemas, eriti on kasvanud HPV-vastase vaktsineerimise hõlmatus kõigis sihtrühmades. Positiivse suuna hoidmiseks on vajalik lapsevanemate, tervishoiutöötajate ja kogu ühiskonna jätkuv koostöö,” tõdes Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Irina Filippova.
Kuigi laste vaktsineerimise hõlmatus on Eestis 2025. aastal paranenud, ei ole see veel saavutanud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatud taset – difteeria, teetanuse, leetrite, punetiste, mumpsi ja lastehalvatuse puhul 95% ning läkaköha puhul 90%. Eestis jääb väikelaste vaktsineerimisega hõlmatus enamiku vaktsiinide puhul 80–85% vahele, mis suurendab haiguspuhangute riski.
Vaktsiinvälditavad nakkushaigused levivad maailmas endiselt. Kuigi mitmeid neist Eestis praegu ei esine, nt lastehalvatus, punetised ja difteeria, võivad need aktiivse reisimise ja rände tõttu tagasi jõuda. Ka Eestis registreeritakse jätkuvalt näiteks leetreid, läkaköha, mumpsi, Hib-nakkusi ja B-viirushepatiiti. „Oluline on vaktsineerida lapsi nende haiguste vastu vastavalt immuniseerimiskavale ning hoida elanikkonna vaktsineerimishõlmatus kõrgel. Täname kõiki lapsevanemaid, kelle laps on vaktsineeritud, sellega aitate kaitsta nii oma lapse kui ka teiste laste tervist,” rõhutab Filippova.
Kuigi üle 80% lapsevanematest peab laste vaktsineerimist vajalikuks ja nõustub oma laste vaktsineerimisega, alustab ligikaudu viiendik väikelastest lasteaeda siiski ilma täieliku kaitseta raskete nakkushaiguste vastu.
Ligi 30% kooliteed alustavatest 7-aastastest lastest ei ole saanud ettenähtud kordusvaktsineerimist ning umbes veerand noortest lõpetab keskkooli ilma difteeria, teetanuse ja läkaköha vastase kordusdoosita.
Vaktsiinid on tõhusad ja ohutud ning mitmed neist aitavad vältida nii nakatumist kui ka haigestumist, osa aga kaitseb raske haiguse, tüsistuste ja surma eest. Vaktsineerimine ei kaitse üksnes vaktsineeritut ennast, vaid aitab kaitsta ka neid, kes ei saa end mingil põhjusel vaktsineerida ning kelle jaoks võib nakkushaigus kulgeda eriti raskelt.
Vaktsineerimise kohta loe lähemalt terviseportaalist.









