Uuring: pooled Eesti inimesed tunneks end kindlalt 2000-3000-eurose netopalga saamisel

Citadele tellitud küsitluse järgi vajaks ligi kuus inimest kümnest rahalise kindlustunde saavutamiseks üle 2500-eurost netopalka. Mida suurem on inimese praegune sissetulek, seda kõrgemat palka peab ta üldjuhul piisavaks. Tallinna lähiümbruse elanikest valis üle veerandi vastanutest turvatunnet pakkuvaks summaks üle 4000 euro kuus kätte.

Norstati poolt läbiviidud ja Citadele panga tellitud uuringuga küsiti Eesti inimestelt, millise netopalgaga tunneksid nad end rahaliselt kindlalt. Kõige sagedamini valisid Eesti vastajad selliseks netopalgaks 2001–2500 eurot kuus: selle vastuse andis ligi 25%. Peaaegu sama paljud ehk 24% nimetasid vahemikku 2501–3000 eurot. 3000-4000 euro suuruse netopalga valis kokku ligikaudu 17% vastanutest ja üle 4000 euro sooviks saada 18%. Kuni 2000 euro suurust netopalka pidas enda jaoks piisavaks umbes 16%.

„Rahaline kindlustunne võib tähendada inimese jaoks võimalust tasuda igapäevased arved, panna raha kõrvale ja tulla toime ootamatute väljaminekutega. Milline sissetulek seda võimaldab sõltub muu hulgas eluasemekuludest, ülalpeetavatest ja olemasolevatest kohustustest,” ütles Citadele panga juhatuse liige ja jaepanganduse juht Edward Rebane.

Olemasoleva isikliku netosissetuleku järgi vastuseid vaadates ilmnesid vastustest selged erinevused. Väiksema sissetulekuga inimesed nimetasid sagedamini madalamaid summasid, suurema sissetulekuga vastajad aga kõrgemaid summasid, millega nad end kindlalt tunneksid. Näiteks kuus kuni 1000 eurot saavate vastajate seas oli sagedasim valik 2001–2500-eurone netopalk, samas üle 3000-eurose praeguse netosissetulekuga vastajatest valis 70% aga üle 4000-eurose netopalga vajaduse.

„Ettekujutus piisavast sissetulekust on selgelt seotud ka inimese praeguse elujärjega. Suurema sissetulekuga rühmades on kõrgem ka palgaootus. Huvitavalt tuli näiteks välja see, et kõrgeim ootus kindlustundele oli mitte Tallinna linnas, vaid hoopis Tallinna lähiümbruses elavate inimeste poolt. Seal arvas 28% vastajatest, et kindlustundeks oleks vaja vähemalt 4000-eurost netopalka,” märkis Rebane.

Statistikaameti viimaste avaldatud andmete järgi oli Eesti keskmine brutokuupalk 2026. aasta teises kvartalis 2243 eurot ja brutopalga mediaan 1840 eurot, millele vastaks ligikaudu 1841- ja 1538-eurone netokuupalk.

Balti riikide võrdluses olid ootused rahalist kindlustunnet pakkuvale palgale üsna sarnased: 2001–3000-eurose netopalga valis Eestis ligikaudu 49%, Lätis 47% ja Leedus 48% vastanutest. Kõrgeimat palgavahemikku nimetasid Eesti vastajad siiski mõnevõrra sagedamini: üle 4000 euro kuus kätte sooviks saada 18% Eesti, 12% Läti ja 14% Leedu vastanutest.

Citadele panga tellitud küsitluse viis läbi uuringufirma Norstat. Igas Balti riigis küsitleti 1000 inimest.