Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Läti keskpanga teatel on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ning Läti Panga koostöös läbi viidud uuringu kohaselt kolmveerand Läti täiskasvanud elanikkonnast viimase kahe aasta jooksul kokku puutunud pettusekatsega, samas kui iga neljas on langenud vähemalt üht tüüpi finantspettuse ohvriks.

Uuringust selgub, et enam kui pooled – 55 protsenti – ohvritest on rahast ilma jäänud. Ülejäänud juhtudel avaldasid ohvrid petturitele küll oma isikuandmeid või finantsinfot, kuid rahalist kahju nad ei kandnud, vahendab lsm.lv.

Kõige levinum pettuse liik, millega elanikud on kokku puutunud, on ostupettus – seda on kogenud 15 protsenti kõigist vastanutest. Ostupettus seisneb näiteks internetist ostetud kauba eest tasumises, mida kunagi kätte ei saada, või võltsarve alusel makse tegemises.

Kaheksa protsenti elanikest on langenud andmepüügi ohvriks – see tähendab isikuandmete või finantsinfo avaldamist vastusena e-kirjale, telefonikõnele, tekstisõnumile või sotsiaalmeedia postitusele, mis näib pärinevat usaldusväärsest allikast. Nn kompromiteeritud e-posti puhul ei ole petturite eesmärk ainult raha välja petta.

Samal ajal on 6,5 protsenti elanikest langenud investeerimispettuse ohvriks – näiteks investeerides näilistesse investeerimisskeemidesse või kaotades raha krüptovaradega seotud pettustes.

Ohvritest 61 protsenti langes ühe, 25 protsenti kahe ning 14 protsenti koguni kolme või enama pettuseliigi ohvriks.

Läti Panga väitel lükkab uuring ümber arusaama, et pettuse ohvrid on mingit kindlat tüüpi inimesed. Ohvriks võib langeda igaüks ning erinevad pettuseliigid puudutavad ühiskonna erinevaid rühmi.

Uuring näitab, et paljudel juhtudel teavad inimesed, kuidas pettusekatsele reageerida. 70 protsenti nendest, kes on pettusega kokku puutunud, võttis ette vähemalt ühe kaitsetegevuse – näiteks lõpetas vestluse, eiras või blokeeris suhtluse või kustutas kahtlase sõnumi.

Siiski, olukordades, kus raha oli juba kaotatud, ei teatanud 37 protsenti ohvritest juhtunust kellelegi. Kõige sagedasemaks põhjuseks oli veendumus, et teatamine ei muudaks midagi. 16 protsenti ei teadnud, kellele juhtunust teatada, ning mõne inimese puhul sai takistuseks ka häbitunne.

Sageli jäeti teatamata just ostupettustest, mille puhul on kõne all olevad summad suhteliselt väikesed.

Musta reede soodusmüükide lähenedes muutuvad sellised pakkumised eriti levinuks. Petturid meelitavad ostjaid kõige sagedamini hiiglaslike allahindluste ja sotsiaalmeedias leiduvate reklaamidega.

„Ostupettused ja taolised reklaamid. Hiiglaslikud allahindlused. Sotsiaalmeediareklaamid olid just see, mis nendes andmetes eriti silma paistis. Ka individuaalsetes intervjuudes, kus inimesed oma kogemusi kirjeldasid, nägime, et see on sageli nii. Tegemist on mingit laadi sooduskampaaniaga. Väga suurega. Inimesed ongi just selle allahindluse õnge läinud,” sõnas Läti Panga finantskirjaoskuse osakonna juhataja Artis Zeiļa.

Viimased uudised