Sõja ülevaade: 672. päev – 80 rünnakut, 46 vene drooni ja kaks raketti Ukraina linnade suunal
Avaldatud: 27 detsember, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. detsember 2023:
Venemaa kaitseminister: meie väed liiguvad edasi kõigil rinnetel, njah, ühtki edenemist eilse päeva jooksul siiski ei tuvastanud. 46 vene drooni ja kaks raketti Ukraina linnade suunal, 80 rünnakut ning palavust jagus nii okupeeritud alade tagalas kui Venemaal.
1. 46 drooni ja kaks raketti.
2. Nimekirja lisandus veel üks vene laev ja palavust jagus.
3. Kupiansk-Kreminna: njah, vene poole eduteadetele pole seni kinnitust leidnud.
4. Siversk: ikka susivad.
5. Bahmut: muutusteta, kuigi üritavad.
6. Donetsk: no ei saada Avdiivkale lähemale.
7. Lõunarinne: muutusteta.
8. Herson: muutusteta.
9. vene kaitseminister sergei šoigu konverentskõne kokkuvõte Venemaa relvajõudude juhtkonnale.
10. Venemaal kahaneb televisiooni usaldamine.
11. Peaaegu 60 protsendil venelastest pole mustadeks päevaks sääste.
12. Venemaa pikendas riigist padrunite väljaveo keeldu.
13. Mõned vene ja valgevene sportlased on juba kvalifitseerunud Pariisi OM-ile.
14. Zalužnõi selgitas mobilisatsiooni korraldamise põhjuseid.
15. Üks vene soldati lugu.
16. Rosneftil ei õnnestu enam Araabia Ühendemiraatides kontot avada.
17. Lühiuudised
1. Eile õhtust alates 19.00-peaaegu kella 04.00-ni lasi vene pool Ukraina suunas 46 Shahedi drooni. 32 neist alla lasti. Rünnati Pavlogradi, Dnepropetrovski, Nikolajevi, Odessa oblastit ja lennuvälja Starokonstantinovis Hmelnõtski oblastis. Hommikuks infot tabamustest veel polnud.
Eile õhtul ootas Hersoni raudteejaamas evakuatsioonirongi väljumist umbes 140 tsiviilisikut ja sel ajal alustasid okupandid linna massilist pommitamist. Pommmitamine kestis kaks tundi. Surma sai üks ja haavata kaks inimest.
Eile päeval Dnipro rajooni kohal tulistati alla 2 Kh-59 raketti.
2. Ukraina väed on viimase 36 tunni jooksul tabanud sihtmärke Feodosia, Horlivka, Sevastopoli, Donetski, Mariupoli, Jevpatoria ja Armjanski okupeeritud aladel, mis kõik on kaugel rindejoonest tagapool.
Vene pool teatas, et öösel tulistati Rostovi oblasti kohal alla droon. Ukraina relvajõudude peamised rünnakud Belgorodi oblastis langesid Graivoronski linnaosale. Brjanski oblastis tulistati Starodubi munitsipaalrajooni Kurkovitši küla. Õhtul teatasid nad õhutõrje tööst Krasnodari territooriumil Jeiskis, kohalik operatiivstaap teatas, et tegemist on õppustega (hm, kohalikud siiski teatasid pisu suuremast plahvatusest).
Venemaal rannikulinnas Jeiskis (teisel pool Aasovi merd) kostis teist päeva järjest plahvatusi. Õhutõrje oli väidetavalt aktiivne. Svoboda raadio teatel sai sadamale raketilöögi järel tabamuse ka teine laev (endine sõjaväe õppelaev UTS-150).
Novotšerkasski laeval olla olnud kokku: 4400 suurtükimürsku, 280 Grad raketti, 62 meeskonnaliiget + „Kapten Gurjev” ning vene uudistes on ikka info, et laeval on vaid mittekriitilised kahjustused.
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianskist kirdes asuva Sinkivka küla suunal jätkab vene pool suurte jõududega (kuni kompanii soomust või soomus+jalavägi või vaid soldatid). Osa rünnakukolonne jõuab ka külasse sisse enne kui need hävitatakse. Külast u 1/5 põhjaosa ongi hallis alas. Ukraina vägede esindaja teatas, et vene-Ukraina kaotuste suhe olla siin 8:1-le Ukraina kasuks.
Vene milblogijate info järgi jätkub vene poole pealetung Serebrjanski metsanduses (Kreminnast edelas) teist päeva ja olla jõutud kohati 3 km kaugusele. Siiski olevat vastupanu vene poole sõnul kõva. Ukraina blogijatelt ja ametlikest Ukraina uudistest siiski sellist vene poole edenemist tuvastanud pole kuigi rünnakuid olla eilegi olnud palju (sinna 10 alla)
4. Siversk: Vesele kandis vene poole rünnakud jätkusid ja rindejoones need muutusi ei toonud.
5. Bahmut: 8 vene poole edutut rünnakut.
6. Donetsk: ainult Avdiivka ümber toimus 29 vene poole edutut rünnakud. Proovitakse nii põhja poole laiendada Avdiivkast loodes asuvat eenduvat rindejoont, aga eile oldi siingi edutud. Eile tuli teateid nii tankide T-90 hävitamisest kui ühe vene „Terminaatori” soomuki tabamisest. Selle maha võtmiseks kulus lausa kolm väikest drooni. Egas hästi aru saanudki, miks see elukas seal Avdiivka tööstusala läheduses üksi ringi uitas.
Tundus maastiku ja lumekatte kihi järgi olevat siinne kant, kus rünnakule suunduvad kolm vene tanki ja 3 soomukit jalaväega vaid väikeste droonidega ära hävitati.
Njah, juba üks päev üle nädala pole vene pool saanud Avdiivkale lähemale, kuigi vene poole blogijad annavad teada, et Ukrainlased olla kohe Avdiivkat maha jätmas.
Üleeile teatas šoigu putinile, et said Marinka oma kontrolli alla, aga ometigi jätkus eile asula pommitamine. Osadel kaartidel siiski näitab mõnede tööstushoonete (vist põllumajandusega seotud) Ukraina kontrolli all olemist ning osa asulat seni hallis alas. Rüünakuid Marinka ümber ja lähistel jagus ikka üle 20 ja rindejoones muutusi siingi ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: vaid Tokmaki suunas jagub pisu aktiivsust kummaltki poolelt.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: ikka 14 rünnakut päevas ja muutusi rindejoones ei tuvastanud. Njah, vene poolel jagub optimismi, et küll dessantväed 3-4 nädalaga Dnepri idakalda puhtaks saavad. Seni veel sellist optimismi nendega ei jagaks. Jätkuvalt on teadmata üleeilne võimalike kahe Ukraina tanki olemasolu Dnepri idakaldal. Eks ikka võimalus, et vene pool lasi drooniga ära enda tanki.
9. Ainult sõjaliste operatsioonide jätkamisega Ukrainas ja armee laiendamisega on võimalik saavutada Venemaa sotsiaalmajanduslik areng, ütles vene kaitseminister sergei šoigu konverentskõnes Venemaa relvajõudude juhtkonnaga. Tema sõnul on praegu armee Ukrainas „pidevalt hõivamas soodsamaid positsioone ja laiendamas oma kontrolli all olevaid territooriume”.
„Liigume järjekindlalt erioperatsiooni püstitatud eesmärkide saavutamise poole. Kaitseministeerium jätkab praeguses olukorras kavandatud tegevust tugevate, usaldusväärsete, hästivarustatud ja motiveeritud kaitsejõudude ülesehitamiseks. Ainult nii saame tagada meie riigi rahumeelse sotsiaal-majandusliku arengu,” rõhutas šoigu.
Tema sõnul oli vene armee peamine eesmärk Ukrainas 2023. aastal häirida väljakuulutatud Ukraina relvajõudude vastupealetung. „See ülesanne on edukalt täidetud,” ütles šoigu ja lisas, et sellele aitasid kaasa kaitseliinide väljaehitamine, kõigi üksuste „kõrge lahinguvõime” ja Venemaa sõjatehnika „töökindlus”.
„Juhatuse laiendatud koosolekul seadis kõrgem ülemjuhataja kaitseministeeriumile 2024. aasta prioriteetsed ülesanded,” ütles šoigu, täpsustamata, mis need täpselt on.
10. Nõukogude ajast enneolematu võimsusega Venemaal käivitatud riiklik propagandatehas kaotab kiiresti oma publiku usaldust. Nende kodanike osakaal, kes usuvad, et telekanalid annavad riigis toimuvate sündmuste kohta „objektiivset teavet”, on viimase seitsme aastaga vähenenud peaaegu poole võrra, näitas VTsIOM detsembris läbi viidud küsitlus.
Praegu usaldab ainult 26% venelastest televisiooni, mis on täielikult riigi kontrolli all, kuigi 2019. aastal oli see näitaja 30% ja 2016. aastal peaaegu pool (46%). Ainult vanemad venelased säilitavad kõrge lojaalsuse telepropagandistidele – 51% vanuserühmas üle 60 aasta vanad. Alla 24-aastaste noorte seas on televisiooni „objektiivseks” infoallikaks pidajate osakaal kahanenud tühise 5%-ni ning keskealiste (25-44-aastased) seas on see vaid 9-13. %.
Kui televisiooni propagandistid eskaleeruvad, tehes ettepaneku alustada tuumasõda või tappa oma riigi kodanikke, pöördub nende publik üha enam Interneti poole. VTsIOM-i andmetel on „sotsiaalvõrgustikke ja ajaveebe” objektiivseks infoallikaks pidajate osakaal 7 aastaga enam kui kahekordistunud ehk 24%-ni ning on peaaegu võrdne riigitelevisiooni „lojaalse” vaatajaskonnaga. Võrdluseks: neli aastat tagasi oli televisioon usalduse poolest sotsiaalvõrgustikest kaks korda kõrgem (30% versus 15%) ja 7 aastat tagasi oli vahe ligi viiekordne.
VTsIOM-i andmetel kahaneb ka teleauditoorium, kuigi aeglasemalt: 40% venelastest nimetab seda endiselt „peamiseks uudisteallikaks”. Seda on 2 protsendipunkti vähem kui sõjaeelsel 2021. aastal ja 13 protsendipunkti vähem kui 5 aastat tagasi. Samal ajal ületas Interneti kogupublik esimest korda televisioonile tuginejate osakaalu: see on 44% venelastest, kellest 19% toetub uudistesaitidele, 14% sotsiaalvõrgustikele ja 11% kiirsõnumitele, sealhulgas Telegram.
Kahe aasta jooksul on pea kolmekordistunud nende venelaste osakaal, kes valivad peamiseks uudisteallikaks kiirsõnumitoojad, nendib VTsIOM: „Sellised muutused meediatarbimises on seletatavad erinevate põhjustega: tehnoloogia areng ja interneti kättesaadavus, vajadus saada asjakohast ja mitmekesist teavet, sealhulgas hinnaguid praeguste sündmuste alternatiivsete vaadete kohta, samuti kiirsõnumite arendamise ja nende populaarsuse kasvu kohta.”
Samal ajal kasvab nende osakaal, kes ei usalda ühtegi meediat ja suhtlusvõrgustikke ning eelistavad toetuda „köögivestlustele”, nagu nõukogude ajal. Seega nimetab VTsIOM-i andmetel 8% kodanikest peamiseks uudisteallikaks „vestlusi teiste inimestega”. See on 3 protsendipunkti võrra rohkem kui enne sõda ja rekord vähemalt viie aasta andmetes.
11. Peaaegu 60 protsendil venelastest pole mustadeks päevaks sääste, näitas Majanduskõrgkooli (HSE) läbiviidud leibkonna majanduskäitumise uuring. HSE uuringus, mis hõlmas 55 Venemaa Föderatsiooni piirkonda, teatas 43,1% vastanutest, et neil on „likviidsed säästud” ehk need, mida saab kiiresti sularahaks konverteerida.
Rahaliselt kõige haavatavam kodanike rühm oli pensioniealised (55–64-aastased): nende hulgas teatas 40% vastajatest, et neil on säästud. Noored venelased rääkisid keskmisest sagedamini rahalisest “turvapadjast”: 18-24-aastaste hulgas oli seda 54% ja 25-34-aastaste seas 45%.
Enim sääste on prognoositavalt suurlinnades, kus elanike arv on üle miljoni (52%), külades on minimaalne osakaal 36%.
Veelgi enam, isegi nende seas, kes teatasid, et neil on mustadeks päevaks sääste, on nende summa väike. Vaid igal teisel likviidsete säästudega inimesel jätkub töö ja sissetulekute täieliku kaotuse korral raha, et elada üle kolme kuu. See on 21,6% kõigist vastajatest, märgivad HSE teadlased.
Rosstati andmetel oli venelastel 2023. aasta oktoobri seisuga sääste 62,6 triljonit rubla (626 miljardit eurot). Sellest summast 46,2 triljonit rubla paigutati pangahoiustele, peamiselt rublahoiustele (41,6 triljonit rubla). Ja jääk – 16,4 triljonit rubla – moodustas „sularaha”, millest 11,5 triljonit rubla oli rubla ja 4,9 triljonit muu sularaha.
Eelmisel aastal kasvasid venelaste säästud ametliku statistika kohaselt 5,44 triljoni rubla võrra ja selle aasta 10 kuuga veel 2,63 triljoni rubla võrra.
12. Venemaa valitsus pikendas tsiviil- ja teenistusrelvade padrunite ekspordikeeldu 2025. aasta lõpuni. Seda käsitlevale määrusele kirjutas alla peaminister mihhail mišustin, nagu teatas ministrite kabineti telegrammi kanal.
Sarnane otsus tehti ka teatud kaliibriga vintrelvade padrunikestade kohta: 5,45×39 mm, 5,56×45 mm (223 Rem), 7,62×39 mm, 7,62×51 mm (308 Win), 7,62×54 mm, 7,62×67 mm (300 WM), 8.6×70 mm (338 LM), 12.7×99 mm (50 VMG) ja 12.7×108 mm. Meetmed on suunatud „riigi huvide kaitse tagamisele”, rõhutas valitsus.
Keeld kehtestati 2023. aasta mais osana presidendi dekreedi „Majanduslike erimeetmete kasutamise kohta välismajandustegevuses Vene Föderatsiooni julgeoleku tagamiseks” rakendamisest.
Piirangud ei kehti aga padrunite suhtes, mis on ette nähtud Vene Föderatsiooni relvajõudude, teiste vägede ja sõjaväekoosseisude vajadusteks. Sama kehtib ka padrunite kohta, mis liiguvad Venemaa osade vahel läbi teiste riikide territooriumide, saadetakse valitsuse otsusega EAEU riikidesse ja toimetatakse rahvusvahelise transiitlennutranspordi raames läbi Venemaa kolmandatesse riikidesse, välja arvatud „ebasõbralikud”.
Samuti on lubatud eksportida padruneid jahipidamiseks, spordi-, ajaloo- ja kultuuriüritustel või näitustel osalemiseks. Samal ajal oli üks valitsuse otsuse punktidest salastatud ja märgistatud „ametkondlikuks kasutamiseks”.
Lääne sanktsioonidest tingitud impordipiirangud on Venemaal toonud kaasa laskesuusatamise padrunite nappuse. Sportlased lasevad, „mida nad leiavad”, ütles Venemaa laskesuusataja, 2017. aasta maailmameister Anton Babikov. Kurtis ka, et Venemaal toodetavad padrunid on väga halva kvaliteediga ning hind olla lakke aetud.
13. Venemaa Olümpiakomitee (ROC) on alustanud hüvitiste maksmist sportlastele, kes ei saa Ukraina sõjaga seoses kehtestatud piirangute tõttu kindlasti osaleda 2024. aasta Pariisi olümpiamängudel, ütles ROC peadirektor Vladimir Senglejev telekanalile Match TV.
„Praegu on meie välja kuulutatud kriteeriumide järgi tasu saanud 127 sportlast. Maksed toimuvad etapiviisiliselt: niipea, kui saame aru, et alaliit mängudel ei osale, teeme ülekande,” täpsustas ta. Varem teatati, et hüvitise suurus on 150-500 tuhat rubla (1500-5000 eurot). Seda saavad kasutada sportlased, kes on maailmatasemel võistlustelt kõrvale jäetud või neil ei osale isiklikel veendumustel.
ROC juhi Stanislav Pozdnjakovi sõnul ei saa maksetele loota mitte ainult eelmiste mängude võitjad ja medalistid, vaid ka kõik, kes „ei ole käsi rüppe lasknud” ja „jätkavad valmistumist”. Kompensatsioonile aga ei ole õigust sportlastel, kes nõustusid olümpial osalemiseks Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) tingimustega neutraalse staatuse osas.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse keelas ROK Venemaa ja Valgevene sportlastel osaleda rahvusvahelistel võistlustel. 8. detsembril sai teatavaks, et Pariisi olümpiale lubatakse need sportlased, kes võistlevad neutraalses staatuses, ei toeta sõda ega ole seotud relvajõudude ega julgeolekuasutustega. See aga ei kehti meeskonnaspordialade esindajate kohta.
Hetkel on 26. juulist 11. augustini peetavatele mängudele pääsenud kuus venelast ja viis valgevenelast, kuid nende nimesid pole avalikustatud. Samas on mõlema riigi rahvussümbolid keelatud kõikidel olümpiamängude ametlikel üritustel.
Septembris teatas spordiministri asetäitja Aleksei Morozov Venemaa sportlaste massilisest üleminekust väliskoondistesse. Tema sõnul vahetas kodakondsust üle 100 sportlase, sealhulgas 55 olümpiasportlast. Spordiministeerium nõuab Venemaa koondisest lahkunutelt treeningutele kulutatud raha tagastamist. Riigiduuma alustas juulis seaduseelnõu väljatöötamist, mis kohustab sportlasi passi vahetamisel tehtud kulutusi hüvitama.
putin nõudis isiklikult sportlaste välismaale mineku peatamist, märkides, et see on Venemaale kahjulik.
14. Ukraina valitsuskabinetis eile registreeritud eelnõus tehakse ettepanek täpsustada oma äranägemise järgi teenistusest vallandamise aluseid – eelkõige saab see võimalikuks 36 kuu pikkuse pideva sõjaseisukorra teenistuse korral. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi selgitas, miks just see periood oli ja millega väejuhatus loodab. Ta ütles seda 26. detsembri pressikonverentsil, teatab LIGA.neti korrespondent.
„Loomulikult tahaksin, et inimesed, kes lähevad armeesse ja eriti need, kes juba teenivad sõjaväes, mõistaksid selgelt, kui kaua neil on vaja võidelda,” ütles Zalužnõi.
Ta rõhutas, et koos kaitseministeeriumiga leppisid nad kokku 36 kuu pikkuses, „lootes kahele asjale”. „Esimene on see, et rindel ei toimu tegevuse ägenemist. Teine on see, et 36 kuu pärast on keegi, kes neid inimesi asendab <…> Loodan, et 36 kuu pärast saame ikkagi hakkama nende asendamise ülesandega. Need on inimesed, kes teevad oma tööd äärmiselt keerulistes tingimustes,” ütles Zalužnõi. Samas rõhutas ta, et „tegemist on normiga, mis pole meie tingimustes täiesti realistlik”.
„Aga jääb üle vaid loota, et vaenutegevuse intensiivsus ei kasva ja suudame välja vahetada need inimesed, keda plaanime 36 kuu pärast välja vahetada,” lisas Zalužnõi.
25. detsembril registreeris valitsuskabinet Radas eelnõu, mis näeb ette muudatusi mobilisatsiooni, sõjaväelise registreerimise ja ajateenistuse protsessides. Eelkõige selgitab eelnõu oma äranägemise järgi teenistusest vallandamise aluseid.
Dokumendis täpsustati ja laiendati ka edasilükkamise õigust omavate isikute nimekirja, tehti ettepanek kehtestada hulk karistusi eemalehoidjatele ning laiendati kohalike omavalitsuste volitusi mobilisatsiooni küsimustes.
15. vene kaitseministeerium keeldus maksmast Volgogradi oblastist mobiliseeritud Oleg Rõbkinile 3 miljonit rubla (30 000 eurot). Pärast seda, kui ta sai raskelt haavata, andsid kohalikud võimud tema perele hüvitiseks kaks ämbrit porgandeid ja kotitäie sibulat, ütles tema naine Irina We Can Explainile.
Tema sõnul kutsuti 45-aastane Rõbkin rindele 25. septembril 2022, vaid neli päeva pärast seda, kui putin teatas mobilisatsioonist. Mehele saadeti TeploEnergoSystemsis töökohta kutse ning kaks tundi pärast sõjaväelise registreerimis- ja värbamisbüroosse saabumist saadeti ta arstlikku läbivaatust läbimata harjutusväljakule.
Koolitus kestis umbes kolm nädalat ja oktoobri lõpuks oli Rõbkin eesliinil kaevikus. Selle aasta juunis sattus Rõbkin Zaporožje oblasti Robotino küla lähedale, mille Ukraina relvajõud vastupealetungi käigus vabastasid.
Rõbkin sai vigastusi kõhule, maksale, neerudele ja jalgadele. Eelkõige hävis tema parem põlveliiges. Kohalikus haiglas tehti mobiliseeritud mehele kõhuõõneoperatsioon, kuid põlveliiges jäi ravimata. Rõbkin läbis taastusravi Peterburi haiglates. Sõjaväe arstlik komisjon määras mobiliseeritud kategooria „G” (ajutiselt kõlbmatu) ja saatis ta puhkusele.
Pärast seda viidi ravimata mobiliseeritud mees tagasi oma üksusesse, kuid pidevate kaebuste tõttu ägeda valu kohta jalas saadeti ta kuu aega hiljem 30 päevaks koju. „Tal on tugev valu, põlv ei saa sirgu ja ta ei saa ilma karkudeta kõndida. Ta võtab valuvaigisteid ja unerohtu,” räägib abikaasa.
Volgogradi oblasti traumatoloogid soovitasid mehel teha põlveliigese asendamise protseduur. Kuid tema naise sõnul on selline operatsioon kaitseministeeriumi jaoks kahjumlik, kuna ta tuleb maha kanda ja maksta 3 miljonit rubla hüvitist, samuti eluaegset pensioni.
„Täna käis ta kirurgi juures, öeldi, et nüüd lähete sanatooriumi, treenite jalga ja kõik, olete valmis rindele minema. Kui ta oli Peterburis taastusravis, lõpetati jala kallal töötamine, sest see ei tööta, tal on seal luutükid, need tuleb eemaldada ja liigesvahetus teha,” räägib naine.
Kuigi mees liigub ainult karkudel, on ta nüüd üksuses. Siiani on ta saanud riigilt vaid ämbrite kaupa juurvilju abina.
16. Ameerika ametnike visiidid Araabia Ühendemiraatidesse, millest on saanud suurim Venemaa-vastastest sanktsioonidest möödahiilimise keskus, ei olnud asjatud.
Araabia Ühendemiraatide pangad ei avanud Rosnefti arveid rahvusvaluutas – dirhamites, mida Venemaa suurim naftafirma kavatses kasutada arveldustes Indiaga, vahendab Reuters tööstusallikatele viidates. Nende sõnul ei suutnud Venemaa Sokoli naftat Aasiasse tarniv Rosnefti tütarfirma Sahhalin-1 LLC dirhamites kontot avada.
Seetõttu on tema eksport takerdunud: makseprobleemide tõttu on detsembri lõpus India ookeanil sunnitud triivima kuus tankerit, mis veavad rohkem kui 5 miljonit barrelit Venemaa toorainet. Üks neist, Ameerika sanktsioonide alla sattunud NS Century, pidi silduma 25. novembril Vadinara sadamas, kuid suundus pärast peaaegu kuuajalist ootamist Singapuri. Vadinari suunas suundus veel kaks tankerit – NS Commander ja Sahhalini saar, mis on praegu ankrus Colombo (Sri Lanka pealinna) lähedal. Lõpuks pole veel kolm tankerit Paradipi sadamasse jõudnud ja triivivad Bengali lahel.
India riiklikud naftatöötlemistehased otsustasid minna üle arveldusele Venemaaga AÜE dirhamites pärast seda, kui valitsus soovitas neil Hiina jüaani mitte kasutada. Dollarites maksmine on problemaatiline – mitte kõik pangad ei aktsepteeri neid Venemaa nafta eest, kurtis India energeetikaministeerium eelmisel nädalal parlamendile antud raportis. Rupiaates maksmine on muutunud Venemaale probleemiks: India ei varusta Venemaa Föderatsiooni tagasi kaubavoogudega, mille peale saaks kulutada India valuutat, ning selle tulemusena kogunevad India pankadesse ruupiad. Reutersi allikad hindasid peatatud summa suuruseks 40 miljardit dollarit, kuigi võimud ja Vene Föderatsiooni keskpank kinnitasid, et see maht on võrreldamatult väiksem.
Indiast sai pärast sõja puhkemist ja lääneriikide sanktsioonide lainet suurim Venemaa nafta ostja. Novembris imporditi 1,6–1,8 miljonit barrelit päevas ehk üle poole kõigist tankerite poolt Venemaa meresadamatest eksporditavatest barrelist. Tippajal, 2023. aasta mais, ületas nafta eksport Venemaalt Indiasse Bloombergi arvutuste kohaselt 2 miljonit barrelit päevas.
17. Lühiuudised
Türgi parlamendi väliskomisjon kiitis eile heaks Rootsi taotluse NATOga liitumiseks. Selleks, et Rootsi saaks NATO liikmeks, on peaassamblee heakskiit kohustuslik. Kuid kohtumiste ajakava pole veel selge.
Esimene kuuest Ukraina piloodist koosnev rühm läbis Ühendkuningriigis baasväljaõppeprogrammi ja alustas treeninguid hävitajatel F-16 Taanis. Veel 10 pilooti jäävad Ühendkuningriiki, et jätkata praktilist põhilennukoolitust.
USA sõjavägi tulistas eile Jeemenis alla 12 drooni ja 5 raketti, mille huthid tulistasid.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
