Sõja ülevaade: 556. päev – droonid ikka venemaal
Avaldatud: 2 september, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 02. september 2023:
venemaal droonid ikka edasi toimetavad, nii õhus kui vees. Kupianski suunal vahetub osa vene üksusi, Bahmuti suunal edukam Ukraina, lõunarindel pisu pikem samm lõuna poole, vene poole kurtmine Hersoni kandis asuvate Ukraina sillapeade pärast ei lõpe ning ports olulisi muid uudiseid.
1. Vinnõtsja suunal kaks raketti ja piiriäärsete ning rindelähedaste asulate tihe pommitamine.
2. Ikka Pihkva, Moskva, Kursk, Kertsi sild jne.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool üritab edutult üle Zerebetsi jõe enda sillapead laiendada ja on asunud dessantnike siit suunalt lõunarindele saatma.
4. Siversk: vaikne.
5. Bahmut: lahingud Bahmutist edelas jätkusid mõlemapoolsete rünnakutega aga edenes pisu vaid Ukraina.
6. Donetsk: varasemate päevade kordus.
7. Lõunarinne: karmid lahingud jätkusid ja Tokmaki suunal sammhaaval edenemine jätkub, ok, eile oli pisu pikem see samm.
8. Herson: vene poole kurtmist sillapeade pärast ikka tuleb.
9. Vene milblogijate vahistamine jätkub.
10. India hakkas oluliselt vähendama naftatarneid Venemaalt.
11. Üle kuue korra tõuseb Venemaal laste suunalise patrotismi kasvatamise eelarve.
12. Pisut putini 1. septembril koolilastele tehtud kõnest.
13. prigozini surma põhjused venelaste arvates…
14. Gruusia kremlimeelne võimupartei alustas riigi läänemeelse presidendi tagandamismenetlust.
15.Lühiuudised
1. Vinnõtsja (kesk-Ukraina) suunal eile hommikul kaks Kalibr raketti teele läksid, üks alla lasti ning teine tabas üht ettevõtet ja 8 inimest sai haavata. Üle vene piiri oli tihedam kaudtuli nii põhja pool (Brjanski oblastist) kui Hersoni oblastis. Tundub, et Kurski suunal on Ukraina vastutule mõju vene poolt pisu „rahustanud”. Seni pole kremli „hammaste näitamist” Pihkva eest veel näinud, aga ei usu, et see tulemata jääb…
2. Eile jätkusid droonide uitamised Moksva kandis ning lennuliiklus jälle seisis. Kõlakas on, et tabati üht raketiosi tootvat ettevõtet. Lisaks oli Pihkva kandis uus väiksem droonilaine, mille vene pool teatas, et suutis alla lasta. Kurski kandis olla tabatud üht ettevõtet, mida vene pool koheselt tsiviilettevõtteks nimetas. Lisaks lendas droone Belgorodi kandis ja pisu enam sai töötlust ka Belgorodi oblasti piirilähedus. Henitšeki lähedal (Krimmi poolsaare üks põhjapoolseid ühendusi) teatati mitmest plahvatusest. Täpsem info puudub. Hetkel teadmata ka sealkandis olevate sildade olukord. Kertsi silla kandis olla vene poole sõnul eile õhtul ja täna öösel liikunud kolm meredrooni. Vähemalt kaks olla ära lastud ning kolmas olla tagasi pööranud. Küll kostus silla kandist vähemalt üks tugevam plahvatus. Hetkel on täpselt teadmata, kui palju on suudetud igasugu risu ja muude käepäraste vahenditega tekitada füüsilist tõket Musta mere suunalt Kertsi silla poole kaitsmaks silda meredroonide rünnaku eest. Njah, igapäevast enda aluste läbisõitu on siiski vene poolel endal ka vaja, aga vaid ühe kitsama koridori kaitse on lihtsam. Tundub, et välisalused väga sinna kanti enam liikuda ei taha ning vene laevade rahvusvahelised kindlustusmaksed kipuvad „lakke ronima”.
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianski suunal oli eile rahulikum, enamasti kaudtuleduell ja ikka suurelt vene poole domineerimisel. Karmazynivka sillapea laiendamise soov vene poolelt üle Zerebetsi tõi tankide kaotusi, olla 7-st ründavast tankist 6 ära lastud. Pisu Ukraina kurtis, et ei suuda üle jõe olevaid sildu ära lasta, mistõttu soomus üle jõe vabalt toimetama saab tulla. Kipub siiski arvama, et pigem ahvatletakse vene poolt siin ressurssi kulutama, sest maastik pole väga „ründesõbralik” ei reljeefilt ega suuremate teede puuduse tõttu. Kui hetkel saabki igal pool soomus tiirelda, siis sügisvihmad teevad siin teed läbimatuks ja isegi rinde logistiline toetamine vene poolel läheks keeruliseks. Kreminna ümber hetkel pisu rahulikum ning olla siit lõunarindele ära liikumas mitu vene dessantnike brigaadi ning asemele olla toodud uus värskelt kaugelt Venemaa avarustest kokkuklopsitud uus 25. ühendrelvaarmee, mille koosseisus võib olla kuni 30 000 soldatit. Neid hakati põhiliselt Venemaa idapoolsteest ja lõunaregioonidest formeerima ning tugevam väljaõpe pidi toimuma septembrist kuni detsembrini, aga juba rindele toodi. Kipub arvama, et nii väljaõppe kui lahingüksusi toetavate üksuste varustuse ja väljaõppega on kehvasti. Kas vene pool üritab nüüd kvantiteediga rohkem suruma hakata, selgub peatselt. Tanke seni siin suunal vene poolel veel jagub nende üksuste toetuseks.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: enamus tegevust Klisiivka-Kurdjumivka joonel. Tundub, et Andriivka mõlemalt küljelt on Ukriana üksused raudtee serval olevasse metsaribasse jõudnud ja arvan, et järgmine nädal vast saadakse küla ise ka kätte. Vene pool üritab Klisiivkat tagasi saada ja surub ka Kurdjumivka juures, aga eile see neile edu ei toonud.
6. Donetsk: varasemate päevade kordus, Marinka ja Novomõkhailivka edutu ründamine, mujal vaiksem ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: karmid lahingud jätkus Robotine ja Verbove vahel.
Berdjanski suund: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud kuigi lahingud jätkusid. Aktiivsem Ukraina, aga ka vene poole vasturünnakud jätkuvad.
Tokmaki suund: Ukraina surub lausa kolmes suunas, nii Robotinest lõunasse, Robotine-Verbove vahel kui Verbove poole. Eile suudeti vist isegi vähemalt 1 km edasi saada mõned kilomeetrid Robotinest ida pool, piki põldude vahelisi metsaribasid. Jätkub vene poole kurtmine, et ei suudeta maha suruda Ukraina kaudtuld. Soldatite vangi langemiste hulk kipub olema tõusuteel ja liigub kõlakas, et vene pool pole enam eriti huvitatud vangide vahetusest. Lisaks hakkas vene pool levitama arvatavalt võltsitud Ukraina lahingukäsku, et ühtki vene dessantniku ei tohi vangi võtta, vaid tuleb kohapeal tappa. Eks sellist infot on vene poole ülemad soldatitele enamus sõjaaega rääkinud ja ikka selleks, et nad alla ei annaks. Liigub arvamus, et siin suunal otsustavat lõunarinde saatus, võimalik.
Melitopoli suund: lahingutest info puudus.
Ukraina blogijad tegid augustikuu analüüsi FPV droonide tegevusest saada olevate materjalide põhjal. Tegu drooniga, mida juhitakse läbi elektrooniliste vahendite distansilt (mitte otse nägemise teel). Kokku tuvastati 362 Ukraina drooni lendu ja 165 vene drooni lendu. Arvavad, et umbes selline suhe ongi lõunarindel.
8. Herson: vene pool on ikka hädas Ukraina sillapeadega ja kurdab, et seal võitlejate arv tõuseb.
9. Väidetavalt tunnistas 1. septembril end süüdi 31. augustil vene sõjaväelaste väidetava diskrediteerimise eest vahistatud äärmuslik vene milblogija. Venemaa riiklik meediaväljaanne TASS teatas, et kanali „Moskva helistab” administraator Andrei Kuršin tunnistas end süüdi venemaa sõjaväe kohta teadlikult valeteabe levitamises ja teda ähvardab kuni 10-aastane vanglakaristus. Vene meediaväljaanne Baza väitis, et Venemaa ametnikud esitasid Kuršinile süüdistuse postituste eest, mis tehti vastavalt 14. septembril ja 23. novembril 2022, mis kajastasid Venemaa Zaporižžja oblasti tulistamist ja rünnakut Inhuletsi jõe tammi lähedal Hersoni linna lähedal. Kuršin on kanali „Moskva helistab” kaudu kogu sõja vältel aktiivselt kritiseerinud Venemaa sõjaväge, kaitseministeeriumi ja kremlit Venemaa halva käitumise pärast ning need on tõenäoliselt põhjuseks Kuršini arreteerimisel. Varem vahistasid Venemaa võimud Telegrami postituste põhjal silmapaistva ultranatsionalisti igor girkini.
10. India sõltuvus Venemaa naftast väheneb oluliselt, ütles energeetikaminister Hardep Puri reedel. Tema sõnul lähevad India rafineerimistehased, mis pärast sõja algust suurendasid oste Vene Föderatsioonist enam kui 40 korda ja andsid neile poole kogu naftaimpordist, üle Lähis-Ida barrelitele.
Puri ütles, et Pärsia lahe naftahinnad on muutunud oluliselt atraktiivsemaks. Venemaa nafta muutub India jaoks kallimaks pärast seda, kui putin nõudis allahindluste piiramist. Uurali keskmine müügihind ulatus RF rahandusministeeriumi andmetel 64,37 dollarini barreli kohta ja ületas G7 riikide „hinnalae”, kuigi aasta alguses maksis see umbes 50 dollarit ja eelmise aasta lõpus oli see vaid veidi rohkem kui 40 dollarit.
India võimud on andnud rafineerimistehastele korralduse järgida rangelt Lääne Venemaa-vastaseid sanktsioone, rõhutas Puri. Kuna Venemaa nafta kallineb, siis nõudlus selle järele Indias juba langeb. Tarnemahud on kahanenud kolm kuud järjest, langedes juunis Kpleri andmetel seitsme kuu madalaimale tasemele, 1,6 miljoni barrelini päevas. Võrreldes maikuu rekorditega (2,2 miljonit barrelit päevas) on import Venemaalt vähenenud enam kui veerandi võrra.
India asendab Venemaa barrelid Saudi Araabia omadega: tarned kuningriigist, OPECi suurimast naftatootjast kasvasid 63%, 863 000 barrelini päevas. Venemaa naftameeste jaoks osutus India turg „lõksuks”, millest on raske välja pääseda: tarnete eest tasuti India ruupiates, mis „rippusid” kohalikes pankades ilma väljavõtmise või muudesse valuutadesse konverteerimise võimaluseta. Nende „kinni jäänud” maksete maht ulatus 39 miljardi dollarini, ütles pangandusringkondade allikas Reutersile.
11. Pärast koole ja ülikoole, kus alates 1. septembrist töötavad haridusnõustajad ja kasvatustöö prorektorid, võivad sarnased ametikohad tekkida ka lasteaedadesse, ütles Rosmolodjoži juht Ksenia Razuvajeva. Tema sõnul on nüüd isegi kõigil suurtel ettevõtetel noortega töötamise eest vastutavad isikud ning 60 Vene Föderatsiooni moodustavas üksuses on loodud eraldi noortepoliitika osakonnad.
„Siin pole veel lasteaedu. Aga see on meie järgmine samm – ja lasteaedadesse tuleme kindlasti!” – tsiteerib Vedomosti Razuvajevit.
2023. aastal suurendas valitsus riikliku projekti „Haridus” raames kuus korda eelarvekulutusi kodanike „patriotismi kasvatamiseks”. Selleks eraldati 39,7 miljardit rubla (397 miljonit eurot) võrreldes 6,47 miljardiga (64,7 miljoni euroga) aasta varem. 2024. aastal plaanitakse assigneeringute mahtu suurendada veel 13%, 44,32 miljardi rublani (443 miljoni euroni).
Valitsus kavatseb igal aastal kulutada isamaalisele kasvatusele summa, mis võrdub Venemaa vaese piirkonna, näiteks Karatšai-Tšerkessia (41 miljardit rubla) või Adõgea Vabariigi (43,4 miljardit rubla) eelarvega.
Kulutused „patriotismile” on 3,5 korda suuremad kui koolide digitaliseerimise rahastamine (see väheneb 12,3 miljardilt 11,2 miljardile rublale) ja üle nelja korra suuremad kui föderaalprojekti „Iga lapse edu” eraldised (neid vähendatakse 11,05 kuni 9,5 miljardit rubla).
Peaaegu pool kogusummast – 18 miljardit rubla – läheb uuele „pioneerile” (Vene Laste ja Noorte Liikumine), mis peaks võimude hinnangul ühendama 18 miljonit koolilast ja saama filiaalid kõigis Venemaa piirkondades.
12. Pisu putini 1. septembri kõnest koolilastele ilma kommentaarideta: Venemaad on sõjas võimatu võita, ütles putin reedel õppetunni „Rääkige olulisest” raames. „Olime täiesti võitmatud. Ja nüüd me oleme sellised,” ütles putin, pöördudes 30 kooliõpilase – konkursside ja olümpiaadide võitja – poole, kelle haridusministeerium ja Rosmolodjož valisid presidendi lavastusüritusele. putini sõnul uskus ta Venemaa võitmatusse, kui luges oma Tveri lähistelt pärit talupojast vanaisa kirju. Nendes kirjades viitab külamees oma pojale kui „teile”, mis annab presidendi sõnul tunnistust „rahva sügavast sisekultuurist”.
Kirjas räägib putini vanaisa oma pojale oma naise surmast, kes palus enne oma surma ümbritsevatel „mitte nutta”. Seda peetakse presidendi sõnul silmas, kui rääkida traditsioonilistest väärtustest, mis on „meie ühiskonna alussuhted”.
„Ma sain aru, miks me Suure Isamaasõja võitsime: sellist rahvast on sellise mõtteviisiga võimatu võita,” jagas putin oma järeldust. Ta lisas, et selliseid perekondi on Venemaal „enamus” ja see on „väga oluline”.
13. Peaaegu kõik venelased (89%) teavad jevgeni prigožini surmast, kuid neil pole ühtset arvamust lennuki allakukkumise põhjuste kohta, milles palgasõdurite juht oli. Levada keskuse küsitluse järgi kaldub veidi üle veerandi vastajatest (26%) uskuma, et tegemist oli traagilise õnnetusega ning iga viies (20%) usub võimude kättemaksu versiooni juunikuu mässu eest. Ligikaudu 16% küsitletutest usub, et prigožin ise korraldas katastroofi ja on tegelikult elus. Peaaegu sama palju – umbes 14% – usub, et rünnaku taga on välismaised luureagentuurid.
Õnnetuse versiooniga kipuvad nõustuma need, kes said prigožini surmast infot ilma detailideta (29%), samuti vanema põlvkonna esindajad (31%) ja need, kes usaldavad televisiooni teabeallikana (35%) , samuti need, kes kiidavad heaks presidendi tegevuse (29%).
Ametivõime süüdistama kalduvad vastajad otsisid uudisteallikatena reeglina üksikasjalikku teavet juhtunu kohta (28%), usaldusväärseid Interneti-väljaandeid (30%), Telegrami kanaleid (28%) ja sotsiaalvõrgustikke (25%) ja samas ei kiitnud heaks presidendi tegevust (46%).
18–24-aastased noored kalduvad lääne luureagentuuride terrorirünnaku versioonile vähem (9%) kui teiste vanuserühmade esindajad (14–16%). Keskealiste (25-39-aastased) seas usub iga viies (21%), et prigožin lavastas lennuõnnetuse ja on tegelikult elus.
jevgeni prigožini tegevust heaks kiitvate vastajate arv on alates juunist kasvanud (vastavalt 39% ja 34%). Tema tegevust taunijate osakaal jäi praktiliselt muutumatuks ja ulatus 37%-ni.
14. Gruusia kremlimeelne võimupartei alustas riigi läänemeelse presidendi Salome Zurabišvili tagandamismenetlust. Selle põhjuseks olid presidendi visiidid Euroopasse, mis ei olnud erakonna juhtkonnaga kooskõlastatud, ütles partei „Gruusia Unistus” juht Iraklii Kobakhidze. Varem teatas presidendi administratsioon, et Salome külastab Euroopa riike, et saada toetust Euroopa Liiduga ühinemiseks: „Just sellest visiidist alustab Gruusia president kohtumisi Euroopa liidritega, et toetada Gruusiale EL-i kandidaatriigi staatuse andmist,” teatas presidendi administratsioon kohtumist Saksamaa presidendi Steinmeieriga kommenteerides. Eelkõige oli plaanis Ukraina külastus iseseisvuspäeval, kuid parlament keeldus reisist.
Tagandamisseaduse kohaselt saab parlament alustada tagandamisprotsessi juhul, kui president rikub Gruusia põhiseadust ja kui konstitutsioonikohus kinnitab seda rikkumist oma arvamusega. Edukaks protseduuriks on parlamendis vaja 100 häält 150-st – võimuerakonnal on 81.
15. Lühiuudised
putin ja Erdoğan kohtuvad Sotšis 4. septembril, kinnitas kremli pressiesindaja dmitri peskov. See on nende esimene kohtumine pärast Venemaa taganemist teraviljaleppest.
„Strateegiline raketisüsteem RS-28 Sarmat on pandud lahinguteenistusse,” teatas Roskosmose juht Juri Borissov RIA Novosti vahendusel.
USA sõlmis 192 miljoni dollari väärtuses lepingu ettevõttega Raytheon Missiles and Defense, et osta Ukrainale antava abi raames kõrgetasemelisi keskmaa õhk-õhk rakettide AMRAAM (mõeldud NASAMS-ile). Tehing peab olema lõpetatud 29.11.2024.
Venemaa kaitseministri asetäitja kindralpolkovnik junus-bek jevkurov külastab väidetavalt mitut Aafrika riiki osana Venemaa kaitseministeeriumi jätkuvast jõupingutusest võtta üle kontroll wagneri grupi operatsioonide üle Aafrikas. Samal ajal on loomisel vabatahtlike sarnane üksus nn välismissioonideks, kuhu peaks kuuluma u 20 000 inimest.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.