Sõja ülevaade: 509. päev – plahvatused Krimmi sillal
Avaldatud: 17 juuli, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Ukraina 17. juuli 2023:
plahvatused Krimmi suurel sillal, vene poole surve tõuseb Kupiansk-Kreminna rindel ja on neil seal pisu edenemist, Bahmuti ümbergi pingeline olukord jätkub, lõunarindel jätkas Ukraina väikeste üllatustega ja pole vene poolel kerge Antonovski sillapea juures.
1. Eile rindejoonest kaugemal kui 20 km sai tabamusi Zaporižži ja Harkivi linn ning piiriäärsete Ukraina asulate pommitamine jätkus.
2. Plahvatuste arv venemaal püsib „tavalisel” tasemel.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve on tõusutrendis ning mõned edenemised saadi.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: Klisiivka/Kurdjumivka kandis jätkab Ukraina väikeste sammudega edenemist.
6. Donetsk: vene pool jätkab tugeva survega, aga muutusi see rindejoones ei toonud.
7. Lõunarinne: pisu üllatusega edenes Ukraina kolmes rindelõigus.
8. Herson: Antonovski sillapea püsib ja ala laieneb, teiste sillapeade kohta info puudub.
9. Paar olulist lühiuudist.
10. putin jätkab välisettevõtete natsionaliseerimist.
11. Pisu on jäänud tähelepanuta (vähemalt endal) päris oluline G7 riikide avaldus.
1. Eile rindejoonest kaugemal kui 20 km sai tabamusi Zaporižži ja Harkivi linn ja piiriäärsete Ukraina asulate pommitamine jätkus.
2. Plahvatuste arv venemaal on „tavalisel” tasemel. Jälle töötas õhutõrje Belgorodi linnas. Luganski kandis plahvatas suurem laskemoonaladu ja isegi vene poole blogijad suutsid kirjutada, et miskit detoneerivat tabati…
3. Kupiansk-Kreminna: nagu kahjuks arvata oli, siis suur ports vene väge järjest survet tõstab. Lahingud käivad kolmes rindelõigus. Kupianskist kirdes Masjutivka juures seni rindejoone muutusi ei tuvastanud. Novoselivske küla (Svatove-Kupiansk maantee) kõrval asuva raudteejaama vene pool enda kontrolli alla sai. Pingelisem on seis Kreminna ümber, kus eile lausa 7 suunas vene tugevad rünnakud algasid. Proovitakse mitmel moel, nii soomuse, soomus/jalavägi kui vaid jalaväega. Nii motolaskur- kui dessantnikebrigaade siin jagub. Rünnakud toimusid u 30 km laiuselt enamuses suunaga läänepoole. Vaid Kreminnast edelas olevale metsaalale tehti rünnakuid ka põhjasuunalt. Hetkel teatakse vene poole edenemisest vaid sellel lõigul. Kus täpsemalt, kahjuks selgitada ei suutnud, aga läbimurdeid pole.
4. Siversk: eile piirdus vene pool pommitamisega.
5. Bahmut: rünnakutega jätkavad mõlemad pooled ja hetkel suuri murdumise kohti veel ei näe (kui just emba-kumba poolt oluliselt lisaressurssi juurde ei too). vene pool üritas eile suruda nii põhjapoolset Ukraina edenemist Soledari suunal tagasi kui Slovjanski suunal, aga edu see neile ei toonud. Berkhivka juures pole aidanud ka vene dessantnike surumine ja rinne seal hetkel seisab. Eks see „seismine” on õige ööpäeva vaates, sest possade käest-kätte käimist jagub kogu Bahmuti rindelõigus. Pisu selgines Ukraina võitlejate Bahmuti linnas toimetamisest, olla linnaserval datsade piirkonnas nende üksused kohati liikvel. Klisiivka/Kurdjumivka servadel lahingud käivad, olla pisu siingi Ukraina edenenud aga kus täpsemalt on veel teadmata.
6. Donetsk: vene pool jätkab küll rünnakuid mitmes lõigus, kuid seni edutult. Isegi Marinkas ühegi majavareme võtmisega ei kiidelda. Jätkuvalt kurdetakse, et Donetsk ja selle ümbrus tiheda Ukraina kaudtuletöötluse all.
7. Lõunarinne: Ukraina edenes kolmes lõigus.
Berdjanski suund: Staromaiors’ke ja Urozhaine’i külades olla Ukraina üksused sees ning lahingud jätkuvad kummaski külas. Seda kinnitasid paar vene blogijat ja üks Ukraina blogija.
Tokmaki suund: lahingud ümber Robotine küla jätkuvad ja seni küla kaitse peab. Küll suutis Ukraina pool edeneda pisu üllatusega paar päeva tagasi suurema vene rünnaku alla sattunud Huiapoli suunalt (asub Berdjanski ja Tokmaki suuna vahel) edeneda ja saanud enda kontrolli alla põhjasuunalise maantee juures olulised possad.
Melitopoli suund: eile suudeti siingi pisu jääd murda ja keerati rünnakute survet lääne poole Kam’yans’ke küla poole. Külas elas varasemalt u 2500 inimest ja asub Dnepri kaldal. Juba varem lootsin, et üle põldude pisu sinna suunal murdma hakatakse, sest lõigates ära külast lõunas asuv tee oleks eesliinil asuvad vene üksused kotis. Kui palju seal edeneti, on veel teadmata.
Ukraina ulatus eile jälle kuni Sevastoopolini, prooviti nii õhu kui meredroonidega. vene pool väidab, et kõik need hävitati enne kohale jõudmist. Küll läks pingeliseks täna öösel ja varahommikul suure Krimmi silla peal (Kertsi sild). Olla kostnud sealt mitmeid plahvatusi. Väidetavalt olla alla kukkunud üks sillatarind (hetkel kinnitamata andmed) aga kuna sinna olla kokku jooksmas igatsugu tähtsaid vene ninasid, siis miskit tavapärasest hullemat arvatavalt toimus. Liiklus seisab. Jääb siis selgust ootama… Plahvatuste seeria Mariupolis, Berdjanskis jne jätkusid.
8. Herson: Antonovski sillapea jätkab laienemist ning vene pool taandus Konka jõe idakaldale. Konka jõgi on Dnepri lisajõgi laiusega u 100m ja sellel olev sild on terve ning on jätkuühendus Dnepri idakaldale piki Antonovski silda minevat maanteed. Ikka on pisu imelik vaadata, kuidas suured plahvatused ei pane mõnd vene soldatit isegi sammu kiiredama…
9. Paar olulist lühiuudist:
Eile andis Biden loa F-16 koolitusteks.
Jätaks wagneri tegevused valgevenes suurema tähelepanuta ning iga vene riigiduuma liikme säutsu ei pea sõjakuulutusena võtma… neil pole seal kogus kunagi päris võimu olnud…
Azerbaidzan kurdab, et venemaa rikub kolmepoolset rahulepingut (kolmas pool ikka Armeenia).
Viimane veel kehtiva viljaveolepingu laev lahkus Odessast. Väidetavalt on sihtriik Holland. Eks pisu arusaamatu on, et kui vilja vajab Aafrika, siis miks see siiski Euroopa suunal kipub liikuma. Njah, eks vilja hind on Euroopas kõrgem.
venemaal õnnestub ikka ja jälle sanktsioonidest ümber hiilida ja saab oma rakettidele lääne komponente. venemaa rakettidest Kinzhal ja Iskander leiti Saksamaalt ja teistest lääneriikidest pärit komponente. Varuosade tarnijate nimekirjas olla 16 Saksa ettevõtet.
putin Ukrainale kassettlahingumoona tarnimise kohta: „venemaal on piisav varu erinevat tüüpi kassettlahingumoona. Me pole seda seni kasutanud, sellist vajadust polnud. Aga kui neid kasutatakse meie vastu, jätame endale õiguse tegevusi peegeldada.” Hm, näiteks Harkivi kandis leiti sõja esimestel päevadelgi lõhkemata kassettlahingumoona 9N235 ja see pole mitte ainus kord.
10. putin andis välisaktsionäride aktsiad toidukaupadetootjatel Danone ja Baltika üle Föderaalse Kinnisvarahaldusagentuuri ajutisele haldusele. Sellekohane määrus on avaldatud õigusaktide portaalis. Dokumendi järgi sai riik enam kui 83 miljonit Prantsuse Produits Laitiers Frais Est Europe’ile kuuluva Danone Russia lihtaktsiat ja 85 000 Danone Trade’i aktsiat. 98,65% osalus Baltikas võõrandati Taani Carlsberg Sverige Aktiebolagilt, 1,35% Hoppy Union LLC-lt ja 0,09% Carlsberg Deutchland GmbH-lt.
Märgitakse, et otsus tehti kooskõlas presidendi 2022. aasta aprilli dekreediga „Teatud vara ajutise haldamise kohta”. Dokument allkirjastati vastusena USA ja muudele sanktsioonidele venemaa era- ja juriidiliste isikute vastu. „Üleandmine ajutisele juhtimisele” on de facto natsionaliseerimine. Varem tegi putin sama kahe energiafirmaga: Saksa Uniperi ja Soome Fortumiga. Juba järgmisel päeval pärast määruse avaldamist vahetusid mõlema ettevõtte venemaa tütarettevõtete juhtkonnad Rosnefti juhi Igor Setšini ringist. Fortum teatas hiljuti, et esitab rahvusvahelisele arbitraažile mitme miljardi euro suuruse hüvitisnõude.
11. Pisu on jäänud tähelepanuta päris oluline G7 riikide avaldus: venemaa varad G7 riikides külmutatakse seni, kuni moskva maksab Ukrainale hüvitist.
„Kinnitame veel kord, et kooskõlas meie õigussüsteemidega jäävad meie jurisdiktsioonis olevad venemaa suveräänsed varad külmutatuks seni, kuni venemaa hüvitab Ukrainale tekitatud kahju,” rõhutatakse dokumendis. G7-sse kuuluvad USA, Ühendkuningriik, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Kanada ja Jaapan. Nende riikide juhid märkisid ka vajadust luua Ukrainale rahvusvaheline reparatsioonimehhanism ning väljendasid valmisolekut uurida selle arendamise võimalusi.
Lisaks leppisid G7 riigid kokku venemaa-vastaste sanktsioonide suuremas karmistamises, nende rakendamise jälgimises ja selliste institutsioonide nagu Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) jõupingutuste toetamises, mis andis varem välja putini vahistamismääruse.
Pärast sõja algust külmutasid USA, Suurbritannia, EL ja teised nendega ühinenud riigid nende jurisdiktsioonis asuvad venemaa varad. Novembris ütles Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen, et jutt on 300 miljardist eurost vene föderatsiooni keskpanga reservidest ja 19 miljardist eurost, mis kuuluvad Vene ärimeestele.
Varem nimetas putini pressisekretär dmitri peskov ÜRO Peaassamblee resolutsiooni, mille kohaselt peaks venemaa maksma Ukrainale reparatsioone, katseks viia riigi blokeeritud reservide „rööv lõpule”. Küsimusele, kas venemaa kavatseb osaleda sõjas kannatada saanud rajatiste taastamises, vastas peskov, et riigi territooriumil on „mahukaid töid juba alustatud” ning väljaspool seda ei tule see kõne allagi.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Küsitlus
Loading ...
Küsitlus
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
