Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 19. mai 2026:

venemaa ja okupeeritud alade suunal läks eile õhtul rohkem droone teele kui Ukraina suunal ning rindel enam-vähem ok.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Palju teele läks.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. USA pikendas oma luba vene nafta ostmiseks.

12. Pärast Ukraina relvajõudude rünnakut naftarajatistele peeti Permis palveteenistus kaitseks droonide eest.

13. putin üritab nelja aasta jooksul viiendat korda veenda Xi Jinpingi venemaalt uut gaasijuhtme projekti käivitama.

14. venelased on vähendanud oma rõivakulutusi enam kui kümne aasta madalaimale tasemele.

15. VTsIOM on registreerinud kaheksa aasta tugevaima rahulolematuse laine venemaa seas putini sise-, välis- ja majanduspoliitika suhtes.

16. Xi Jinping ütles Trumpile, et putin võib Ukraina sissetungi kahetseda.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 236 lahingukokkupõrget ehk siis minu arvates kevad/suvine pealetung jätkub. Senised tihedama survega sektorid on samad ja lisaks hakkas surve tõusma lõpuks ja Lõmani kandis Slovjanski suunal. Suuna aktiviseerumist ootas juba pikal aga huvitaval kombel ei suuda vene pool kogu Ukraina tööstuslinnade komplekti ümber suurendada survet, sest pidev tihe surve pole ei Siverski suunalt ega üle Tšassiv Jari. Pisu huvitav on, et vene poole jätkuv tugev surve siiski pole arvatavalt toonud vene enda poole loodetud tulemusi ja kaotuste arv ikka sama või keskmisest kõrgem.

Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku 22 raketiga ja 72 õhurünnakut, heites alla 225 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9794 kamikaze-drooni ja sooritas 3201 kaudtulelööki, sealhulgas 48 mitmikraketisüsteemiga.

1. Teadete kohaselt ründasid venelased Mustal merel Hiina laeva. KSL DEYANG viibis meres Odessa oblasti lähedal. Laev sõidab Marshalli saarte lipu all ja selle omanik on Hiinast. Ukraina merevägi teatab, et pardal on Hiina kodanikest koosnev meeskond.

19. mai öösel ründasid vene sissetungijad Ukrainat 209 Shahed-klassi ründedrooniga (UAV), mille hulgas olid reaktiivmootoriga droonid, Gerbera ja Italmas ning Parodija droonisimulaatorid. Esialgsetel andmetel oli õhukaitse kella 8.30 seisuga riigi põhja-, lõuna- ja idaosas alla tulistanud või summutanud 180 vaenlase Shahed-, Gerbera- ja Italmas-tüüpi drooni, samuti Parodija droonisimulaatorit. 27 ründedrooniga tabamusi registreeriti 15 kohas ja raketikilde langes viies kohas.

2. venemaa lennundusega seotud kanalite teatel kaotas venemaa Mi-8 helikopteri, mille meeskond hukkus. Põhjus pole veel selge, kuid on võimalik, et venemaa õhukaitse tulistas taas kogemata alla omaenda helikopteri.

Ukraina peastaap teatas eile, et kaitsevägi ründas Kaspiiski lähedal vene sabotaažitõrjepaati Gratšonoki, droonide kontrollpunkte Donetski, Harkivi, Zaporižja ja Brjanski piirkonnas ning vägede koondumisi Piddubnes ja Olhõnes. Samuti kinnitati varasemaid tabamusi sidesõlmele okupeeritud Krimmis, Tor-M2 lennukile okupeeritud Luhanskis, kütuserongile okupeeritud Donetskis ning Ka-27 ja Be-200 hävitajatele Jeiski lennuväljal.

Tšetšeenia opositsioonimeedia väitis, et raketirünnak tabas venemaa eripataljoni Ahmat ning esialgsete teadete kohaselt hukkus umbes 60 sõjaväelast. Rünnak toimus väidetavalt viimastel päevadel.

Eile õhtul startis venemaa ja okupeeritud alade suunas ligikaudu 320 Ukraina drooni. Droonide häiresignaalid on aktiivsed Moskvas, Orjolis, Saratovis, Lipetskis, Tambovi, Voroneži, Pihkva, Novgorodis, Leningradis, Rostovi, Smolenski ja Brjanski oblastis, Krasnodari krais, ajutiselt okupeeritud Krimmis, samuti ajutiselt okupeeritud Luhanskis, Donetskis ning Zaporižja ja Hersoni oblasti osades.

Varahommikul ründasid droonid Jaroslavli naftataristut. Linnas asub Slavneft-YANOS naftatöötlemistehas, mis on venemaa Föderatsioonis suuruselt kuues ja töötleb aastas umbes 15 miljonit tonni naftat.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: uudis Stepnohirski vabastamisest on pisu ennatlik, enamus linna on juba peaaegu nädal olnud vene vaba ja seal on mitmed Ukraina possad, mida venemaa töötleb. Mitmed sõltumatud ja Ukraina blogijate kirjed ja kaardid ei kinnita, et Ukraina juba tervet asulat kontrollib. Küll kindel selles ja seda kinnitavad senised sõnumid, et Ukraina jätkab aktiivselt edenemise katseid ja üritab Stepnohirsi asulat puhastada.

10. Herson: muutusteta.

11. USA rahandusministeerium on väljastanud uue 30-päevase litsentsi venemaa nafta meritsi saadetistele, teatas rahandusminister Scott Bessent. Ta väitis, et otsus tehti toornafta füüsilise turu stabiliseerimiseks ja energiapuuduse suhtes kõige haavatavamate riikide abistamiseks. Samuti on selle eesmärk piirata Hiina võimet varuda venemaa naftat soodushinnaga, lisas minister.

USA tühistas esmakordselt märtsi alguses tankeritele laaditud venemaa nafta ekspordi sanktsioonid. Otsus tehti pärast selle ressursi ülemaailmsete hindade hüppelist tõusu, mis ületas 100 dollarit barreli kohta pärast USA-Iisraeli sõjalist operatsiooni Iraani vastu. Lahingud mõjutasid kogu Lähis-Ida, sealhulgas peamisi energiaturu osalisi Saudi Araabiat ja Katari, ning viisid Hormuzi väina blokeerimiseni, mis moodustab 20% ülemaailmsest meritsi imporditavast naftast ja veeldatud maagaasist.

USA rahandusministeerium nimetas piirangute leevendamist kitsalt sihipäraseks ja lühiajaliseks meetmeks, rõhutades, et see ei too kremlile olulist kasu, kes rahastab oma sõda Ukraina vastu muu hulgas naftamüügi kaudu. Aprillis teatas Bessent aga litsentsi pikendamisest 16. maini enam kui kümne riigi palvel, täpsustades, et otsus kehtib enne 17. aprilli laevadele laaditud venemaa naftatoodete kohta. Mõlemal korral teatas minister aga, et USA ei plaani pikendust pikendada.

Varem teatasid Bloombergi allikad, et India, kes mais suurendas venemaa nafta ostmist rekordilisele tasemele 2,25 miljoni barrelini päevas, oli taotlenud uut pikendust. Agentuuri teatel arvutab venemaa rahandusministeerium naftaettevõtete maksud selle kuu eest Uurali keskmise hinna 94,87 dollari barreli kohta alusel, mis on 18% rohkem kui aprillis ja 60% rohkem kui aasta tagasi, vahetuskursiga 76,94 rubla dollari kohta.

Reutersi hinnangul võib nafta puurimise maksust saadav tulu mais ulatuda ligikaudu 910 miljardi rublani (11 miljardi euroni), võrreldes aprilli 771 miljardi rublaga. Naftahindade tõus on aga venemaa eelarvele seni vähe kergendust pakkunud. Rahandusministeeriumi teatel ulatus föderaaleelarve puudujääk aasta esimese nelja kuuga 5,877 triljoni rublani (70 miljardi euroni) , mis on 1,6 korda suurem kui kogu aasta eesmärk (3,786 triljonit rubla).

12. vene Õigeusu Kiriku (ÕK) preestrid tegid Permi linnas ringkäigu Jumalaema ikooniga, et kaitsta linna droonide eest pärast seda, kui Ukraina relvajõud (UAF) ründasid kohalikku naftapumpla ja rafineerimistehast. Piiskopkond teatas Komsomolskaja Pravdale, et Permi ümber toimunud autode rongkäik, mis peatus palvetamiseks võtmepunktides, toimus 12. mail. Teenistust juhtis metropoliit Methodius. „Viimasel ajal on meie linnas mitu korda teatatud droonirünnakutest ja selle nuhtluse kõrvaldamiseks pidas Permi metropoliidi juht palveteenistuse,” selgitas piiskopkond.

Ukraina relvajõud ründasid Permi, mis asub Ukraina piirist enam kui 1500 meetri kaugusel, esmakordselt 29. aprillil. Tulekahju tabas samanimelist lineaarset tootmis- ja dispetšerijaama (LPDS), mis on osa Transnefti süsteemist ja mida kasutatakse nafta pumpamiseks, ladustamiseks ja jaotamiseks magistraaltorustike kaudu. Tulekahju haaras 10 mahutist koosneva laevastiku kogumahutavusega 380 000 kuupmeetrit, põhjustades linnas naftavihma. 30. aprillil rünnati Lukoili Permnefteorgsintezi rafineerimistehast, mille aastane tootmisvõimsus on 17 miljonit tonni ja mis on rafineerimismahu poolest venemaal suuruselt seitsmes rafineerimistehas. Pärast seda suleti rajatis osaliselt ja 7. mail toimunud uus löök viis selle täieliku sulgemiseni.

Reutersi andmetel on peamised töötlemisüksused AVT-5, mille tootmisvõimsus on 12 900 tonni päevas (34% rafineerimistehase tootmisvõimsusest), ning AVT-1 ja AVT-2, mille kumbki tootmisvõimsus on 5200 tonni päevas (14%), töökorras. Teine peamine töötlemisüksus, AVT-4, mille võimsus on 14 100 tonni päevas (38%), on alates 30. aprillist suletud. Agentuuri allikad ei suutnud anda tehase töötlemise jätkamise ajakava, hinnates vajalike remonditööde kestvust mitme nädala jooksul.

8. mail kinnitas Ukraina Julgeolekuteenistus rünnakuid Permi rafineerimistehasele ja liinitöötlemisjaamale. „Selliste rajatiste kahjustused mitte ainult ei vähenda nafta rafineerimise ja transpordi mahtu, vaid destabiliseerivad ka vaenlase sõjalist logistikat, raskendavad okupatsioonivägede kütusega varustamist ja sunnivad kremlit suunama miljardeid dollareid strateegiliste rajatiste hädaolukorra taastamiseks sügaval tagalas,” märkis SBU.

13. putin plaanib külastada Hiinat viiendat korda alates 2022. aastast, et pidada Xi Jinpingiga näost näkku läbirääkimisi ja veenda teda lõpuks heaks kiitma uut gaasijuhet Siberi Jõud 2. Gaasiprojekt, mille putin esmakordselt 2015. aastal välja pakkus ja mille ehitust oli plaanitud alustada kaks aastat tagasi, on taas putini päevakorras, teatas presidendi abi juri ušakov esmaspäeval.

„Seda teemat arutatakse väga detailselt. Oleme otsustanud seda küsimust tõsiselt arutada,” ütles ušakov, lisades, et venemaa säilitab oma rolli usaldusväärse energiaressursside tarnijana Hiinale ning eksportis esimeses kvartalis Hiina turule 31 miljonit tonni naftat – kolmandiku võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. ušakovi sõnul kuuluvad putini delegatsiooni Rosnefti ja Gazpromi juhid – igor setšin ja aleksei miller – ning viis asepeaministrit ja kaheksa ministrit, kes allkirjastavad umbes 40 dokumenti.

putin külastas Hiinat veebruaris 2022, oktoobris 2023, mais 2024 ja septembris 2025. Igal korral oli aruteluteemaks „Siberi Jõud 2”. Pärast oma viimast visiiti teatas putin, et gaasijuhe, mille projekteeritud võimsus on 50 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas, on heaks kiidetud, allkirjastatud on õiguslikult siduv memorandum ja et gaasitarned Hiinale suurenevad peagi 100 miljardi kuupmeetrini aastas.

Hiina pool pole venemaa presidendi avaldusi avalikult kinnitanud. Märtsis sai aga teatavaks, et Peking oli lisanud praegusesse viieaastasesse plaani (kuni aastani 2030) venemaa-Hiina gaasijuhtme keskse trassi ettevalmistustööd, kuigi see ei maininud otseselt Siberi Jõudu.

Vaatamata enam kui kümme aastat kestnud läbirääkimistele pole putin ja Xi veel kokku leppinud kõige olulisemas küsimuses – gaasihinnas. Projekti investeerimistingimused ja gaasijuhtme käitamise alustamine on samuti lahtised, ütlesid allikad Reutersile oktoobris. Hiina oli varem nõudnud gaasihinna langetamist venemaa siseturu tasemele – umbes 50 dollarit tuhande kuupmeetri kohta, mis on peaaegu 10 korda madalam kui Euroopa hinnad.

Kuigi putinil pole veel õnnestunud Pekingilt rohelist tuld saada, on projekti elluviimine nüüd tõenäolisem, ütles Oxfordi Energiauuringute Instituudi Hiina energiauuringute juht Michal Meidan väljaandele Moscow Times. Iraani kriis ja Hormuzi väina sulgemine on halvanud 20% ülemaailmsetest veeldatud maagaasi voogudest. See rõhutab torujuhtmete rolli puhvrina meretranspordi pakkumise šoki vastu, märgib Meidan.

Gazprom, mis on kaotanud Euroopa gaasituru ja on alates 1980. aastate lõpust müünud minimaalseid koguseid välismaale, vajab hädasti uut gaasijuhet. Siiski on ebatõenäoline, et projekt „Siberi Jõud 2” enne 2030. aastat tööle pannakse, kuna peamised tehnilised üksikasjad on endiselt lahendamata ja Hiina kaalub endiselt teisi maismaavarustusvõimalusi, sealhulgas torujuhet Türkmenistanist, märgib Meidan.

14. venemaa tarbijad säästavad üha enam rõivaste ja jalatsite ostmisel, vähendades reise ja ostlemist ning lükates kulutusi paremate aegadeni. 2025. aasta lõpuks langes rõivaste ja jalatsite tarbijakulutuste osakaal 7%-ni – see on Kommersanti avaldatud Fashion Consulting Groupi statistika kohaselt madalaim tase vähemalt viimase 11 aasta jooksul.

FCG hinnangul langes rõivaste müük füüsilises väärtuses eelmisel aastal aastaga võrreldes 8–10%, samas kui kogu rahalise väärtuse kasv – 6%, 3,94 triljoni rublani – oli inflatsiooni tulemus. Võrreldes 2014. aasta tasemega on venelaste garderoobi uuendamisele tehtavate kulutuste osakaal langenud enam kui kolmandiku võrra: tol ajal moodustasid rõivad ja jalatsid 10% nende kulutustest.

Põhjuseks on tarbijate soov kärpida, selgitab FCG. Eelmine aasta oli jaemüügiturule pikka aega kõige raskem ning negatiivsed trendid jätkuvad ka 2026. aastal, märgib Infoline’i tegevjuht Mihhail Burmistrov. Burmistrov viitab statistikale, et suurimate vastupidavaid kaupu müüvate mittetoidukaupade kettide müük langes rahalises väärtuses 7% ja füüsilises mahus enam kui 10%. Kaubanduskeskuste Liidu (STC) asepresident Pavel Ljulin teatab, et märtsis langesid rõivaste, jalatsite ja aksessuaaride kulutused aastaga võrreldes 4,5%, ehitus- ja renoveerimiskaupade kulutused 9,8% ning mööbli ja sisustusdisaini kulutused 12,1%.

Tarbijate aktiivsus venemaal väheneb, kuna reaalse sissetuleku kasv aeglustub kõrgemate maksude ja kohustuslike maksete ning palkade indekseerimise määra tõttu, mida mõjutab üldine majanduslangus, väidavad Raiffeisenbanki analüütikud. Lisaks sellele säilitab keskpank range poliitika, mis tähendab tarbimislaenude kõrgeid intressimäärasid.

Jaemüügituru osalejad ütlesid varem Shopper’sile, et 2026. aastaks võib kuni 40% riigi rõivamüüjatest uksed sulgeda. Nad nimetavad turule avaldatavate survetena langevat nõudlust, tõusvaid üürikulusid, uusi makse ja konkurentsi veebiturgudelt.

Eelmisel aastal sulges üks venemaa suurimaid rõiva- ja jalatsimüüjaid O’STIN juba 62 kauplust ja koondas 15% oma töötajatest. Gloria Jeans plaanis sel aastal sulgeda 150 kauplust. Finn Flare otsustas säilitada kauplused ainult Moskvas ja Peterburis. Concept Group (brändid Concept Club, Acoola ja Infinity Lingerie) likvideeris pooled oma kauplustest. Välismaistest jaemüüjatest on kõik oma kauplused sulgenud Türgi Les Benjamins, Karaca Home ja Kasahstani Gaissina. STC arvutuste kohaselt on rõivakaupluste poolt hõivatud pindala kaubanduskeskustes aastaga vähenenud 15%.

15. Sõja lõpu täitumata lootused, internetiühenduse blokeerimine ja halvenev majanduslik olukord on vallandanud venemaa ühiskonnas kaheksa aasta tugevaima rahulolematuse laine valitsuse poliitikaga.

VTsIOM-i küsitluse kohaselt ulatus riigi sisepoliitikaga üldiselt rahulolematute kodanike osakaal aprilli lõpuks 36%-ni, mis on kõrgeim tase alates 2021. aasta detsembrist. Nelja kuu jooksul suurenes rahulolematute osakaal 14 protsendipunkti võrra, mis on rekordiline tõus võrreldaval perioodil alates 2018. aastast, mil kreml käivitas pensionireformi (siis tõusis see näitaja nelja kuuga 21%-lt 38%-le).

Esmakordselt pärast sõja algust ületas sisepoliitikaga üldiselt rahulolematute kodanike arv sellega üldiselt rahulolevate kodanike arvu (33%).

VTsIOM-i andmete kohaselt on rahulolematuse tase ühiskonnas dramaatiliselt tõusnud. venemaa välispoliitikaga rahulolematute osakaal tõusis detsembri 16%-lt 26%-le, mis on kahe aastakümne jooksul (alates 2007. aastast) rekordiliselt kõrge näitaja.

Majanduspoliitikaga rahulolematute osakaal ulatus 46%-ni, võrreldes detsembri 31%-ga. Majandusliku rahulolematuse hüpe – 15 protsendipunkti nelja kuuga – tähistas samuti rekordiliselt kõrget taset pärast 2018. aasta pensioniea tõusu.

Sotsioloog Oleg Žuravljov märgib, et venemaa ühiskonnas kasvab sõjaväsimus, mida süvendab tuleviku ebakindlus. Umbes samal ajal aasta tagasi lootsid paljud venelased, et Trump täidab oma lubaduse lõpetada sõda Ukrainas. „Kuid seda pole juhtunud ja majanduslik tulevik on ebakindel: on kehtestatud uued maksud, inflatsioon on kõrge,” selgitab Žuravljov.

Sotsioloog võrdleb praegust olukorda 2014. aasta kevadega, mil venemaa annekteeris Krimmi. „Siis olid kõik õnnelikud, sealhulgas enamik Krimmi elanikke. Nüüd aga ei tunne rõõmu isegi need, keda peetakse sõja toetajateks,” märgib Žuravlev.

Ühiskonnas peituv rahulolematus ei ole režiimi repressioonide tõttu veel tõenäoliselt protestideks üle kandumas, märgib poliitiline analüütik Andrei Kolesnikov. Vaatamata valitsevale hirmule kasvab aga arvamusküsitlustes nende osakaal, kes ei karda protestitunnet väljendada. Levada keskuse andmetel ootas aprillis 20% vastanutest riigi elatustaseme languse tõttu massiproteste ja veel 14% ütles, et poliitilised nõudmised on võimalikud. Mõlemad arvud olid kõrgeimad alates 2024. aasta juulist.

Lõppkokkuvõttes usub Kolesnikov, et peituv rahulolematus võib üle kanduda. See võib olla nagu maa-alune tulekahju, mis sütitab ootamatus kohas ja ootamatul ajal midagi ootamatut, leiab ta.

16. Financial Times teatas allikatele viidates, et Hiina juht Xi Jinping ütles Donald Trumpile USA presidendi Donald Trumpiga peetud kõnelustel, et venemaa juht putin võib lõpuks oma Ukraina sissetungi kahetseda. Mitme allika sõnul, kes on tuttavad USA hinnanguga eelmise nädala Pekingi tippkohtumisele, tegi Hiina president need kommentaarid ulatuslike kõneluste ajal, mis puudutasid Ukrainat ja sisaldasid Trumpi ettepanekut, et kolm juhti teeksid koostööd võitluses Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga.

Väljaanne märgib, et Xi kommentaarid putini otsuse kohta alustada täiemahulist sissetungi Ukrainasse näivad olevat läinud kaugemale kui varem. Täpsemalt öeldes ütles üks väljaande allikatest, kes on tuttav Xi kohtumistega endise USA presidendi Joe Bideniga, et kuigi juhtidel olid avameelsed ja otsekohesed vestlused venemaa ja Ukraina kohta, ei pakkunud Hiina juht seejärel hinnangut putinile ega sõjale.

See teave tuleb ajal, mil putin valmistub teisipäeval Hiinasse tippkohtumiseks Xi-ga, neli päeva pärast seda, kui Hiina juht võõrustas USA presidenti.

Väljaanne väidab, et Xi kommentaar putini kohta tuleb ajal, mil venemaa sõda Ukraina vastu on nelja aasta jooksul patiseisu sattunud, eriti arvestades, et Kiiev on hakanud venemaa vägede ja rajatiste ründamiseks droonirünnakuid kasutama.

Hiina saatkond Washingtonis ei vastanud kommentaaritaotlusele. Valge Maja keeldus kommentaaridest. Trumpi administratsioon avaldas pühapäeval Pekingi tippkohtumise kohta teabelehe, kuid selles ei mainitud putini ega Ukraina sõja teemalisi arutelusid.

Läbirääkimistega tuttavate inimeste sõnul väljendas Trump tippkohtumisel Xi Jinpingiga ka seisukohta, et USA, Hiina ja venemaa peaksid ühendama jõud ISS-i vastu võitlemiseks, märkides, et nende huvid langevad kokku.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised