TÜ uuring: hiirtel leitud soolised erinevused võivad selgitada, miks avalduvad vaimse tervise häired inimestel erinevalt
Avaldatud: 19 mai, 2026Psüühikahäirete nagu skisofreenia ja depressiooni kujunemine on keeruline protsess, milles põimuvad geneetilised, bioloogilised ja keskkondlikud tegurid. Tartu Ülikooli neurofüsioloogia nooremteaduri Carolin Kuuskmäe värske uuring näitab, et ka sugu võib märkimisväärselt mõjutada seda, millised mehhanismid käivituvad ajus vaimse tervise probleemide korral.
Uuringus keskendus Kuuskmäe NEGR1 geenile, mida on varem seostatud mitme psüühikahäirega ja mis osaleb närvirakkudevaheliste ühenduste kujunemises ning kohanemises. Nooremteaduri eesmärk oli uurida, kuidas on selle geeni rikked seotud psüühikahäirete kujunemisega.
Kuna inimestel pole võimalik geene eksperimentaalselt sisse ja välja lülitada, kasutas nooremteadur oma töös hiiri, kellel puudusNEGR1 geen. See võimaldas tal uurida, mis juhtub ajus siis, kui geeni funktsioon on häiritud.
Kuuskmäe keskendus uuringus aju peamisele virgatsainele glutamaadile, mis aitab närvirakkudel omavahel suhelda. Katses blokeeriti hiirtel glutamaadi retseptorid, sest nende häirimist seostatakse skisofreeniale iseloomulike sümptomitega nagu hallutsinatsioonid ja apaatia. Selgus, et isased hiired, kel puudus NEGR1 geen, kohanesid muutusega kiiremini kui teised liigikaaslased.
„See näitab, et nende ajus võivad aset leida teatud kompensatoorsed mehhanismid. Kui retseptorite töö on häiritud, püüab aju seda kompenseerida, muutes glutamaadiretseptoritega seotud mehhanismide aktiivsust,” selgitas Kuuskmäe.
Samas ilmnes, et need muutused pole kõikjal ajus ühesugused. Samuti esines suur erinevus sugude lõikes. Kuigi isastele ja emastele hiirtele anti sama doos glutamaadi retseptoreid blokeerivat ainet, harjusid emased sellega kiiremini. See viitab sellele, et isaste ja emaste hiirte aju toimib psüühikahäirete korral erinevalt.
„Enamasti eeldatakse, et kõigile sobivad samad ravimid ja doosid, kuid töö tulemused annavad alust arvata, et nii see siiski pole ning vaimse tervise häirete puhul tuleks sugusid eraldi käsitleda,” rõhutas Kuuskmäe.
Samuti näitavad uuringu tulemused, et veres nähtavad muutused ei peegelda tingimata seda, mis toimub ajus. See on psüühikahäirete mõistmiseks vajalik tähelepanek, sest inimesi uuritakse seni peamiselt just vereproovi alusel.
Kuigi hiirtega tehtud katsete tulemusi ei saa üks ühele inimestele üle kanda, aitavad need teadlastel paremini mõista, millised mehhanismid võivad olla seotud vaimse tervise häiretega. Kokkuvõtteks aitab töö märkimisväärselt kaasa sellele, et tulevikus oleks psüühikahäirete ravi personaalsem ja tõhusam.
Carolin Kuuskmäe teadustöö „Negr1 deficiency alters glutamate signalling and kynurenine pathway in a mouse model of psychiatric disorders” avaldati teadusajakirjas Scientific Reports.









