Isamaa juht hoiatab: riigirahanduse väljavaated on kiirelt halvenevad
Avaldatud: 18 mai, 2026Riigikogus läbis esmaspäevasel istungil koalitsioonisaadikute häältega esimese lugemise 2026. aasta lisaeelarve eelnõu. Isamaa esimehe Urmas Reinsalu sõnul on tegu eelarvega, mis lükkab valusate valikute tegemise edasi järgmisele valitsusele – ning 2027. aastal tuleb uuel võimuliidul kindlasti muuta nii eelarve baasseadust kui ka vastu võtta riigi valitsemiskulusid tegelikult kärpiv negatiivne lisaeelarve.
Reinsalu sõnul on riigirahanduse väljavaated kiirelt halvenevad ja seda näitavad ka rahandusministeeriumi numbrid, mis prognoosivad eelarvedefitsiiti nelja-aastases vaates oluliselt suuremana alles sügisel valitsusest tulnud eelarvestrateegiast. „Loetud kuudega on toimunud selline dünaamika, et konsolideeritud defitsiit on kasvanud miljard eurot. Selles olukorras on valitsus valinud hoopis probleemi eitamise tee,” rõhutas Reinsalu.
Isamaa esimehe sõnul on eksitav valitsuse sõnum, et tegu on riigi eelarvepositsioone parendava lisaeelarvega. „Kuidas see eelarvepositsiooni parandamise manööver sünnib? Väga lihtsalt! Jooksvaid kulusid sellel aastal kasvatatakse ning ligi 30 miljoni euro ulatuses lükatakse kulusid tulevikku,” ütles Reinsalu. „See on elamine deviisi järgi, et pärast meid tulgu või veeuputus. Sellega ei saa nõustuda.”
Reinsalu sõnul on vältimatult vajalik pärast järgmisi Riigikogu valimisi ametisse astuval uuel valitsusel võtta viivitamata vastu uus eelarve baasseadus. „Teiseks, valitsus lükkab edasi keerukaid ja raskeid otsuseid, aga see tähendab, et need saavad olema ühiskonna jaoks seda valusamad. Ma ei näe alternatiivi. Järgmisel aastal tuleb teha tõepoolest lisaeelarve, aga selles olukorras, kuhu valitsus on asetanud meie majanduse ja rahanduse väljavaated, tuleb teha negatiivne, valitsemiskulusid vähendav lisaeelarve,” lisas ta.
„Probleemide eitamine ei tähenda, et need kaoksid,” lõpetas Reinsalu. „Reformierakonna lubatud ennastsalgav riigieelarve korrastamine on viinud meid olukorda, et maksutõusude kaoses oleme seisakusse viinud majanduse ning saavutanud olukorra, kus Eesti võlakoormus kasvab kõige kiiremini Euroopa riikide seas. See olukord ei ole vastuvõetav.”









