Sõja ülevaade: 1545. päev – süvarünnakud hakkavad üha enam mõju avaldama
Avaldatud: 18 mai, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 18. mai 2026:
rindel enam-vähem ning süvarünnakud hakkavad üha enam mõjutama mitte ainult rindel toimuvat.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Eile oli Moskvas ikka rindelinna tunne.
3. Sumõ: ühes külas vene pool kanna maha sai.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: pisu jälle kaugele jõuti.
7. Bahmut: Ukraina omad kipuvad sammhaaval taganema.
8. Donetsk: Ukraina vasturünnakute arv tõusuteel.
9. Lõunarinne: siingi sektori idaosas kasvanud Ukraina vastutegevus.
10. Herson: muutusteta.
11. Propaganda ei pööranud Moskva ja piirkonna vastu suunatud suurimale rünnakule erilist tähelepanu.
12. Sandu seostas putini määrust Transnistria elanikele passide jagamise kohta vajadusega värvata sõtta rohkem inimesi.
13. Axios: Kuuba on ostnud venemaalt ja Iraanilt ründedroone ning kaalub nende kasutamist USA vastu.
14. Saksamaal on avastatud ulatuslik venemaa kaitsetööstusele vajalike komponentide tarneahel.
15. Lühiuudised
President Volodõmõr Zelenski teatas rindejoone aktiivsuse tasakaalu muutusest: täpsemalt 17. mail toimusid Ukraina lahinguoperatsioonid aktiivsemalt kui venemaa omad.
Viimase 24 tunni jooksul registreeriti kokku 242 lahingukonflikti ehk siis tugev surve jätkub juba pisu pikemalt kui tavaliselt ja jätkuvalt arvamusel, et kevad-suvine pealetung on käimas. Lihtsalt taktika pole selline, nagu varem ning keskendutakse infiltreerumisele ja ning üha sügavamale töötlusele. Sektoriti ikka tihedamad Harkivi, Kostjantõnivka, Pokrovski ja Huljaipole kant. Mujal eip suuda millegi pärast vene pool tugevat konveierit tööle tõmmata ja pisu paneb pead kratsima, et nagu võimekust tihedamaks konveieriks oleks…
Eile viis vaenlane läbi 112 õhurünnakut, heites alla 316 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 8065 kamikaze-drooni ja viis läbi 2716 kaudtulelasku, sealhulgas 104 mitmikraketiheitjaga. Õnneks tabatakse isegi vähemate laskude juures palju kaudtuleüksusi ja muud tagalatoetuselementi.
Ilm läheb sealgi palavaks ning lubab mitmel päeval äiksest ning joogivesi ning lahingvõime hoidmine kuumuses hakkab üha rohkem protsesse mõjutama. Egas palju tehnikat ka taha kohapeal töötamist või liialt madalatel tuuridel töötamist…
1. vene väed algatasid 18. mai öösel Ukraina kesk- ja lõunapiirkondade vastu drooni- ja raketirünnaku, milles sai vigastada vähemalt 12 inimest, sealhulgas kaks last, teatasid ametnikud. Lõunapoolses sadamalinnas Odessas tabasid vene droonid elamut, vigastades 11-aastast poissi ja 59-aastast meest, teatas kohaliku sõjaväevalitsuse juht Serhi Lõsak. Odessa rünnakus kahjustati ka hariduslikku loengusaali ja lasteaeda, lisas Lõsak.
Mujal Ukrainas kuuldi Dnipro linnas kella 2 ja 3 vahel kohaliku aja järgi mitut plahvatust, teatas avalik-õiguslik ringhääling Suspilne, samal ajal kui Ukraina õhuvägi hoiatas linnale lähenevate vene rakettide eest.
Dnipropetrovski oblasti kuberner Oleksandr Hanža ütles, et teatati rünnakust 24-korruselisele elamule ning linnas on mitu tulekahju. Hanža lisas, et Dnipros sai vigastada vähemalt üheksa inimest, sealhulgas üks laps, kusjuures neli vigastatud ohvrit vajasid haiglaravi.
2. 17. mai öösel andsid Ukraina droonid Moskvale ja selle ümbrusele läbi sõja suurima õhurünnaku. ASTRA OSINT analüüsi kohaselt olid sihtmärkideks Elma tehnoloogiapark Zelenogradis (elektroonika- ja optikatööstuse rajatis), Solnetšnogorski laadimisjaam Durõkino külas (suur naftatoodete ladustamis- ja ümberlaadimisrajatis) ning Šeremetjevo lennujaam. Fotol on näha tulekahju kolmanda lennuraja lähedal. Exilenova+ teatab samuti tulekahjust jaamas ja tehnoloogiapargis.
Lisaks sai Supernova+ andmetel tabamuse Dubnas asuv tiibrakettide arendaja Raduga konstrueerimisbüroo. Moskva linnapea sergei sobjanini sõnul rünnati ka Kapotnjas asuvat Moskva naftatöötlemistehast.
Šeremetjevos on veebipõhise lennuplaani kohaselt tühistatud või hilinenud üle 200 lennu. Aeroflot teatas mõnede saabuvate lendude suunamisest varulennuväljadele. Vnukovos on samuti ümber planeeritud või tühistatud ligi 100 lendu. Šeremetjevo pressiteenistus teatas, et drooni rusud kukkus idreisijate aladest ohutusse kaugusesse ja keegi vigastada ei saanud.
Moskvas said ASTRA teatel tabamuse elamud, sealhulgas Mihhailova tänaval, samas kui Zelenogradis sai rängalt kahjustada mitmekorruselise hoone fassaad. „Ma ei arvanud, et sõda meie Zelenogradi linna puudutab,” ütleb naine pärast rünnakut filmitud videos. Teises videos hüüatab pealtnägija Zelenogradi mitmekorruselise hoone hävinud rõdule osutades: „Vaata, kuidas see jama läks! Seal pole rõdu!” Ka Himki, Lobnja ja Naro-Fominski elanikud teatasid plahvatustest sotsiaalmeedias.
Moskva oblasti elanikud kurtsid ka hoiatussüsteemi puudumise üle rünnaku ajal. ASTRA märkis, et Himki, Mõtištši, Zelenogradi ja Lobnja jututubadesse hakkasid ilmuma elanike sõnumid, kes olid hämmeldunud sireenide ja droonide lähenemise kohta käivate SMS-teavituste rikkest. Paljud kurtsid ka, et rünnaku ajal ei saanud nad numbril 112 hädaabiteenistustega ühendust – liin oli pidevalt hõivatud.
Moskva oblasti kuberner andrei vorobjov teatas, et õhutõrjeväed alustasid rünnaku tõrjumist kell 3.00 hommikul. Tema sõnul hukkus piirkonnas vähemalt kolm ja sai vigastada 17 inimest. India saatkonna Moskvas teatel oli hukkunute seas India kodanik. Moskva oblasti võimude teatel said kahjustada kodud Himkis, Krasnogorskis, Dedovskis, Naro-Fominski rajoonis ja Sergiev Posadis.
„Moskva oblast on kannatanud sõja algusest saadik suurima rünnaku all. Aga veelgi suuremad on tulemas.“ „Ja Moskva enda pihta,” kommenteeris rünnakut Ukraina kaitseministri nõunik Serhi Sternenko.
Ukraina mehitamata süsteemide vägede ülem Robert Brovdi (Madyar) postitas oma Telegrami kanalis foto droonidest, mis väidetavalt rünnakus osalesid. Ühel neist on kiri „Moskva ei maga kunagi”. „Võimalus on võrdsustunud: üheotsapilet vaiksele elule Patrikis ja selle ümbruses on tühistatud,” märkis Brovdi.
venemaa kaitseministeerium teatas 556 drooni hävitamisest 14 piirkonnas, sealhulgas Belgorodi, Kaluuga, Kurski, Brjanski, Voroneži, Tula, Smolenski, Lipetski, Tveri ja Rostovi oblastis, Krasnodari krais, Moskva oblastis ja annekteeritud Krimmis.
Ukraina peastaap kinnitas rünnakuid vene täppisrelvade mikrokiipide tootjale Angstremile ja Solnetšnogorskaja pumbajaamale, mis on Moskva ümbritseva naftatorustiku kriitilise tähtsusega osa. Moskva oblastis kasutati sihtmärkide vastu Ukraina RS-1 Barsi, FP-1 Firepointi ja BARS-SM Gladiator droone, lisaks rünnakutele juhtimispunktidele, mehitamata õhusõidukite juhtimispunktidele ja vägede koondumispunktidele.
Kõik neli Solnetšnogorskaja naftalaadimisjaamas asuvat RVS-5000 tanki hävitati Ukraina kaugmaa droonirünnakute tagajärjel.
Okupeeritud Krimmis Belbeki lennuväljal olid sihtmärkide hulgas Pantsir-S2, S-400 radariangaar, Orioni ja Forposti mehitamata õhusõidukite juhtimissüsteemid, maapealse õhu vahelise andmeside punkt, juhtimistorn ja lennuvälja angaar.
3. Sumõ: tundub, et pikalt hallis alas olnud väike Andrijivka küla on jälle vene poole kontrolli all. Seal olevaid soldateid töödeldakse vene poole info järgi ning jooksvat seisu eip tea.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones ja vene oole aktiivsus on suunatud nii Vovtšanski sillapea laiendamisele kui mujalgi saada jõest üle ning ikka piiriläheduses Ukraina küladesse reidide tegemine.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.
6. Siversk: Kaleniki küla kandis jõudis vene grupp liialt kaugele ning sektor teeb pisu muret, sest reljeefi ja metsasiile jagub ning toetab infiltreerumist, siis pisu hõredam Ukraina kaitse, mis üritab põhiliselt hoida kõrgemaid punkte kontrolli all, annab parema võimaluse vene poolele jõuda kaugemale ning vene poole tahe jõuda Slovjanskile lähemale on tuntavalt kasvanud ning ressursse siia rohkem suunatakse.
7. Bahmut: sammhaaval Ukraina omad Kostjantõnivkas taanduvad hoidmaks elavjõudu. Suudetakse küll hoida mõningaid possasid hallis alas aga kuidagi on toimunud nihe, et vene tihe konveier maapeal ning väga tihe vene lennunduse, kaudtule ja droonide töötlus on hakanud mõjutama Ukraina võimekust tagada logistikakanalite toimimine ning hoida õhus piisavat arvu droone ning tuua kaudtuleks lähemale üksusi.
8. Donetsk: muutusteta rindejoones ja pisu tundub, et Ukraina vasturünnakute arv on tõusnud.
9. Lõunarinne: uusi eesmisi possasid sektori idaosas saavad mõlemad pooled ja kipub arvama, et siingi on pisu tõusnud Ukraina vasturünnakute arv.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina suurim droonirünnak Moskva oblastis pärast sõja algust, mis toimus 17. mai öösel, sai venemaariiklikes telekanalites napilt kajastust. Nagu agentuur märkis, kulutasid Pervõi Kanali, Rossija-1 ja NTV saatejuhid teemale umbes minuti, esitades sündmust nii, nagu see oleks just juhtunud, hoolimata sellest, et neil oli piisavalt aega üksikasjalike reportaažide koostamiseks.
Rünnaku tagajärgede üksikasjaliku kirjelduse asemel keskenduti saadetes venemaa armee vastusele. Seega teatas Pervõi Kanal oma kell 12.00 eetris, et venemaa hävitab sõjaväeobjekte Ukraina tagalas. „Ukraina relvajõudude infrastruktuur on leekides,” alustas saade pealkirjaga „Vastus rünnakutele”.
TASS, mis juhtumit kajastas, teatas, et 2025. aasta märtsis viidi Moskva oblastis läbi suurem droonirünnak (sel ajal teatas sobjanin, et Moskvale lähenedes tulistati alla 74 drooni). Nagu agentuur märgib, ei viidanud venemaa kaitseministeeriumi avaldus siiski sellele, et kõik need droonid oleksid spetsiaalselt Moskva poole teel olnud.
12. Moldova president Maia Sandu teatas, et putini määrus, mis lihtsustab tunnustamata Transnistria elanikele venemaa kodakondsuse andmise protsessi, võib tegelikult olla varjatud katse mobiliseerida piirkonna elanikkonda võitlema Ukraina-vastases sõjas. „Neil on lihtsalt vaja rohkem inimesi, keda Ukrainasse sõtta saata,” tsiteeris Politico Sandu sõnu. Riigipea leiab ka, et see võib olla üks kremli taktikatest, mille eesmärk on survestada Moldovat seoses Transnistria taasintegreerimise püüdlustega.
President rõhutas, et alates Ukraina täiemahulise sõja algusest on enamik piirkonna elanikke valinud Moldova passi saamise, uskudes, et Moldova kodakondsusega on nad turvalisemas olukorras kui venemaa kodakondsusega. Küsimusele, kas putin võiks Transnistria küsimuses Moldova ühinemist EL-iga blokeerida, vastas Sandu: „Ainult EL saab otsustada, kas Moldovast saab EL-i osa või mitte. venemaal pole sellega mingit pistmist.”
15. mail allkirjastas putin määruse „Transnistria elanike venemaa kodakondsuse saamise kohta”. Dokumendis, mis avaldati ametlikul õigusteabe portaalil, on märgitud, et see võeti vastu inim- ja kodanikuõiguste ning -vabaduste kaitsmise eesmärgil ning põhineb rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetel. Määruse kohaselt antakse Transnistria alaliste elanikega üle 18-aastastele välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele, kes on määruse jõustumise kuupäeval Transnistria alalised elanikud, õigus lihtsustatud korras venemaa passi saamiseks (ilma teatud standardnõuete täitmiseta). Määrus sätestab ka piirkonna alaealistele ja teovõimetutele elanikele kodakondsuse andmise korra. venemaa passi taotlused tuleb esitada venemaa diplomaatilistele esindustele või konsulaaresindustele kinnitatud vormide abil.
13. Axiose saadud USA luureandmete kohaselt on Kuuba omandanud üle 300 sõjaväedrooni ja hakkas hiljuti arutama plaane rünnata USA baasi Guantanamo lahes, USA laevu ja võimalik, et ka Key Westi, kus asub Key Westi mereväe lennubaas. USA kõrge ametnik ütles väljaandele, et see teave võib olla ettekäändeks USA sõjaliseks tegevuseks Kuuba vastu. „Kui selline tehnoloogia on nii lähedal ja tegutsejad ulatuvad terroristidest narkokartellideni, iraanlastest venelasteni, on see murettekitav. See on kasvav oht,” selgitas ta.
CIA direktor John Ratcliffe külastas sel nädalal Kuubat. CIA pressiesindaja ütles Axiosele, et Ratcliffe hoiatas kohalikke võime otsekoheselt vaenulike tegude eest ja kutsus üles totalitaarset valitsust tagandama, et lõpetada USA sanktsioonid. „Direktor Ratcliffe on selgelt öelnud, et Kuuba ei saa enam olla platvormiks vastastele, kes edendavad meie poolkeral vaenulikke huve,” teatas CIA pressiesindaja.
USA luureagentuuride andmetel on Kuuba alates 2023. aastast ostnud venemaalt ja Iraanilt erineva võimekusega rünnakudroone ning paigutanud neid saare strateegilistesse kohtadesse. Kõrge ametnik ütles väljaandele, et viimase kuu jooksul on Kuuba võimud taotlenud venemaalt täiendavaid droone ja sõjavarustust ning püüavad ka uurida, kuidas Iraan meile vastu hakkab.
Lisaks hindab Washington, et venemaa poolel Ukrainas võitles kuni 5000 Kuuba sõdurit ja mõned neist teavitasid Kuuba juhtkonda droonisõja tõhususest. venemaa maksis Kuubale samal ajal umbes 25 000 dollarit sõduri kohta. „Nad on osa putini hakklihamasinast; nad uurivad Iraani taktikat ja me peame selleks valmistuma,” teatas kõrgem ametnik.
Ameerika ametnikud ei pea Kuubat otseseks ohuks, kuid luureandmed näitavad, et saare sõjaline juhtkond arutab droonide kasutamise võimalusi, kui suhted Ameerika Ühendriikidega halvenevad. „Keegi ei muretse Kuuba hävitajate pärast. Pole isegi selge, kas neil on üldse ühtegi lennuvõimelist,” ütles kõrgem ametnik. „Kuid tasub märkida, kui lähedal nad on – 90 miili. See pole reaalsus, millega me rahul oleme.”
Njah, miks selline lugu siia sai… uudis, mis on liialt üle võimendatud ning võib-olla otsib hetke Valge Maja juhtkond rohkem ettekäändeid pöörata suuremat tähelepanu Kuuba suunal, sest tegelikult pole Kuubal endal piisavalt võimekust, et sarnases mahus USA-t rünnata, isegi mitte 10% sellest võimekusest. Eks Kuuba suunal on juba Trump rusikat vibutanud…
Kuuba välisminister Bruno Rodriguez ütles, et USA sepitses Kuuba drooniähvarduse, et õigustada majandussanktsioone ja võimalikku sõjalist sissetungi.
14. Politico: Saksa õiguskaitseorganid on nurjanud ulatusliku salakaubaveo skeemi, mille eesmärk oli tarnida Euroopa kaheotstarbelist tehnoloogiat venemaa sõjatööstusele, mööda hiilides Lääne sanktsioonidest.
Uurimise kohaselt keskendus salakaubaveo skeem Lübeckis asuvale Saksa kaubandusettevõttele Global Trade. Pärast venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse võttis selle üle 39-aastane ärimees nimega Nikita S.
Tegelikkuses juhtis ettevõtet sanktsioonidega venemaa ettevõte Kolovrat, mis teenindab venemaa kaitsetööstust. vene käitlejatel oli otsene juurdepääs Saksa ettevõtte e-posti kontole. Nad tellisid kaupu üle Euroopa valede nimede all, simuleerides seadusliku Saksa ettevõtte tegevust.
Kuna Lääne sanktsioonid raskendasid otsest eksporti venemaale, hakkas kuritegelik võrgustik vedama kaupa läbi teiste riikide, enamasti Türgi. Uurimise kohaselt oli vahe EL-i ekspordi ja venemaale impordi vahel sageli vaid viis kuni kümme päeva.
Juhtumi tollidokumentide ja luurearuannete kohaselt ostsid venelased massiliselt kokku mikrokontrollereid, elektroonikakomponente, andureid, muundureid, kuullaagreid, mehaanilisi osi, ostsilloskoope ja muid mõõteseadmeid. Uurijad tegid kindlaks, et neid kahesuguse kasutusega kaupu saadeti otse venemaa sõjaväeobjektidele. Täpsemalt võttis seadmed vastu Ülevenemaaline Automatiseerimise Uurimisinstituut, mis oli seotud tuumarelvaprogrammiga.
Juhtumis viidatud sisemine kirjavahetus näitab, et pettusest oli saanud rutiin. Ühes sõnumis tuletas Nikita S. partnerile meelde: “„Kõik peab välja nägema puhas. venemaad ei tohi kusagil mainida.” Teises sõnumis: „Eemaldage kastidest enne saatmist kõik dokumendid.”
Uurimisdokumentides märgitakse, et süsteem tugines paljudele inimestele: logistikutele, kes tegelesid saadetiste ja dokumentatsiooniga, raamatupidajatele, kes töötlesid makseid ja koostasid arveid, ning müügijuhtidele, kes otsisid tarnijaid kogu Euroopast. Mõned neist töötajatest tegutsesid Saksamaal, teised venemaal. Uurijad usuvad, et mitu inimest teadsid täpselt, kuhu kaup läheb. Ühes sõnumis öeldi see otsesõnu: „Kaubad, mida on vaja sanktsioonidega riigis.”
Kokku läbis selle võrgustiku ligikaudu 16 000 saadetist väärtusega üle 30 miljoni euro. Saksa välisluureteenistusel (BND) õnnestus salakaubavedajad paljastada. Saksa luureohvitserid suutsid tungida venemaa ettevõtte Kolovrat sisevõrku ja jälgida tehinguid seestpoolt.
Nikita S. ja mitu tema kaasosalist arreteeriti pärast ulatuslikku jälgimist. Neid süüdistatakse ekspordikontrolli süstemaatilises rikkumises ja ulatuslikus sanktsioonide vältimises. Saksa seaduste kohaselt ähvardab süüdistatavaid kuni 10-aastane vangistus.
Dokumendid näitavad, et see ei olnud isoleeritud skeem, vaid osa laiemast süsteemist, mille eesmärk oli tagada kriitiliste tehnoloogiate jätkuv liikumine venemaale vaatamata lääne sanktsioonidele. Ühes hinnangus märgib BND, et teine venemaa ettevõte, Rokem Services, üritas hankida sanktsioneeritud seadmeid Saksa firmalt vahendajate, sealhulgas Türgi riigile kuuluva ettevõtte Global Trade ja Kolovrati kaudu.
„Arvatakse, et need seadmed on merevee magestamise tehaste komponendid, mida saab kasutada ka sõjalistel eesmärkidel, eriti tuumaallveelaevadel,” märkis BND uurija.
15. Lühiuudised
Kommenteerides Euroopas peetavaid arutelusid võimalike kontaktide üle Moskvaga, teatas venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov, et Euroopa juhid, kes soovivad putiniga dialoogi pidada, võiksid talle lihtsalt helistada. „Need arutelud lihtsalt hõljuvad ringi, aga putin on neile sama lähedal kui telefonitoru,” ütles peskov vestluses propagandist pavel zarubiniga. putini pressisekretär avaldas samuti lootust, et Euroopas see praktiline lähenemine lõpuks võidutseb ja see võtab mingi reaalse vormi, lisades, et venemaa pool on selleks valmis. Njah…
Pärast edukaid Ukraina mereväe droonirünnakuid hakkasid vene väed laevu droonidevastaste võrkudega varustama, alustades FSB projekti 22460 patrulllaevadest Ohhotnik. vene kanalite teatel on meede erarahastatud ja mõeldud välise plahvatuse mõjude kompenseerimiseks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
