Reservväelased saavad Kevadtormil mehitamata õhusõidukite väljaõpet
Avaldatud: 16 mai, 2026
Foto: rms Hanno Kull 10.–17. maini toimuva õppuse Kevadtorm 2026 koostegevusõppe etapis harjutavad reservväelased nii ründe- kui ka luuretegevusi mehitamata õhusõidukite kaasabil ning kaitset mehitamata õhusõidukite vastu. Lisaks teevad maastikul paiknevad üksused koostööd kaitsetööstusettevõtetega, testimaks uudseid tehnoloogilisi ja taktikalisi lahendusi mehitamata süsteemide valdkonnas.
„Mehitamata õhusõidukid pakuvad meile eelkõige suuremat lahinguvälja läbipaistvust,” ütles õppuse Kevadtorm 2026 juht kolonel Aron Kalmus. „Näiteks on juba täna Kuperjanovi jalaväepataljoni allüksustes liikmed, kes näevad ja saavad mõjutada droonitehnoloogiaid kasutades vastast kaugemalt distantsilt kui varasemalt. Sõduri perspektiivist tähendab see seda, et kaevumine ja punkrid ei kao hukukindluse tagamisel kuskile, kuid neile lisandub tänapäeval elektroonilise kaitse element. Kogu ühiskonna mõistes tähendab see aga mõttelaadi muutust, mille tulemusel ollakse nii kaitseväes kui ka tsiviilühiskonnas avatud uutele tehnoloogiatele ning õpitakse küberruumis orienteeruma juba maast madalast.”
Koostegevusõppe käigus saavad diviisi 2. jalaväebrigaadi 21. ja 22. jalaväepataljoni reservväelased maastikul mehitamata õhusõidukite väljaõpet. Kuigi nende üksuste põhiülesanne pole mehitamata süsteemide opereerimine, on oluline valmisolek ja baasteadmised seonduvalt nii ründe-, luure- kui ka kaitsetegevuste eesmärgil. Oskus mehitamata süsteemidega ümber käia toetab otseselt üksuste põhiülesande edukat täitmist.
„Vajadus droonialastele oskustele on viimasel ajal sedavõrd suurenenud, et peale sõduri baaskursuse lõppu suunatakse osad ajateenijad droonivaldkonna jätkuõppele,” ütles 22. jalaväepataljoni rühmaülem nooremleitnant Darian Tiks. „Ka need, keda droonikursusele ei saadeta, saavad kogemusi üksuse koosseisus, kuna mehitamata õhusõidukite kasutamine on tihedalt lõimitud igapäevastesse tegevustesse maastikul. Kevadtormil drooniõppes osalevad reservväelased on varasemalt juba baasteadmised omandanud ning peale täiendõpet toetavad nad õpituga oma üksuste tegevusi.”
Kevadtormi käigus tehakse tihedat koostööd ka kaitsetööstusettevõtetega, mille toodangut testitakse. Õppuse käigus testib kaitsevägi nii mehitamata maismaa- kui ka õhusõidukeid. Muuhulgas toimuvad ettevõtete katsetused koostöös mereväega territoriaalvetes ja selle kohal asuvas õhuruumis, kus testitakse luure- ja tuvastusvõimekust pakkuvaid mehitamata lennuvahendeid.
„Tänu tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse loomisele on võrreldes varasemate aastatega tekitatud konkreetne struktuur, kuidas uudseid tooteid testitakse ning üksuste tegevusse integreeritakse,” ütles diviisi tehnoloogiajuht leitnant reservis Jaak Kalja. „Siiski ei ole uued tooted need, mis lõpuks sõja võidavad, selleks on jätkuvalt väljaõppinud sõdur maastikul. Kaitsetööstusettevõtted on kaitseväele väga tugevad partnerid, sest neil on sageli vahetu koostöö konfliktis osalevate riikidega nii arenduse kui ka operatiivsel tasandil. Juba täna testime me Kevadtormi käigus kaitsetööstusettevõtete konkreetseid tooteid.”
Kevadtorm 2026 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist ning tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui ka liitlas- ja partnerriikide sõdurid. Esimene õppus Kevadtorm korraldati 2003. aastal ning tegu on järjekorras 20. Kevadtormi nime kandva õppusega. Aastatel 2015, 2018, 2022 ja 2025 toimus õppuse Kevadtorm asemel õppus Siil.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
